Jäigad Šarniirsed • Tõmmitsad • Mahavõetavad • Tüüblid • Statsionaarsed 3.1 ÜHENDAMINE LIIMIGA Eelised puittoodete ühendamisel liimiga: • Liimimisega on võimalik tavalistest ja väikesemõõdulistest materjalidest koostada väga erineva kuju ja mõõtmetega monoliitseid konstruktsioone • Liimitud konstruktsioonid alluvad vähem ilmastikutingimustele (kahanemisele, lõhenemisele, nad kaarduvad ja kõverduvad vähem kui ühest tükist detailid • Liimimisel konstruktsioonide kaal ei suurene, suureneb aga tunduvalt nende tugevus (võrreldes mehaanilise ühendusega) • Detailide ettevalmistus liimimisele vastab kaasaegsetele tootmistingimustele, võimalus maksimaalselt mehaniseerida tootmisprotsesse
Neljakandiline . Töövahendid puidu pinna silumiseks . Viilid ja rasplid Kaaplehed . Lihvimine . Lihvimiseks nimetatakse puidu pinna silumist abrasiivmaterjalidega, millega juures eladatakse õhuke kiht materjali detaili pinnalt Lihvimine on vajalik : Eelneva mehhaanilise töötlemise jälgede tasandamiseks Vahelihvina kahe viimistluskorra vahel . Lihvimist materjlidega . Lihvmaterjal – paber – või riidealusele liimitud abrasiivpulber Sõltuvalt otstarbest kasutatakse erineva jämedusega lihvmaterjale . Lihvmaterjalide teralisuste rida : 36, 40, 50, 60, 70, 80, 100, 120, 150, 180, 240, 280, 320 . Mida suurem on number, seda peenema teralisusega on tegemist . Kalibreeimine 40….60 Esimene lihvimine 60…80 Teine lihvimine 100….120 Kolmas lihvimine 150….180 Laki vahelihimine 280…320
lubatavat piiri. Vahetatavus lihtsustab masinate ekspluatatsiooni ja remonti. Vajalikud kompetentsed kontrollmõõtmised kui ka valmistusprotsessi pidev kontroll. Vahetatavus: - täielik (ilma täiendava sobitamiseta); - osaline (valikkoostamine, kompensaatorid, reguleerimine, justeerimine). Osaline vahetatavus vajalik suure täpsuse korral, individuaaltootmine); - väline, kus asendatakse suures kompleksis üks koost (nt elektrimootor treipingis); - sisemine vahetatavus, kus detailis asendatakse mõni osa). Vahetatavuse aste saab illustreerida teguriga, sõltuvalt vahetatavate detailide osakaalust detailide üldarvust koostus. Funktsionaalne vahetatavus: vahetatavus, mis tagab ühetüübiliste toodete optimaalsed ekspluatatsioonilised näitajad etteantud piirides. Selleks on vajalik teada ekspluatatsiooninäitajate seos GPS.
1,2 - mõõtetransformaatorid, 3- südamik,mille siiret mõõdetakse, 4- kompensaatori südamik 5- võimendi, 6- inertsivaba reverssiivmootor, 7- reduktor, mille võll on sidestatud kompensaatori südamikuga ja indikatsiooniseadisega (8), 8- indikatsiooniseade . 7. Konstruktsioon, ehk masina-aparaadi ehitus (viis kuidas ja kuhu on toote komponendid paika sätitud), peab tagama nii paigalseisvate kui ka liikuvate struktuurielementide talitlusskeemile vastava asendi ja selle jäävuse ekspluatatsiooni kestel (st.määrab ära elemendi koordinaadid). Igal elemendil peavad igal ajahetkel olema ettenähtud asendikoordinaadid, liikuvate struktuurielementide asend tagatakse mehhanismide abil. Kindla asukohaga talitluselement omab kommunikatiivseid
Tehnoloogiline protsess on tootmisprotsessi osa, mis koosneb sihisuunitlusega tegevustest tööobjekti muutmiseks ja (või) järgnevaks oleku määramiseks; seega tehnoloogilise protsessi realiseerumisel toimub tootmisobjekti kvalitatiivse oleku muutus (materjali keemiliste ja füüsikaliste omaduste, kuju, mõõtmete, pinna kvaliteedi, välimuse jm. muutus; tehnoprotsess hõlmab ka kvaliteedi kontrolli). 7. Palun sõnastada mõiste operatsioon. Operatsioon on tehnoloogilise protsessi osa, mida teostatakse ühel töökohal (või ühe tehnoloogilise süsteemi kasutamisel). 8. Palun sõnastada mõiste paigaldus. Paigaldus on tehnoloogilise operatsiooni osa, mida teostatakse töödeldava tooriku või koostavate sõlme muutumatu kinnitusega. 9. Mida tähendab tehnoloogiline siire?
