Sissejuhatus 3 1. Tööde järjekord, materjalide valik ja eeltööd viimistlusele 4 2. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutamine 5 Täidised ja peitsid 7 Šellak 9 Õli 10 Vaha 11 Lakk 12 Värnits 14 Värv 15 3. Abrasiivid ja lihvpaberid 18 Mõistete selgitused 20 Kokkuvõte 21 Kasutatud allikad 21
TiitellehtSisukord · Sissejuhatus · Pinna ettevalmistus ja lihvimine · Puidu toonimine ja peitsi pealekandmine · Sellakiga viimistlemine · Lakkimine ja värvimine Sissejuhatus Järgnevalt on kirjutatud puidu viimistlusest ja viimistlemisel kasutavatest ainetest ja nende pealekandmisest ning nendele eelnevatele töödele. Puidu viimistlemine Peaaegu iga puidust eseme viimistlus on väga tähtis mis tahes viimistlusega oleks ka tegu, sest lõpp tulemus peab olema puhas ja ilus. Kui kvaliteetse värviga õnnestub peida väiksemaid ebatasasusi, siis lakkimisega halvasti töödeldud pinda ilusaks ei tee. Tavaliselt juba esimene lakikiht paljastab sellised defektid mida enne lakkimist jäid nähtamatuks ja ei tea ka kunagi kui hea materjal võib olla. Selleks ,et neid ebatasasusi peita siis selleks on palju materjale nagu näiteks
3) ehitise kasutamisotstarbe järgi. (4) Tuletõkkesektsioon peab olema ehitatud nii, et tule levimine ühest tuletõkkesektsioonist teise on ettenähtud aja jooksul takistatud. (5) Erineva kasutamisotstarbega ehitise osad võivad kuuluda ühte tuletõkkesektsiooni tingimusel, et see ei vähenda kasutajate turvalisust ega suurenda tulekahju leviku ohtu, kusjuures tuletõkkesektsioon võib hõlmata mitut ehitise korrust, välja arvatud II ja III kasutusviisiga ehitiste korral. Lakk – on vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme. Lakk sisaldab peale kelmet moodustava aine orgaanilist lahustit ja muid komponente. Lateks – on üldnimetus polümeersetest peenosakestest vesikeskkonnas moodustunud stabiilsele pihussüsteemile (emulsioonile). Päritolult võivad lateksid olla nii looduslikud kui sünteetilised. Mõistet "lateks" võidakse mõelda kitsamalt: Lateks ehk piimmahl on botaanikas teatud taimedes olev piimjas vedelik.
Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks Ehituskonstruktsioonide viimistlemise eesmärgid on järgmised: konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest;konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks konstruktsioonide muutmine ilusamaks Kõik viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid-. See võib olla värviline või värvitu. Värvaine kantakse pinnale vedelas olekus.Värvmaterjal kuivab ja kivistub. Nii tekitab see viimistluskihi kleepmaterjalid- rullmaterjal, mis kleebitakse viimistletavale pinnale. Näiteks tapeet vooderdusmaterjalid-plaatmaterjal. Need on kas jäigad või pooljäigad plaadid. Viimistletavale pinnale kinnitatakse need: liimi, mördi või kruvide abil Viimistlusmaterjalide kirjeldus Liime kasutatakse ehitustel sideainena värvides ja pahtelsegudes, õhukeste kleepmaterjalide pinnale
Lehtpuitu lõhastatakse ladvapoolsest otsast, okaspuud lõhastatakse kännupoolsest otsast. Lõhestamist alustatakse eelkõige aga okstest kaugemastotsast. Sellest kõigest oleneb lõhastatavus. Hästi lõhestatavad-tamm, okaspuud Keskmiselt lõhestatavad- saar, kask, haab Raskesti lõhastatavad-pihlakas, kännud, viljapuud 3.Puitkiudplaadid- valmistatud puu või muudest taimsetest kiududest koos spetsiaalsete lisanditega. Kasutatakse konstruktsiooni, viimistlus või isoleermaterjalina. Kõik puitkiudplaadid on süttivad materjalid. Tehnoloogiline protsess: a)toormaterjal töödeltakse laastudeks ja keedetakse 2% sööbenaatriumi lahuses. b)läbi keedetud ja pestud laastud töödeltakse kiudmassiks, millele lisatakse vett, parafiinemulsiooni (niiskuse vastane), antiseptikuid, antipüreene (seente v). c)ülikõvade plaatide valmistamiseks lisatakse veel tehisvaike. d)puidukiud liidetakse omavahel kuumuse ja surve abil.
