Puidu viimistlemine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
HAABSALU KUTSEHARIDUSKESKUS
MR14
Carola Liiv
Viimistlemine
ÕPIMAPP
Juhendaja
Õpetaja Ülle Kübarsepp
Sisukord
Sissejuhatus 3
Tööde järjekord , materjali valik ja eeltööd viimistlusele 4
Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutus 5
VIIMISTLUSMATERJALID 6
LAKKIMISTINGIMUSED 7
KAITSVAD PEITSID 7
NITROLAKK 8
ŠELLAK 8
STANDARD ŠELLAK 8
VALGE ŠELLAK 8
LÄBIPAISTEV VIIMISTLUS 8
KOOLANE ŠELLAK 9
NIISKUSKINDEL ŠELLAK 9
PINTSLIGA PEALEKANTAV ŠELLAK 9
VÄRVID 9
VAHAD 11
SOOVITUSED 13
Ohutu kasutamine 13
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD MATERJAL 15

Sissejuhatus


Käesolev dokument on koostatud abiks neile, kes õpivad puit materjalide viimistlemist . Õpimapp annab kokkuvõtliku ülevaate viimistlusmaterjalide ja töövõtete kohta.
Viimistlemisel on praktiline otstarve, kuna see kaitseb puitu välistegurite eest ning aitab pinda hoida puhtana ning kergesti puhastada . Ennem kui viimistlemist alustada, on vaja teada kus eset kasutama hakatakse ning mida sellega tehakse, ja selle järgi saab valida õiged viimistlusvahendid.
Puitmaterjale viimistletakse selleks, et neid kaitsta väliskeskkonna tegurite eest (nagu seened, putukad, ussid , niiskus, tolm, tuul), anda tootele parem ja ilusam välimus ning muuta ta meeldivaks inimestele, kaitsta uv pleegitava kiirguse eest ja viimaseks viimistlemine kaitseb pindasid kulumise eest.

Tööde järjekord, materjali valik ja eeltööd viimistlusele


  • Vaatlemine ja pildistamine . Mööbli uurimine annab infot sellest, kui palju on selle originaalist säilinud. Kas on olemas kõik detailid ja kui mitte, siis mida oleks vaja uuesti teha.
  • Puhastamine. Suurema mustuse ja sodi eemaldamine, vastavalt vajadusele mööbli lahti võtmine. Seal juures valida kõige õigemad ja paremad puhastusmeetodid, mis sobivad just sellele esemele.
  • Otsustamine. Tuleb otsustada, kas saab ja kas on kasulik hakata seda eset restaureerima.
  • Puitpindade ettevalmistamine viimistluseks. Ennem viimistlemist tuleb parandada kõik lõhed ja killukohad. Vigade parandamiseks kasutatakse eritooni pahtleid, puiduparandused ja suuremad kohad tuleb plommida ning katki kulunud detailid asendada uutega.
  • Eelkarestus ja lihvimine . Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud , et saada sobiva siledusega pinda. Lihvimisega eemaldame ka mehaanilise töötluse jäljed. Lihvimise viimaseks astmeks on peeneteralise lihvpaberiga lihvida pind. Jämeda lihvpaberiga lihvitud pind imab endasse liiga palju lakke , peitse ning materjalikulu on kordades suurem. Viimane lihv võiks olla teravusega 150-200
  • Pindade puhastamine. Viimistlusmaterjali paremaks nakkumiseks peab pind olema puhas tolmust, rasvast, õlidest ja silikonist jne. Puidus sisalduv vaik võib kaa põjustada probleeme ( peits ei märga pinda ja lakk ei nakku korralikult) ning ilma viimistluseta võib vaik imbuda pinnale. Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale lihvimist ja puhastamist.

    Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutus


    Osa viimistlusmaterjale imbub puitu ja teine osa kaitseb seda. Kui viimistlusmaterjal ei imbu korralikult siis annab viimistlus ainult osalise kaitse mädanike vastu ja ei kaitse puitu korralikult.
    Kaitsekiht peab olema:
    • Hea nakkumisega
    • Elastne (puit deformeerub niiskes ja kuivas kohas erinevalt. Kaitsekiht peab kaitsma, et puit ja viimistluskihid selle peal ei praguneks)
    • Soojuskindel (Et ei tekiks kaardumist, kõmmeldumist ja kuivamislõhesid siis peavad puidu pealmised ja sisemised kihid kuivama ühtlase kiirusega)
    • Päikesekiirguse kindel (Kuna puit on 90% orgaaniline aine siis hakkab ta UV kiirguse mõjul lagunema ning lisaks kaotab ka värvust.)

    Viimistlusmaterjale on nii värvituid (Värvaineta õlid , lakid ja šellakid), läbipaistvaid (Vähese värviga õlid, lakid ja šellakid), läbipaistmatuid (rohke värvaine sisaldusega värvid)
    Viimistlusmaterjalid koosnevad põhiliset värvainetest, pigmentidest, kilemoodustajatest, lahustitest, vedeldajatest, plastifikaatoritest ja täiteainetest.
    Värvaine lahustub ja kinnitub koheselt, kui kanda teda pinnale. Ta ei lase valgust läbi ja ei varja tekstuuri ning lahustub hästi. Värvained kuuluvad kahte gruppi. Looduslikud värvained on valguskindlad ja neid valmistatakse puukoorte keetmisel (nt tamm, kuusk, lepp , paju, õunapuu ), või savist , mille juurde lisatakse värvaine. Tehislikud värvained on orgaanilised ained, mida saadakse kivisöe tõrvast. Nad jagunevad omakorda kolme gruppi, milleks on aluseline, otsene ja happeline. Aluselised värvained lahustuvad vees ja piirituses. Enamasti leiavad need kasutust mööblitööstuses kuna ned lahustuvad hästi. Otsesed värvained on puukiudu värvivad
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Puidu viimistlemine #1 Puidu viimistlemine #2 Puidu viimistlemine #3 Puidu viimistlemine #4 Puidu viimistlemine #5 Puidu viimistlemine #6 Puidu viimistlemine #7 Puidu viimistlemine #8 Puidu viimistlemine #9 Puidu viimistlemine #10 Puidu viimistlemine #11 Puidu viimistlemine #12 Puidu viimistlemine #13 Puidu viimistlemine #14 Puidu viimistlemine #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor _LoveAngel_ Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Antud materjal räägib töövahenditest ja töömeetoditest, millega ja kuidas puitu viimistleda. Sobib nii koolis õppijatele kui ka neile, kel on vaja kodus midagi parandada või üle värvida
    puit , värvid , pahtlid , restaureerimine , parandamine , puutöö , viimistlus , viimistlusmaterjal , viimistlusmaterjalid , püstol , värvaine , lakid

    Mõisted

    Sisukord

    • HAABSALU KUTSEHARIDUSKESKUS
    • Viimistlemine
    • Sisukord
    • Sissejuhatus
    • Tööde järjekord, materjali valik ja eeltööd viimistlusele
    • Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutus
    • Lakkimine
    • LAKKIMISTINGIMUSED
    • KAITSVAD PEITSID
    • NITROLAKK
    • ŠELLAK
    • STANDARD ŠELLAK
    • VALGE ŠELLAK
    • LÄBIPAISTEV VIIMISTLUS
    • KOOLANE ŠELLAK
    • NIISKUSKINDEL ŠELLAK
    • PINTSLIGA PEALEKANTAV ŠELLAK
    • VÄRVID
    • Värv
    • Värvimullad
    • Värvid liigituvad
    • Krundid
    • Alusvärvid
    • VAHAD
    • Valmisvahad
    • Pintslid
    • Viimistlusmatrjali pihustamine värvipüstoli abil
    • Ohutu kasutamine
    • KOKKUVÕTE
    • KASUTATUD MATERJAL