1.Kuidas nimetatakse haaravat ja haaratavat pinda? Haarava pinna üldnimeks on AVA ja haaratava pinna üldnimetuseks on VÕLL 2. Mis on nimi-, piir- ja tegelik mõõde? Nimimõõde on detaili suurust näitav mõõde, mis kantakse joonisele kõigepealt ja mille suhtes arvestatakse hälbeid (kõrvalekaldeid). Piirmõõtmed on mõõtmed, mis määravad tegeliku mõõtme suurima ja vähima lubatava väärtuse. Tegelik mõõde. See on mõõde, mille toode omandab valmistamise käigus. See on siis valmistoote mõõde, mis on mõõdetud etteantud täpsusega. 3. Mis on alumine ja mis on ülemine hälve ning missugused on hälvete märgid?+ - Alumine hälve - vähimale piirmõõtmele vastav piirhälve Ülemine hälve - suurimale piirmõõtmele vastav piirhälve 4. Mida nimetatakse istuks ja kuidas liigitatakse iste? Näitavad liidedete iseloomu s.t . Kui hästi detailid üksteise suhtes liiguvad või kas üldse liig
). Koosneb erineva:- kuju, - otstarbe ja- ööpõhimõttega MASINAELEMENTIDEST. 3. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas seda liigitatakse? MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid. Üldmasinaelemendid(Liited, Ajamite Komponendid, muud) , Erimasinaelemendid. 4. Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) 3. Sõlm, s.t. detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) 5. Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest. Lahtivõetavuse järgi: Lahtivõetavad liited , Kinnisliited. Saamise viisi järgi: Aine(te) oleku muutmine, Plastne deformatsioon, Elastne deformatsioon, Aine(te) olekut muutmata ja deformeerimata
on lauad,mida võib jaotada omakorda poomkandina ehk servamata laud. 4. ühest küljest servatud laud. 5. servatud laud 6. vähem kvaliteetsem poolkandiga laud.lauaks võib nim. Materjali mille paksus on 9 mm ja laius kuni 28mm.laiuselt 70 kuni 250 mm.ni.lihtsamalt öeldes kuni 28 mm paksust materjal mille laius on tooterea lõpuni 70 mm kuni 250mm. 7. Latid või ka peenprussid või prussik on paksusega alates 33mm kuni 45 mm ja laiusega 45-120 mm. 8. Pruss on saematerjal mis algab 70 mm kuni 250 mm ja laiusest 70mm kuni 250mm 9. Plan Hööveldatatud materjalid On mitmesugused ehitus lauseseppa töödeks ettenähtu spetsiaal ristlõikega materjali.toodetakse neid suurte tootlikusega seadmetes na n. nelikant höövel pinkidelgud,hööveldatu materjalid võivad liikkide järgi olla järgmised: 1. Hööveldatud laud ehk voodrilaud eht kämpingu laud.antud materjalid jaotatkse
autoklaavis immutusaine surutakse kõrge surve all puitu, Vaakumimmutusena. 29 Mis on sõrmjätkatud puittoorikud? Kuidas neid valmistatakse? Kus neid kasutatakse? Sõrmjätkatud puit on väga stabiilse kvaliteediga, tähendab, et kõik puidudefektid on välja võetud. See materjal ei kaardu ega kõverdu ning selle materjali kasutamisel on suur tööviljakus. Sõrmjätkatud puittoorikuid kasutatakse vabrikutes ukse ja akna toorainena ning mööblitööstuse toorikutena. 30 Liimitud pooltooted : liimkilp, liimtalad. Kuidas neid valmistatakse? Kus neid kasutataks? Kihtpuit ehk Kertopuu ehk liimtalad: Kihiline puitplaat, mis on kokku pressitud paksust (3,2 mm) okaspuu treispoonist. Ehituselt sarnaneb ristvineeriga. Tihedus ca 500 kg/m3 Valmistatakse 1,8 või 2,5 m laiuse tahvlina, millest lõigatakse prussid. Omadustelt homogeenne Ei muuda oma kuju ja mõõtusid niiskuse toimel. Kertopuu on kerge ja tugev. Kertopuu on olemuselt lähedane meile tuttavale liimitud vineerile
autoklaavis –immutusaine surutakse kõrge surve all puitu, Vaakumimmutusena. 29 Mis on sõrmjätkatud puittoorikud? Kuidas neid valmistatakse? Kus neid kasutatakse? Sõrmjätkatud puit on väga stabiilse kvaliteediga, tähendab, et kõik puidudefektid on välja võetud. See materjal ei kaardu ega kõverdu ning selle materjali kasutamisel on suur tööviljakus. Sõrmjätkatud puittoorikuid kasutatakse vabrikutes ukse ja akna toorainena ning mööblitööstuse toorikutena. 30 Liimitud pooltooted : liimkilp, liimtalad. Kuidas neid valmistatakse? Kus neid kasutataks? Kihtpuit ehk Kertopuu ehk liimtalad: Kihiline puitplaat, mis on kokku pressitud paksust (3,2 mm) okaspuu treispoonist. Ehituselt sarnaneb ristvineeriga. Tihedus ca 500 kg/m3 Valmistatakse 1,8 või 2,5 m laiuse tahvlina, millest lõigatakse prussid. Omadustelt homogeenne Ei muuda oma kuju ja mõõtusid niiskuse toimel. Kertopuu on kerge ja tugev. Kertopuu on olemuselt lähedane meile tuttavale liimitud vineerile
Saekava koostamisel on eesmärgiks : Palgist saematerjali suurima väljatuleku saavutamine Vajaliku saematerjali nomenklatuuri täitmine (mõõdud ja kvaliteet) Mõlemat eesmärki samaaegselt ei ole ilmselt võimalik saavutada Lahtisaagimine lihtlõikusega Südamikulaua või tsentraallaua meetod Palk saetakse kohe servamata saematerjaliks Lahtisaagimine prussimisega Kahetahuline pruss saematerjal Esimene läbimine = prussimine Teine läbimine = prussi lahtilõikamine Saadakse nii servatud kui servamata saematerjal Lahtisaagimine ringmeetodil Individuaalne lahtisaagimise viis Aeganõudev Võimalik saada suurem väljatulek Lahtisaagimise sektor- ja pruss- segmentmeetodil Kasuttakse eriotstarbelise saematerjali valm, - Resonantssaematerjal - Tünnilaud Radiaallõige sektormeetodil
4. TÖÖ AJAL 4.1. Mitte anda ega võtta vastu esemeid üle töötava tööpingi. 4.2. Tööpink tuleb seisata: - töökohalt ajutiselt lahkudes; - rikete ilmnemisel tööpingi juures; - elektrienergia katkemisel; - tööpingi puhastamisel. 4.3. Liikuva laua ja surveseadisega lihvpinkidel peab lihvpingi ülemine töövaba osa olema kaitsega kaetud. 4.4. Pingil peab olema lihvpingi pingutamise ja töö ajal reguleerimise seadis. 4.5. Rebenenud, ebatihedalt liimitud ja ebatasaste servadega lihvpingi kasutamine on keelatud. 4.6. Kui lindi rattad on malmist, ei tohi lihvlindi liikumiskiirus ületada 30 m/s. 4.7. Lindi ratastele panemisel peavad lindi liimimise kohad paiknema lindi käigu suunas. 4.8. Konveieretteandega laialindilistel lihvpinkidel peab lihvlint olema täielikult kaetud. 4.9. Detailide väljumise poolses otsas peab lihvpingil olema kaitse, mis takistab töölise käte sattumist lindi ja pingi kere töölaua vahele. 4.10
järeltöötlemata. Liidetele esitatavad põhinõuded: tugevus nii staatilisel kui vahelduval koormusel, liite ja ühendatavate detailide võrdtugevus, jäikus, tihedus, materjali 44. Tihvtliited. Kujundus ja tugevusarvutus. füüsikaliste ja keemiliste omaduste säilimine liitekohas ja liitmismeetodi üldotstarbelisus ning tehnoloogilisus 43. Neetliited. Konstruktsioon ja arvutus. Neetidega tavaliselt ühendatakse lehtmaterjalid. Neet koosneb varvast, algpeast ja lõpp-peast. Valmistatakse plastsest materjalist (süsinikvaene teras, vase- ja Valmistatakse piisavate muljumiskindlast terasest ümmargune liist. Liited tihvtidega: pikitihvt(paralleelne pööramisteljega) ehk ümarliistliide; põiktihvtliide (risti pööramisteljega) Tugevusarvutus pindsurvele p = 4T [ p ] Lõikele = 2T
Lamedad teimikud on enamasti plaadid ( kasutatakse pikisuunas kiududega armeeritud materjalide puhul) või labidakujulised (purunevad tööosas ja neid kasutatakse ristsuunaliste kiududega armeeritud komposiitide katsetamiseks). 23. Liimide peamised omadused. a) Liimide siduvustugevus. Liimid töötavad hästi nihkele ja halvasti rebimisele ehk risttasapinnas mõjuvatele jõududele. b) Liimi koostise eluiga. Aeg mille jooksul liimitud ühenduskoht säilitab oma normaalse sitkuse, tugevuse sõltub liimi koostisest ja säilitamise tingimustest. 24. Süsinikteraste kaitse korrosiooni eest. Süsinikterased, vähe legeeritud kroomnikkel terased ei suuda end kaitsta korrosiooni eest ja nendest valmistatud detailid vajavad kaitsvat pinnakatet, et säilitada oma tehnilised omadused konstruktsiooni töös. Erandina võib siin ära tuua vaske sisaldavad sulamid. Korrosiooni
JOONESTAMINE Mis on joonestamine? On tehniline keel, mille abil saab luua jooniseid ja neid lugeda. Joonestamine arendab inimese kujutlusvõimet, tehnilist ning ruumilist mõtlemist, ilumeelt ja korraarmastust. Mis on joonis? Joonis on dokument, mille järgi saab eset valmistada. Joonisega ja skeemiga on võimalik edasi anda eseme kuju, mõõtmeid, arusaadavalt kirjeldada tehnoloogilist protsessi. Ka kõige üksikasjalikum sõnaline seletus ei kirjelda eset nii täielikult kui joonis. Jooniste liigid Detailjoonised On toote üksikosade (detailide) joonised. Nad sisaldavad kõiki vajalikke andmeid detailide valmistamiseks ja kontrollimiseks Koostejoonised On üksikosadest kokku monteeritud toodete joonised. Nad sisaldavad vajalikke andmeid toodete komplekteerimiseks, koostamiseks ja kontrollimiseks. Eskiisid Silmamõõdu järgi tehtavad vabakäejoonised. Sisult on eskiis samaväärne mis ta
Freespingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T Freespinkide klassifikatsioon Freespinkides töödeldakse tappe, valtse, sooni ja profiile. Need pingid jagunevad nelja gruppi: 1. Universaalfreespingid käsitsietteandega; 2. Freespingid mehaanilise etteandega; 3. Karussellfreespingid; 4. Kopeerfreespingid. Universaalfree s-pingid Universaalfreespingid võimaldavad teostada profiil-, tasa- ja kopeerfreesimist. Profiil- ja tasafreesimine toimub juhtlati abil, kopeertööde teostamiseks kasutatakse erirakist. Lisalaud võimaldab töödelda tappe. Freespink koosneb järgmistest põhiosadest : kerest, töölauast, spindliplokist, selle ajamist ja häälestusmehhanismist.Sindlibl okk võib olla kallutatav, töölauale paigaldatud lisalaud. Lisalauale on kinnitatud reguleerutav tugilatt ja toorikute kinnitusseade.Lisalaud liigub ümarjuhikutel rullide abil. Universaalfree s-pingid Tööpingi alus on karbikujuline ning on valatud või keevisliidetega paend
Selle saamiseks peab konstruktor selgelt teadma masina funktsiooni ja oskama kujutada võimalikke lahendusmeetodeid. 5 Funktsionaalse ülesande lahendamiseks on võrdväärse tähtsusega nii masina geomeetriline kuju (konstruktsioon) kui ka materjalid ja valmistamise tehnoloogia. Suuresti nende kolme parameetritega on määratav projekteeritava masina omahind. Konstruktsioon (geomeetria) Funktsioon ja kvaliteet Materjalid Valmistamise tehnoloogia Masina funktsioonide teostamist võib esitada kolme süsteemi kaudu: mehaaniline-, mõõtmis- ja juhtimissüsteem. Masina kvaliteetseks töötamiseks on kõik kolm osa väga tähtsad
J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž
Tooriku detailiks muutmise käigus rakendatud mitmesuguste töötlusoperatsioonide kindlat järjestust nimetatakse tehnoloogiliseks protsessiks. Tehnoloogiline protsess on tootmisprotsessi osa, mille vältel töödeldav objekt muutub kvalitatiivselt ja hõlmab ka töödeldava objekti vahe ja lõppkontrolli. Tehnoloogilise protsessi lõpetatud osa, mis teostatakse ühel töökohal nimetatakse operatsiooniks. Pärast detaili treipingist mahavõtmist ja tooriku kinnitamist algab uus operatsioon. Paigaldus on operatsiooni osa, mis teostatakse töödeldavate toorikute kinnitust muutmata. Tehnoloogiline siire on operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritati tööriistu ja töötlemisel moodustuvaid pindu vahetamata. Siirded on näiteks otsa treimine, välispinna treimine, soone treimine jne. Selline tehnoloogiline protsess, mille vältel toorik töödeldakse detailiks ühe operatsiooniga, on iseloomulik üksiktootmisele.
osa 1. Masinaelementide valdkond ja selle põhiprintsiibid Mis on põhiliseks inseneri vastutuseks masinate ja konstruktsioonide projekteerimisel? Et kõik oleks õigesti arvutatud, välja mõõdetud ja sobiks ja töötaks omavahel... Kas konstruktsioon vastab nõuetele, on töökindel ja ohutu. Mis on tehniline süsteem ja millistest komponentidest see koosneb? Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.) Koosneb väga-väga-väga paljudest komponentidest. Paha lugu... Koosnevad erineva kuju, otstarbe ja tööpõhimõttega masinaelementidest. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas masinaelemente liigitatakse?
Piirmõõtmed- suurim ja vähim
lubatav mõõde. Ülemine piirhälve on suurima piirmõõtme ja nimimõõtme vahe. Alumine
piirhälve on vähima piirmõõtme ja nimimõõtme vahe.
40. Lõtkuga, pinguga ja siirdeistu selgitus (skeemid).
Ava võllist suurem
Lõtkist- võlli ja ava vahel tagatakse alati lõtk. On kasutatav liikuvaliidete, nt liuglaagrite ja
juhikute kujundamiseks.
Ava võllist väiksem
Lõtk : S = Dd
D> d
Pingest-kuulub istude hulka , kus on garanteeritud ping. Võimaldab koostada püsiliiteid, kus
võib nt. jõudusid rummult võllile üle kanda ja liiteelemente hästi tsentreerida.
Ava võllist väiksem
Ping : N = -( D - d ) = d - D
D
Mehhanism-tehislikult loodud kehade süsteem, mis ……………………………………… ++ teisendab ühe või mitme keha etteantud liikumise tieste Sisuliselt pinguga ist, ei ole lahtivõetav, peale lahtivõtmist ja uuesti kehade nõutavaks e soovitud liikumiseks. Masin- seade koostamist ping väheneb ja seega ka kandevõime. + lihtne inimese füüsilise või vaimse töö konstruktsioon, hea tsenseerimine, suur pöördemoment ja telgjõu kergendamiseks.Koosneb mehhansimist või kandevõime; talub dünaamilist koormust - probleemid koostamisel, mehhanismidest. kandevõime suur hajuvus ja pingu sõltuvus detailide tegelikust 3 Mis on detail ja mis on masinaelement? mõõtmetest, pingete konsentratsioon, rummu lõhenemise oht
rohkem on terases süsinikku, seda aeglasem peab olema karastamine. Jahutamine algus peaks olema kiire ja lõpu osa aeglasem. Karastamise eriliik on pind karastus. Kuumutatakse karastatava detaili pindmist 1-3mm kihti. Detaili sisemus aga jääb karastamatta. Detaili kuumutamine peab olema kiire, sest muidu leviks soojus liiga sügavale. Karastus defektideks on praod, kõverdumine, pehmete kohtade tekkimine, süsiniku sisalduse vähenemine pinna kihis. Noolutamine On karastusjärgne operatsioon, mis kõrvadab liigse hapruse ja vähendab sisepingeid. Terase sitkus suureneb ja kõvadus väheneb. Selleks kuumutatakse detaili 150-670o ning jahutatakse aeglaselt maha(vees või õhus). Madal noolutamine toimub temperatuuril 150-250o. Jahutatakse õhu käes. Kasutatakse peamiselt tööriista terasete juures karastus hapruste vähendamiseks. Suure kõvaduse ning kulumis kindluse säilitamine. Kesknoolutamisel kuumutatakse terast 250-500o . Kasutatakse mitmesuguste vedrude, aga ka
kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud-ligniinid. · Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid. · Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3...11 lehte, paksusega 1,4-3,2 mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. · Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudest, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud. · Ehituses kasutatakse liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid ühendatakse fenoolformaldehüüd - vaikudega kuumalt pressimisel. Vineeri paksus on 4-30mm. · Valmistatakse mitmesuguseid tala-, raam-, kaar- ja sõrestik konstruktsioone. · Vineeril on väiksem põlevus kui saematerjalil või lamell-liimpuidul. Püsib hästi mõõdus. · Liimpuiduks nimetatakse vähemalt 4 lamellist pakettristlõikeks liimitud elementi. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed
Väikeste ja kõverajooneliste detailide lihvimisel tuleb kasutada erirakiseid käte vigastamise vältimiseks. Lihvpinkide elektriseadmestik ja mootorid peavad vastama nõutavale plahvatusohtlikkuse klassile. Lintlihvpingid Liikuva laua ja surveklotsiga lihvimismasinatel peab lihvlindi ülemine töövaba osa olema kaetud kaitsekattega. Masinal peab olema seadis lihvlindi pingutamiseks ja reguleerimiseks töötamise ajal. Rebenenud, ebatihedalt liimitud, ebatasaste servadega lihvlindi kasutamine on keelatud. Lihvlindi liikumiskiirus malmist lindirataste puhul ei tohi ületada 30 m/s. Lindi peale tõmbamisel lindratastele peavad tema liimitud kohad paiknema lindi käigu suunas. Konveieretteandega lailihvpink peab olema täielikult kaetud kaitsekattega. Detaili väljumise poolses otsas peab asetsema kaitsekate, mis takistab töölise käsi sattumast pingi ja töölaua vahel.
Universaalliimid: Nendega saab liimida plastikut, puitu, klaasi, nahka, paberit, riiet, kummi jt materjale . Nt Supper Atak, Würth, EPO, Moment. Kestokol TL: Kasutatakse kõva puu liimimiseks, kus nõutakse tugevust ja löögikestvust (avalike kohtade mööbel). Kiilto 66 Polar: Külmumatu PVAC-liim. Säilib -45oC juures. Tähtis külmema kliimaga aladele mööbli valmistamise juures, sest paljude teiste liimide puhul laguneksid seal muidu liimühendused koost. Kahekomponentsed liimid-liim ja kõvasti (EPO). Kontaktliimid- määritakse mõlemad liimitavad pinnad, lastakse pindadel kuivada nii, et katsudes liim enam sõrmekülge ei jää ega nakku, surutakse kokku ja survestatakse (kummiliim) Pilet nr. 4 1.Maltspuit, lülipuit. 2.Puidu paindetugevus. 3.Kondi-, naha- ja kalaliimid, nende kasutamine. 1.Korp- kattekude, ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane,
Puitlaastplaadi all mõeldakse kas puidust või puidusarnaste taimede osakestest toodetud plaati, kus laastud on omavahel seotud laastumassiga segatud orgaanilise sideaine abil, kasutades kuumpressimist. Puitlaastplaatide (PLP) valmistamiseks on võimalik ära kasutada väikeseläbimõõdulisi, harvendusraietelt saadavaid ümarsortimente või puidutöötlemisjäätmeid. Seega on PLP odavam ehitusmaterjal kui vineer. Erinevused erinevate plaadimarkide vahel tulenevad peamiselt tootmistehnoloogiast: kasutatavate laastude fraktsioonist, laastukihtide hulgast ning liimimistehnikast. Ühekihilises PLP-s jagunevad eri suurusega laastud ühtlaselt kogu plaadi paksuse ulatuses. Kihilistes plaatides paiknevad suuremad laastud plaadi keskosas ning väiksemad väliskülgedel, mis annab siledama pinna. PLP-del ei ole nii häid tugevusomadusi kui vineeridel ning lisaks on neil kalduvus niiskudes paisuda
Elektriline kuivatamine seisneb selles, et puit asetatakse kahe plaat- või võrkelektroodi vahele, milledesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidus aurustub. Kuivamine toimub väga ühtlaselt ja puidu pragunemise oht on seetõttu väike. Kuivatamine kestab ainult 10...12t. Elektrilise kuivatamise puuduseks on tema kõrge hind suure energiakulu näol 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, vineer Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku
Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud-ligniinid. Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid. VINEER Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone-3..11 lehte, paksusega 1,4-3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudest, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud. Ehituses kasutatakse liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid ühendatakse fenoolformaldehüüd - vaikudega kuumalt pressimisel. Vineeri paksus on 4-30mm. Puuliikidest kasutatakse männi-, kuuse- ja kasepuitu. LIIMPUIT liimpuiduks nimetatakse vähemalt 4 lamellist pakettristlõikeks liimitud elementi. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Valmistatakse põhiliselt kuusest ja männist. Liimpuidust võib teha nii sirgeid kui kõveraid detaile, millel on kas muutuv või ka konstantne ristlõige.
Iseloomustus. Veerelaagrites on liughõõrdumine asendatud veerehõõrdumisega veerekehade (kuulide või rullide) ja laagrivõrude tööpindade vahel.Veerelaager koosneb sise- ja välisvõrust, veerekehadest (kuulides või rullidest) nende vahel ning separaatorist, mille ülesanne on veerekehi üksteisest lahus hoida. Mis on liugelaager? Iseloomustus. Liugelaagrites leiab aset liughõõrdumine laagriliua ja sellele toetuva tapi vahel. Võllide ja telgede tapid on enamasti silindrilised. Tapp toetub vahetult sobiva kujuga laagripuksile või -liudadele. Veerelaagri te tõrked. Tööpindade väsimusmurenemine (piting) - veerekeha rullumisel mööda veereteed tekivad mõlema pindkihis suured tsükliliselt muutuvad kontaktpinged, mis põhjustavad mikroskoopilisi väsimuspragusid. Pragudesse imbub õli, mis soodustav metallikillukeste väljamurdumist. Abrasiivkulumine - selle pidurdamiseks tuleb tuleb laagreid kaitsta tolmu jms eest õli filtreerimise või vahetamise abil
pöörlemiskiirusi Kasutatava lõikeinstrumendi läbimõõdu valimine – läbimõõt koos konkreetse pörlemiskiirusega peab kindlustama vajaliku lõikekiiruse . Lõikeinstrumentidele on enamasti märgitud suurim lubatud pöörete arv, millega antud tera vüib töötada . Pöörete arvu piirab : Lõikeinstrumendi stabiilsus ( tekkiv vibratsioon) Lõikeinstrumendi materjali omadused ( tugevus) Lõikeinstrumendi konstruktsioon See seab piirid ka lõikekiiruse valikule, millega antud tera saab töötada . Laastu geomeetria • Laastuks nimetatakse kahe järjestikuse lõikepinna vahele jäävat puidu osa • Laastul on kolm mõõdet : Pikkus , laius , paksus • Laastu mõõtmetest sõltub • Lõikamise kvaliteet • Võimalik etteandekiirus • Lõikevõimsus • Laastu mõõtmed reaalsel lõikamisel :
Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud ligniinid. > Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid. > Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3...11 lehte, paksusega 1,43,2 mm. Iga järgmine kuid eelmisega risti. > Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudeks, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud. > Ehituses kasutatske liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid ühendatakse fenoolformaldehüüd vaikudega kuumalt pressimisel. Vineeri paksus on 430mm. > Puuliikidest kasutatakse männi, kuuse ja kasepuitu. Kasepuu vineer on kõige tugevam. > Vineeril on väiksem põlevus kui saematerjalil või lamellliimpuidul. Püsib hästi mõõdus. > Valmistamistatakse mitmesuguseid tala, raam, kaar ja sõrestik konstruktsioone. > Liimpuiduks nimetatakse vähemalt 4 lamellist parkettristlõikest liimitud elementi
juures ja tema tüve ümbermõõt on 5,45 meetrit. Saematerjalid: Puitu saab ehituses kasutada väga erinevates kohtades. Selleks peab aga teadma, mis kuhu sobib ja millistele nõuetele puitmaterjal konkreetses kohas vastama. PUIT EHITUSES Üldjoontes võib ehituses kasutatava puitmaterjali liigitada järgmiselt. · Saematerjal, ka hööveldatud ja/või immutatud. · Profiilhööveldatud materjal: sise- ja välisvoodrilauad, liistud. · Puitplaadid: vineer, puitlaastplaat (tavaline või OSB), puitkiudplaat (pehme, MDF või kõva). Kõiki neid on saadaval erineva niiskuskindlusega, pealistatuna muude materjalidega jne. · Talad ja sõrestikud: liimpuittalad, spoonliimpuit (sm k kertopuu), I-talad, ogaplaatfermid, ehitusplatsil valmistatavad sõrestikud. · Uksed-aknad jm puittooted. Ehituses kasutatav saematerjal Arutlused teemal, kas ehituspuiduks kasutatavad puud peaksid olema langetatud noore või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