Juhendaja: 2012 Vesialuseline EELTÖÖTLUS Varem lakkimata puitpind: Pind puhastada tolmust ja mustusest. Praod ja ebatasasused pahteldada lihvimistolmu ja laki seguga. Kuivanud pind lihvida liivapaberiga 100-120 ja eemaldada lihvimistolm. Varem lakitud pind: Vähe kulunud lakitud pind pesta puhastusvahendi VIVACLEAN vesilahusega vastavalt kasutamisjuhendile. Läikiv pind matistada liivapaberiga 120-150 ja eemaldada lihvimistolm. Kulunud lakipinnalt eemaldada kogu lakk. Praod ja ebatasasused pahteldada lihvimistolmu ja laki seguga. Pind lihvida liivapaberiga ja eemaldada lihvimistolm. LAKKIMISTINGIMUSED Lakitav pind peab olema kuiv ja puhas. Õhutemperatuur üle +15 C ja suhteline õhuniiskus alla 80%. Lakkimise ajal vältida tuuletõmbust ja kõrget temperatuuri (üle 28°C). LAKKIMINE Enne lakkimist segada OLYMPIA hoolikalt läbi, et matistusaine hästi seguneks. Vältida õhu kloppimist lakki.
Selle käigus tehakse järgmisi tööoperatsioone: kiudude mahalihv (karvkiulisus) vaigu eemaldamine kruntimine pinna värvimine värvainetega (toonimine) pahteldamine Pahteldamise osa võib laias laastus jagada kolmeks: paranduspahtliga pahteldamine aluspahtliga pahteldamine kattepahtliga pahteldamine ehk lauspahteldamine. Kiudude mahalihvimine Selleks, et tagada hea pind viimistlus materjalide peale kandmiseks on vajalik puidus olevate lahtiste kiudude maha lihvimine. See muudab puidu pinna ühtlaseks ja viimistlusmaterjale peale kandes(näiteks peitsides) jääb toon palju ühtlasem. Selleks kasutatakse erinevaid lihvmasinaid(lintlihvpink, trummelihvpink, taldlihv jne) või tehakse seda käsitsi. Liivapaberi jämedused sõltuvad puuliigist ja soovitavast lõpptulemusest. Tavaliselt 100-320 ISO. Abrasiivpaber ehk lihvpaber on abrasiivipulbriga kaetud paber pindade
MÕISTED Alküüdvärv, lakk värvid ja lakid, mille sideaineks e kilemoodustajaks on alküüdvaigud (sünteesi lähteaineteks on looduslikud õlid nagu linaseemne, soja, männiõli). Allergia inimorganismi ülitundlikkus mingi aine (allergeeni) suhtes. Värvidest ja lakkidest on ohtlikumad lahustipõhised, st orgaanilistel lahustitel põhinevad värvid ning lakid. Eelkõige on kahjulik lahustipõhiste värvide kuivamisel eralduvate aurude sissehingamine, vältida tuleks nende sattumist nahale. Difusioon aine levimine mingis keskkonnas sinna, kus tema kontsentratsioon on väiksem. Dispersioonvärv (ka vesidispersioonvärv, vesiemulsioonvärv, lateksvärv) värvid, mille sideaineks on väikeste piisakeste kujul vees dispergeeritud e hajutatud polümeer (nt polüvinüülatsetaat e PVA, akrülaat, eelnimetatute baasil moodustatud
Lakid 4 Kasutatud kirjandus 5 Ettevalmistus ja lihvimine Enamik mööblitükke ja tislerdisi tuleb ka peale kõige hoolikamat hööveldamist või kaapimist üle lihvida. Ärge kunagi enne viimistluskihi pealekandmist koonerdage ettevalmistustele kuluva ajaga. Põhjalik lihvimine võib olla tüütu, kuid sellega tagate ühtlase puidupinna, millel tuleb esile kogu selle ilu.Kohati on mõistlik mõelda enne viimistlus katte peale kandmist eelkarestusele, see paremini haakuks. Lihvpaberid Kolm kõige tüüpilisemat lihvpaberitüüpi on granaat-. Alumiiniumoksiid- ja ränikabriidkattega lihvpaberid. Lihvpaberi tähistus ehk selle karedus on trükitud selle tagaküljele, kõige rohkem kasutavad tislerid pabereid mille karedus on 80,100,120,150,180,240 ja 320.Tähistusest sõltumata on abrasiivpaberite standartmööt 280x230 mm. Tavaliselt lihvpaberitükk volditakse