    Teemad

    • Mööbli uurimine annab infot sellest, kui palju on selle
    • originaalist säilinud. Kas on olemas kõik detailid ja kui mitte, siis mida oleks vaja uuesti
    • teha
    • Suurema mustuse ja sodi eemaldamine, vastavalt vajadusele mööbli lahti
    • võtmine. Seal juures valida kõige õigemad ja paremad puhastusmeetodid, mis sobivad just
    • sellele esemele
    • Tuleb otsustada, kas saab ja kas on kasulik hakata seda eset restaureerima
    • Ennem viimistlemist tuleb parandada kõik
    • lõhed ja killukohad. Vigade parandamiseks kasutatakse eritooni pahtleid, puiduparandused
    • ja suuremad kohad tuleb plommida ning katki kulunud detailid asendada uutega
    • Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud, et saada sobiva
    • siledusega pinda. Lihvimisega eemaldame ka mehaanilise töötluse jäljed. Lihvimise
    • viimaseks astmeks on peeneteralise lihvpaberiga lihvida pind. Jämeda lihvpaberiga lihvitud
    • pind imab endasse liiga palju lakke, peitse ning materjalikulu on kordades suurem. Viimane
    • lihv võiks olla teravusega 150-200
    • Viimistlusmaterjali paremaks nakkumiseks peab pind olema puhas
    • tolmust, rasvast, õlidest ja silikonist jne. Puidus sisalduv vaik võib kaa põjustada probleeme
    • peits ei märga pinda ja lakk ei nakku korralikult) ning ilma viimistluseta võib vaik imbuda
    • pinnale. Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale lihvimist ja puhastamist
    • puit deformeerub niiskes ja kuivas kohas erinevalt. Kaitsekiht peab
    • kaitsma, et puit ja viimistluskihid selle peal ei praguneks)
    • Et ei tekiks kaardumist, kõmmeldumist ja kuivamislõhesid siis
    • peavad puidu pealmised ja sisemised kihid kuivama ühtlase kiirusega)
    • Kuna puit on 90% orgaaniline aine siis hakkab ta UV
    • kiirguse mõjul lagunema ning lisaks kaotab ka värvust.)
    • Vähese
    • rohke värvaine sisaldusega värvid)
    • Looduslikud värvained
    • nt tamm, kuusk, lepp, paju, õunapuu), või
    • Tehislikud värvained
    • Aluselised värvained
    • Otsesed värvained
    • Happelised värvained
    • Pigmendid ehk
    • värvimullad
    • kriit ja graniit). Täitained
    • puidujahu, kriiti, jahvatatud talki, savimulda, alumiiniumoksiidi ja baariumsulfaati
    • VIIMISTLUSMATERJALID
    • ülesanne on kaitsta puitu välistegurite rikkuva mõju eest
    • Viimistlusmaterjalide keemilised põhi- ja abimaterjalid: värvained, pigmendid, kilemoodustajad
    • lahustid, vedeldid, plastifikaatorid, täiteained
    • Lakk
    • lõhnatud. Pintslid
    • saab pesta tavalise kraaniveega
    • Lakkimine
    • Lakitav pind peab olema puhas ja kuiv, õhutemperatuur +5 °С kuni +28 °С, suhteline õhuniiskus
    • alla 80%
    • hästi heledate
    • puiduliikide viimistlemiseks ja vaha alla krundiks. Kui tavalinevalge šellak on liiga pehme, võid
    • osta segu, mis sisaldab tugevdavaid lisandeid
    • aeglustavad kuivamist
    • seega ei jää pintslitõmbed pinnal näha
    • Värv
    • Lakk
    • Värvimullad
    • Värvid liigituvad
    • Krundid
    • Lahustipõhine krunt- sõltuvalt värvist on valida valge või roos krundi, tahab kuivada kuni järgmise
    • päevani
    • Alusvärvid
    • pinnavärvid
    • sellist
    • liigitamist nim liigitust koostise järgi
    • Värvikihtide jaotus töödeldaval pinnal
    • Pintslid
    • Harjased
    • Värvipadjad
    • erinevate polaarsuste kasutamine
    • Viimistlusmatrjali pihustamine värvipüstoli abil
    • SOOVITUSED

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    44
    docx
    VIIMISTLEMINE
    15
    docx
    Puit - Viimistlus
    8
    docx
    Puidu viimistlemine ja viimistlused
    59
    doc
    Tisleri eriala eksam
    7
    odt
    Viimistlemine
    8
    docx
    Puidu tulekaitse
    472
    pdf
    EHITUSMATERJALID
    82
    odt
    Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !