HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS SAS-13 Katri Randma PUIDURIKKED Referaat Juhendaja: Marek Tarkin Haapsalu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................lk 3 2. Puidu rikked.....................................................................................................lk 4 3. Puidukahjustused ............................................................................................lk 7 4. Puidukaitse.......................................................................................................lk 9 5. Kokkuvõte....................................................................................................... lk 11 6
9m haigustekitajast). Kambiumist lähevad läbi kaugusel on 27 korda vähem eoseid. Puit üksikud seened. Suurimaid kahjustusi võib aktiivselt takistada haiguse sissetungi puidutoodangule tekitavad saprotroopsed nt surmab oma koed, et patogeenid ei saaks seened mitte parasiitsed seened. elusaid kudesid asustada, aga sissetung ei Saprotroopsed seened pääsevad puusse lõpe koloniseerimisega. Seenhaiguste juurevigastuste, oksakohtade kaudu. sümptomid: puu kiratsemine ja kuivamine Kandseened: torikulaadsed seened suudavad jne. Esimedes sümptomid ei pruugi olla tegutseda aeroobses keskkonnas. surmavad. Seen toitub hüüfidega. Seente Anaeroobses keskkonnas on puidu elutsükkel: A)joonis: 1)Zoospoorid, mädanemise kiirus ääretult väike ja seda sporangiospoorid, koniidid, keamüdospoorid
PUIDURIKKED Fred-ingvar kirsipuu EP13 Puiduriketeks nimetatakse mitmesuguste tegurite mõjul puidus tekkinud muudatusi ja kõrvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest. Osa puidurikkeid tekib juba puu kasvamisel ( koonilisus, tüüakus, kõverus, kasvaja), teised nii kasvamise kui ka säilitamise ajal ( seente, putukate ja ilmastiku kahjustused, pragunemine ja kaardumine kuivamisel jne. ) või koguni transpordil ja töötlemisel. Puidurikked alandavad puidu kvaliteeti või muudavad selle kas osaliselt või täielikult kasutamiskõlbmatuks. Teatud puidurikked muudavad aga käsitöömeistrite tarbeks antud puiduosa põnevaks ja väärtuslikuks. Puiduriketeks on okslikkus seenevärvused ja mädanikud keemilised värvused deformatsioonid ja lõhed tüve vormirikked puidu struktuuririkked haavandid ebanormaalsed ladestised mehaanilised rikked ja töötlusvead. OKSAD-bioloogiline paratamatus
Kõik seened on heterotroofid nad kasutavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Seened kasutavad antibiootikume üksteisega võitlemiseks tugevam jääb ellu. Kes on torikseened? Torikseened koosnevad kahest osast - seeneniidistik elab puidus või mõnes muus kasvusubstraadis ja omastab sellest toitaineid. Seeneniidistik meenutab ämblikuvõrku, selle olemasolu näitab puidu lagunemine. Seene nähtav osa on viljakeha, mille ülesandeks on võimaldada seene paljunemist. Liiki saab määrata viljakeha tunnuste alusel. Tüüpilistel torikseentel on puu küljes kasvav kõva viljakeha; selle alakülg on kaetud võrvuti asetsevate peente torukestega, mille siseküljel arenevad eosed. Torikseente hulka loetakse ka jäigalt korkjad või puitkõvad eoslehekestega liigid. Teisalt on aga paljud torikseened pehmed ja haprad ning kasvavad puidul õhukese kihina
PT 12 küsimused Puidu kuivatamine ja kaitse 1. Millepärast tuleb puitehitust konstruktiivselt kaitsta? Et puit ei kahjustaks ja ei tekiks seen kahjustusi 2. Võrdle vaakum- ja surveimmutust. Vaakumis- kuivatus konvektiivse soojusülekandega, kuivatus pideva kuumusega Surveimmutus- hüdreerib vee välja puidust 3. Kuidas liigitatakse puitu kahjustavad seened. *Puitu lagundavad seened *Puitu moonutavad seened 4. Mida vajavad puiduseened arenguks. Sootsat keskkonda ja palju niiskust 5. Puidu vastupidavus liigitus mädanikele. Tugevad, keskmised ja nõrgad 6. Aplitseerimine mis see on? Puidu aplitseerimine on immuti puitu süstimine 7. Impelvardad kus kasutataks ja kuidas need mõjuvad? Kasutatakse majaseente, puidu mädanike tõrjeks märjas puidus ning kivipindadel. Impelvarraste toimeaine imendub puitu ja kestab seal mitmeid aastaid kaitstes puitu kahjulike seente tekkimise eest. 8. Immutusainete liiguts puidukaitseks. Puidu immutusained jaotatakse kolme kruppi:
Soonte järgi sageduse.Suurem osa puu aastasest juurdekasvust toim kevadel.Kasvuaja lõpul jaot lehtpuud 2-te rühma:1)hajulisoonelised 2)rõngassoonelised-kevadpuidu tekib säsi ülemises osas,juurdekasvu tipus uus pung,millest järg kevad uus sooned sügispuidu omadest märgatavalt suuremadMeie aladel levinud lehtpuu võrse.Puutüve jämeduskasv toim koore all kambiumis.Tüve ristlõikes on see puidu tihedus on 0,3...0,8 g/cm 3.Puidu mikroskoopiline ehitus-Rakuliigid- näha aastarõngastena,millest heledam osa tekib kevadel ja tumedam okaspuu koosneb trahheiididest(pikliku kujuga),kiud on pikerguse kujuga sügisel.Tüve ülesanne ja omadused-Kasvav puu koosneb 2/3 osast õõnsad rakud.Puidukiudude arv ulatub ca 1000...2000 tk-ni tüvest.Tüve ülesanne on puule seisukindluse andmine,mahlade juhtimine ja ruutmillimeetril
....................... ......8 3.SEENKAHJUSTUSTE TÕRJUMINE..................................................................9 4.PUTUKKAHJUSTUSTE TÕRJUMINE...............................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................11 GALERII...................................................................................................... .......12 Sissejuhatus Lisaks puidu keemilisele kahjustusele (keskkonna mõjud ), toimub ka puidu bioloogiline lagunemine. Puidu bioloogilist lagunemist põhjustavad mikroorganismid nagu bakterid ja seened ning putkad. Seened: Mädanikuseente kahjustused tekivad kahes etapis: Esimeses etapis tükelduvad seeneniitidest eralduvad happelised fermendid tselluloosi makromolekule, mille tulemusena tekib madalmolekulaarne glükoos. Teises etapis oksüdeeruvad vees lahustunud glükoosi molekulid õhuhapnikus ning
tihti sissekasvanud koorega osa. Avatud harude korral on palk või nott jagunenud. HEA LAASIMINE · Hea laasimine termin väljendab laasimise kvaliteeti. NB! Oksa läbimõõt mõõdetakse laasimise kvaliteedi määramiseks teisiti kui palgi kvaliteedi määramisel; vt joonis 12. Hästi laasitud palkidel ja paberipuidul peavad oksad olema laasitud võimalikult pealispinna lähedalt, lubatud on oksatüüka pikkus kuni 1,5 cm, mõõdetuna puidu pinnalt. Okstel, mille läbimõõt koore alt on 1 cm või väiksem, pole pikkus piiratud. HEA LAASIMINE · Joonis 1. Oksatüüka pikkuse ja diameetri mõõtmine laasimise kvaliteedi määramiseks · L oksatüüka pikkus. Palgi või noti pikiteljega risti oleva sirge pikkus alates noti pinnalt koore alt kuni oksatüüka ülaservani. Oksa alusel olev muhk loetakse tüvepinna osaks. Murdunud oksaosa, mis pole eraldunud, ei loeta tüüka pikkuse hulka.
Kõik kommentaarid