Tolm tuleb eemaldada tolmuimejaga. Sulgeda aluspinnas olevad augud, praod ja muud läbivoolukohad, näiteks villaga. Puhastatud pinnale tuleb harjata kruntaine, mis on betoonpindade puhul lahjendatud veega 1 : 3 (üks osa krunti : kolm osa vett). Kuivi ja tugevasti imavaid aluspindasid töödeldakse kaks korda. Kruntimine parandab tasandussegu naket aluspinnaga ja valguvust, takistab õhumullide teket ja tasandussegu sees oleva vee imendumist aluspinda. Tasandamist võib alustada, kui krunt on nn puutekuiv (ca 2- 4 tundi). Iga pakendi peal on ära näidatud lisatava vee kogus. Kui lisada vett liiga palju, on segu koostis rikutud, mille tagajärjel jääb pinnapealne kiht pehme. Eksamipilet Nr.3 1.Pindade krohvimine. PINDADE KROHVIMINE Töökoha korraldamine, aluspinna ettevalmistus , vajalikud töövahendid, kaitsevahendid Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist
Peamised värvide liigid: 1. Õlivärv: Värvi saab kasutada krohv-, puit- ja metallpindadel. Kõige paremini sobib viimistlemata või varem õlivärviga värvitud pinnale. Pinnad ei tohiks liiga siledad olla, kuna värv ei nakkus siis hästi. Õlivärvi peab säilitama temp-il mitte üle 30°C. Säilivusaeg 2 aastat. Väga hea katmis- ja nakkumisomadus tänu värvi tungimisele sügavale aluspinda. Värv on ilmastikukindel ja kaitseb puitu liigse kuivamise eest kui ka liigse niiskuse eest. Viimistlus peab vastu u. 20-30 aastat. Kuivab aeglaselt õhus oleva hapniku toimel. Erinevaid värvitoone saab looduslike pigmentide lisamisega. Kruntvärvimine sooritatakse soovitava tooniga õlivärviga hästi õhukese ühtlase kihina. Enne pinnavärviga katmist peavad eelmised kihid olema lõplikult kuivanud. Sobiv aeg värvimiseks on poolpilves sademeteta ilm mais-juunis. Mitte värvida toorele või vihma käes märjaks saanud puidule.
sisse ja kaitsevad seda. · Sideainet sisaldavad värvid võivad moodustada puu pinnale kelme. · Kasutatakse sinimädaniku teket vältiva mürgiga värvimist enne kattevärviga värvimist. Lakkide tüübid · Õlilakid (väga aeglaselt kõvenevad. · Alküüdlakid (tööstuslikult kuumalt kõvenevatena mööbli lakkimiseks). · Uretaanlakid (uretaanlküüd) - puit- ja puitkiudplaadi lakkimiseks, ka paadilakiks. · Veeslahustuvad lakid (siseruumides kasutatavad polüakrülaatklakid, kuivavad kiiresti ja pintslid on veega pestavad). · Veega vedeldatud põrandalakid - tavaliselt vette dispergeeritud polüakrülaat. · Kõvendajatega 2-komponentsed lakid (kõvendajaks hape ja sideaineks alküüd- ja amiinovaikude segu - väga kõva pinnaga). · Kasutatakse ka veeslahustuvaid piirituslakke. · Epoksülakid on kasutusel betooni, kivi, metalli lakkimiseks (2-komponentsed).
2. Värvide liigid ja omadused 1. Õlivärv: Värvi kasut. krohv-, puit- ja metallpindadel. Kõige paremini sobib viimistlemata või varem õlivärviga värvitud pinnale. Värv nakkub kõige paremini karedatele pindadele. Õlivärvi peab säilitama mitte üle 30°C. Säilivusaeg 2 aastat. Värv tungib sügavale aluspinda, mis tagab väga hea katmis- ja nakkumisomaduse. Ilmastikukindel, kaitseb puitu liigse kuivamise ja niiskuse eest. Viimistlus peab vastu u. 20-30 aastat. Kuivab aeglaselt. Erinevaid värvitoone saab looduslike pigmentide lisamisega. Kruntvärvimine sooritatakse hästi õhukese ühtlase kihina. Enne pinnavärviga katmist peavad eelmised kihid olema lõplikult kuivanud. Värvida ainult kuivale puidule. Töid õlivärviga teostada vabas õhus või väljaspool eluruumides, kuna värvil on spetsiifiline põlevkivi toodetele omane lõhn, mis kaob kuivamisel. Värv tuleohtlik ning lahtise tule
Puidukaitse värvid Neid puidulikke, mis ei ole eriti mädanikutundlikud, kaitstakse puidukaitsevahenditega värvimisega. Need tungivad mõne mm sügavusele puu sisse ja kaitsevad seda. Sideainet sisaldavad värvid võivad moodustada puu pinnale kelme. Kasutatakse sinimädaniku teket vältiva mürgiga värvimist enne katte värviga värvimist. Lakkide tüübid Õlilakid, Alküüdlakid, uretaanlakid, puit-ja puitkiudplaadi lakkimiseks, ka paailakiks Veeslahustuvad lakid Veega vedeldatud põrandalakid-tavaliselt vette dipergeeritud polüakrülaat. Tapeedid Tapeedid on seina viimistlusmaterjalid, mida toodetakse mitmetel alustel: paber, riie, klaaskangas. Pabertapeedi muster kas trükitakse või pressitakse sisse krunditud või kruntimata aluspaberisse. Tapeedikangal peab olema märjalt küllaldane tugevus, samuti ei tohi valguse käes pleekida. Pabertapeete eristatakse: tapeedid, mis on ette nähtud kuivadesse siseruumidesse-paberalusel,
Viimistlus materjalid Ülesandeks on parandada puit toodete välimust ja kaitsta ümbritseva keskkonna mõju eest: paisumine, kahanemine, kõmmeldumine, lõhenemine, mädanemine, hallitamine, värvi muutmine, pleekimine jne. Soojus+niiskus=seened Tuul+päike+liiv=erosioon · Lagunemine- toimub lagundajate mõjul(seened, bakterid, putukad, ussid) · Puit kaetakse kile tekitavate materjalidega, mis peab olema hea nakkuvusega(adhesioon), elastne, kõva, soojus- ja valguskindel. · Viimistlus võib olla läbipaistev või läbipaistmatu. · Läbipaistev viimistlus säilitab puidu loomuliku tooni ja toob esile tekstuuri. · Läbipaistmatu viimistlus varjab tekstuuri, puidu vead ja liitekohad ning annab kindla värvi tooni tootele. Viimistlusmaterjalideks on: 1. Värvained- imbuvad lahusena pinna sisse, jättes tekstuuri katmata, värvuvad puidukiud, raku seinad(peits) 2
Värvid, lakid ja tapeedid Referaat Värvi sissejuhatuseks: Värv on värvainet või pigmenti ja sideainet sisaldav pastataoline, vedel või tahke aine. Värvaineid ja pigmente võib klassifitseeerida vastavalt päritolule, värvusele, keemilisele koostisele. Nende lähteaineteks on mullad, mineraalid, oksiidid, soolad, samuti taimsed ja loomsed ained. Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Värvid Värvi koostis: sideained pigment täiteained lahjendamiseks lahustid abiained
Enne pinna katmist struktuurivärviga tuleb see ette valmistada. Selleks tuleb vana lahtine pinnakate eemalda pahtlilabidaga ja siis töödelda liivapaberiga. Kui seinal on hallitus, siis tuleb see hoolikalt puhastada ja töödelda spetsiaalse vahendiga, mis hoiab ära hallituse tekke. Pinnanle võib jätta kuni kahe millimeetriseid ebatasasusi, kuna struktuurvärv peidab väiksemad pinnadefektid. Suuremad ebatasasused tuleb pahteldada. Peale pinna ettevalmistamist tuleb see kruntida. Krunt moodustab kaitsekihi, mis soodustab värvi nakkumist ja vähendab värvikulu. Näiteks võib selleks kasutada sügavale tungivaid akrüülkrunte. Kui värv on liiga paks, lahjendage see kasutusjuhendis ettenähtud ainega. Tavaliselt on struktuurvärv valget tooni ja sobiva tooni saamiseks lisage talle sobivat värvi vastavalt kasutusjuhendile ja segage hoolikalt. Struktuurvärvi pealekandmise mooduse valik on väga tähtis, kuna just sellest sõltub tema välimus.
või metallpinna korrosioon Pigment peenikestest osadest koosnev värvipulber, mis annab värvile tooni ja kattevõime ning kaitseb aluspinda ja värvikelmet päikese UV-kiirguse eest. Korrosioonitõrjevärvides on pigmendil ka korrosioonitõrje ülesanne. Pigmendid võivad olla nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ühendid Pleekimine värvi heledamaks muutumine päikesevalguse või kemikaalide mõjul Puutekuiv pind on puutekuiv, kui nt sõrmega vajutades ei jää värv või lakk sõrme külge kinni ja pinnale ei jää sõrmejälge, testimisel saab raskuse alla asetatud paberi testitavalt pinnalt ära võtta ja pinnale ega paberile ei jää mingeid jälgi Sideaine aine, mis hoiab värvikelme koos ja kinnitab selle aluspinna külge. Sideaine võib koosneda ühest või enamast ainest. Erinevad sideained kuivavad erinevate mehhanismide abil. Sideaine määrab värvi peamised omadused. Sikatiiv aine, mis oksüdeerudes kiirendab värvainete kuivamist
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta
Graniit Süvakivim, graniit on tugevam kui marmor, värvilt punane, roheline või pruun, tavaliselt lihvitud läikivaks ja kõvaks, ei vaja kaitsmist, hoolduskoristusel soovitatavad neutraalsed ja nõrgalt aluselised puhastusained, samuti hooldusained ja masinmeetodid. Rasv ja värviline mustus võivad jätta plekke. 2.1.7 Keraamilised plaadid Valmistatakse glasuuriga ja glasuurita. Koostisained on plastilisest savi, kvartsliiv, silikaatmineraal ning värvaine. Joonis 8. Keraamiline plaat. Foto L. Padu Kasutuselevõtupesu: Peale paigaldust lasta kuivada 1-2 nädalat. Pesta neutraalse ainega. Glasuurita plaate võib kaitsta kiviküllastusainega. Plaadid taluvad hästi happeid ja leeliseid (kuid mitte vuugid). Kasutatakse märgades ruumides ja seetõttu ei vahatata. 2.1.8 Mosaiikbetoonplaadid Joonis 9. Mosaiikbetoon põrandaplaadid. Foto L. Padu Valmistatakse tsemendist kivitükkidest ja veest. On kulumiskindel, esinduslik, hapete
kuivanud, lihvtakse aknapõsed 150 liivapaberiga. Vajadusel pahteldatakse veel üks kord. Pannakse uuesti aknaraamile maalriteip ja värvitakse esimest korda akna põsed, eemaldatakse teip. Kui pind on värvitud paigaldatakse põskedele plastmass nurgad. Seejärel pannakse uus teip ja kantakse silikon märja näpuka aknapõskede sisemistesse nurkadesse. Eemaldatakse teip. Kui silikon on kuivanud asetatakse uuesti maalriteip ja värvitakse teist korda, kui võimalik, siis väikse rulli või pintsliga. Eemaldatakse teip. 2.2.8. Seinte kruntvärvimine Kruntvärviga Bindo Base. Värvi omadused: Nakkub tugevasti aluspinnaga. Suurendab värvitud pinna hõõrdekindlust. Ühtlustab aluspinna imavust. Tõstab pinna kattevõimet. Kiiresti kuivav. Toonitav heledates toonides. Värvil on järgmised omadused. Kasutuskoht: Sisetööd. Sideaine: Akrüüllateks. Tihedus: 1,30 kg/l. Kuivaine sisaldus: 36%. Värvus: Valge. Värvikaart: Tintorama, NCS. Kuivamisaeg: Tolmukuiv 1-2 h pärast
tööohutus ja kaitsevahendid: sama mis esimeses küsimuses Kvaliteedi kontroll: vaadatakse 10meetri kauguselt 4. värvide liigid ja omadused: Anorgaanilised värvid: on valgus ja ilmastiku kindlad, hea kattevõimega, saadakse neid savidest, maakidest ja kividest mehhaanilise töötluse teel. Näiteks: tsink- ja titaanvalge. Orgaanilised värvid: elusloodusest või organismidelt pärineva aine töötlemise teel saadud värvaine. Neid saab taimedest. Kattevärv: katab pinna enamasti läbipaistmatult, selleks on õlivärv. Lasuurvärv: läbipaistvakihina pinda kattev, vähese pigmendi sisaldusega värv. Akrüülvärv: on vesivärv mida saab veega lahjendada. Sideaineks on akrüülvaik. Alküüdvärv: lahustina kasutatakse lakibensiini. On nii vee kui veevaba koostisena. Emailvärv: kasutatakse puit kui pahteldatud pindadel siseruumides Lateksvärv: on veepõhised Liim ja lubivärv: desinfitseerib
• Lahusti lendumise teel (nitrotselluloos) 20. Selgista lahusti ja vedeldi mõistet, nende ülesanne viimistlusmaterjalis • Lahustid on keemilised ained, mis on võimelised lahustama sideainet, et viia see vedelasse olekusse Lenduvus – vedelal kujul oleva lahusti võime aurustuda Eristatakse : • kiired, keskmised, aeglased • Mida kiirema lenduvusega lahusti on, seda kiiremini viimistlusmaterjal kuivab – suurem tööviljakus • Aeglane lahusti võimaldab viimistlusmaterjalil paremini laiali valguda Enamkasutatavad lahustid : • Alkoholid 11 • Atsetaadid • Ketoonid • Aromaatsed ühendid • Vedeldi on keemiline aine, mida kasutatakse töösegu viskoossuse reguleerimiseks. Vedeldi ei lahusta tingimata sideainet
· Lahusti lendumise teel (nitrotselluloos) 20. Selgista lahusti ja vedeldi mõistet, nende ülesanne viimistlusmaterjalis · Lahustid on keemilised ained, mis on võimelised lahustama sideainet, et viia see vedelasse olekusse Lenduvus vedelal kujul oleva lahusti võime aurustuda Eristatakse : · kiired, keskmised, aeglased · Mida kiirema lenduvusega lahusti on, seda kiiremini viimistlusmaterjal kuivab suurem tööviljakus · Aeglane lahusti võimaldab viimistlusmaterjalil paremini laiali valguda Enamkasutatavad lahustid : · Alkoholid 11 · Atsetaadid · Ketoonid · Aromaatsed ühendid · Vedeldi on keemiline aine, mida kasutatakse töösegu viskoossuse reguleerimiseks. Vedeldi ei lahusta tingimata sideainet
VÄRVID Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 põhivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende segamisel on saadud teise korralduse värvid oranz, roheline ja violetne, ning nende segamisel omakorda 3 astme värvid ehk tertsiaarvärvid ehk 3 taseme värvid. Värviteoreetikud on värvisuhete selgitamise alusena kasutanud värviringi. Goethe värviring oli kuuvärvine: kolmpõhi värvi ja kolm sekundaarvärvi. Itteni värviring oli 12- värviline. Ta otsustas, et kuuevärviline ring ei ole värvisuhete selgitamiseks piisav. Värviring on lihtsam värvide liigitamise ja korrastamise viis, milles arvestatakse peamiselt värvi ühte mõõdet- värvitooni, mis on esitatud võimalikult suurimas puhtuses ja antud värvitoonile iseloomulikus keskmises heledused. Kui värviring koosneks ideaalselt puhastes monokromaatilistes värvides, võik selles eristada kuni 180 värvitooni. Värvisuhted olenevad värvide asetusest värviringis: kõrvuti olevate värvide omadused on sarnased,
Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev (armatuur e. sarrus), teine plastne ja sitke (maatriks). 2. Milline on kummi koostis. Kummi peamine koostisosa on kautsuk (naturaalne või sünteetiline), mis määrab kummi peamised omadused. Peale kautsuki on koostis veel vulkaniseerivad ained (väävel, seleen), vananemisvastased ained (parafiin, vaik), plastifikaatorid (parafiin, vaseliin), täitematerjalid (tsingi oksiid, süsinik, tahm) ja värvained. 3. Pindade ettevalmistus laki-ja värvkateteks. a) Mehaanilised võtted. Väikeste pindade korral kasutatakse mehhanisme ja käsitööd. b) Trummeldamine. Detailid koos abrasiivmaterjaliga panna trumlisse ja töödeldakse kuiva (kvartsliiv, teraskuulid, plastkuubikud jms) või märja (soodalahus, väävelhape jms) menetlusega. c) Töötlus kuiva abrasiivmaterjaliga. Abrasiivmaterjal suunatakse töödeldavale pinnale pritsi abil
Plastsed, tugevad, veekindlad, hea nakkuvusega. Need omadused saavutatakse täiteainete ja sidematerjalide õige valikuga. 9. Viimistluses kasutatavad krundid Kruntimise eesmärgiks on sulgeda aluspinna poorid. Aluspinna seisukorrast sõltu-valt on seda võimalik saavutada kahe pealekandmiskihiga, muudel juhtudel soovita-takse esimese pealekandmiskihi jõulist hõõrumist aluspinda. · Mira 4120 sealer - Vedelik, aluspinna krunt/niiskustõke · Mira 4180 primer - Aluspinna krunt 10. Rullmaterjalide paigaldamisel kasutatavad töövahendid ja liimid. Kulunorm Rullmaterjalid elustavad ja ilustavad pindu, heliisolatsioonimaterjal, varjab pinnavigu, kergendab ruumide remontimist. Tapeedi kulunorm tuleb arvutada Töövahendid: Värvirull, liimihari, pintsel, tapeedirull, suugirull, lõikur, plastlabidas, kliistriämber, käärid, nöörlood, tapeedinuga, Liimid: Kuivliimid, valmisliimid 11. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla
kõhulähedasem), Venemaa ikoonimaalijad lisasid temperale omakorda leivakalja, sest arvata võib, et õlu või vein kulus munkadel muuks otstarbeks. Ent munakollase ja lahusti vahekord jäi igal juhul ja igal pool samaks. Tänapäeval mõistame tempera all niisiis värvi, mitte sideainet. Sideaineks on tänapäeval kunstlik emulsioon. Maal, mis oli vanasti munatemperaga teostatud, vajas ilmtingimata lakkimist, kuna värvid lahustusid vees veel pikka aega. Tänapäeval on värvaine koostises peale muna ja kaseiini veel kiirestikuivavad õlid ja vaigud, mis muudavad lakkimise mittevajalikuks. Seega ei pea tänapäeva kunstnik temperatehnikat kasutades pildi värvide säilimise huvides pooltki seda vaeva nägema mis ennemuiste. Kõige levinumad on praegusajal muna-, kaseiin- ja kummiaraabiktempera. Kuni õlivärvide täiustamiseni XV sajandil oli munatempera üks levinumaid maaliliike terves Euroopas. Õlimaali pealetungi
2. Milleks kasutatakse hüdroisolatsiooni materjale? 3. Kuidas jaotatakse hüdroisolatsiooni materjale? 4. Kuidas jaotatakse akustilisi materjale? 5. Akustiliste materjalide eesmärk? POLÜMEERMATERJALID 1. Polümeerseid materjale liigitakse? 2. Millest koosneb plastmass? 3. Kuidas liigitatakse plaste täiteaine järgi? 4. Kuidas liigitatakse plaste kasutusotstarbe järgi? 5. Plastide plussid ja miinused? 1. Plastid, lakid, värvid, polümeerbetoonid, tehiskiud. 2. Plastmass koosneb polümeerist ja täiteainest, stabilisaatoritest, plastifikaatoritest, pigmendist. 3. Klaasplastid, puitplastid, paberplastid, tekstiiltäiteainega plastid, mull- ja gaasplastid. 4. Põrandakattematerjalid, seinakattematerjalid, kiled, konstuktsioonimatejalid, isolatsioonimaterjalid. 5. POS Elastsed, taluvad pragunemata löökkoormusi, paljukordseid painutusi, NEG-
............ 213 15.10. Akustilised materjalid ............. 214 16. Viimistlusmaterjalid ............. 216 16.1. Viimistlusmaterjalide olemus ja liigitus ............. 216 16.2. Liimid ............. 217 16.3. Värnitsad ............. 218 16.4. Pigmendid ............. 219 16.5. Lakid ............. 222 16.6. Emailid ............. 225 16.7. Õlivärvid ............. 226 16.8. Vesivärvid ............. 226 16.9. Pahtelsegud ja kitid ............. 228 16.10. Kleebitavad seinakattematerjalid ............. 230 17. Klaastooted ............
Kõvadus - omadus osutada vastupanu teisele kehale, mis püüab temasse tungida. Põhineb kõvast materjalist otsaku surumisel uuritava materjali pinda Põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surveteim, paindeteim, väändeteim ja kõvadusteim. Eelkõige kasutatakse tõmbeteimi. Mida siin mõeldud on üldse? Plastide koostis. Plast(mass) on materjal, mis koosneb polümeerist (põhiaine) ja erinevatest lisanditest (plastifikaatorid, stabilisaatorid, pigmendid, värvained, lahustid jne). Termoplastsed polümeerid on lineaarsete molekulidega (Polüetüleen PE, polüpropüleen PP, polüvinüülkloriid PVC, teflon, nailon) ning termoreaktiivsed on ruumilise struktuuriga (polüestrid, fenüülformaldehüüdvaigud, epoksiidvaigud jne). Termoplastsed polümeerid muutuvad kuumutamisel kergesti voolavateks ning enamus lahustub hästi orgaanilistes solventides. Termoreaktiivsed polümeerid ei sula kuumutamisel, vaid lagunevad. Solventides punduvad, aga ei lahustu.
glüftaalemailis on naturaalvärnitsa asemel glüftaalvärnits, alküüdemail on valmistatud polüestervaikude basil, bituumenemail saadakse bituumenlaki segamisel pigmendiga. 10. Õlivärvid saadakse värnitsa ja värnitsas lahustumatu pigmendi hoolikal segamisel. Mõnede pigmentidega ühineb värnits keemiliselt, andes vees lahustumatuid ühendeid. 11. Vesiemulsioonvärvid kujutavad endast mingit sünteetilise vaigu vesiemulsiooni, valge pulbrilise täiteaine ja värvaine segu. 12. Lubivärv koosneb lubjast, veest ja toonivast pigmendist. Pigment peab olema leeliskindel. Valge värvi saamiseks pigmenti pole vaja. Lubi on sideaineks, mis kivistumisel tekitab värvitavale pinnale mineraalse kooriku. Lubivärvile võib veel lisada tihendajat (keedusoola või värnitsat). Lubja ja värnitsa ühinemisel tekib ubiseep, mis on veeslahustumatu ja muudab värvikihi tihedamaks ja tugevamaks. 13. Liimpahtlid koosnevad kriidist, maalriliimist ja veest
kvartsliiv või graniitkillustik. Tehakse täis ja õõnesplokke. Veeimavus 8%, lahtised poorid. Tihedus 2000-2100. • Fibo plokk- on valmistatud kergtäitematerjalist (kergkruus). Sillused ja korstnad. Külmatugevus 50 tsüklit. Mittepõlev materjal. Poorne materjal, suure õhu ja veeläbivusega. Suur tulekindlus, seega kasutatakse kohtades, kus tulekindlus on nõutud. Soovitatav viimistlus on krohvimine. Kui kivi asub maa all, siis see tuleb katta hüdrokattega. • Betoonkatuskivid- koosneb tsemendist, liivast, veest ja värvainetest. Tooraine valmimisel kaetakse tooraine värivkattega. • AEROC plokid- valmistatud autoklaavis mull v poorbetoonist. Saadakse liiva, tsemendi, lubja ja veetöötlemisel. Kivid on rõhu all paisunud ja pärast seda väga kerged. Omadused ongi tugevus, aga kerge kivim; ei põle ega mädane; hõlpsasti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
