Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Eesti Maaülikool
Geomaatika osakond
Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis
Ainetöö õppeaines
Kinnisvara arendus MI. 1789 (3 EAP)
Koostas: Ees- ja perekonnanimi
Juhendas:Madis Kaing
Tartu 2014

Sisukord


Sissejuhatus 3
1.Kinnisvara arenduse teoreetiline käsitlus 4
1.1.Arenduse mõiste ja liigid 4
1.2.Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus väljaspool Eestit 5
1.3.Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus Eestis 7
2.Valitud kinnisvara arenduse projekt 10
2.1.Asukoha põhjendus 10
2.2.Sihtotstarbe põhjendus 13
2.3.Eelarve kalkulatsioon 16
2.4. Tasuvusanalüüs 17
Kokkuvõte 20
Kasutatud kirjandus 21
Lisad 23
Lisa 1 23

Sissejuhatus


Käesolevas ainetöös „Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis“ uuritakse puhkemajandusliku sektori osatähtsust Eestis ja väljapool Eestit. Puhkemajanduse olulisus seisneb selle järjepidevas arengus ning üha suurenevas nõudluses. Puhkajate arvu kasvuga tuleb pakkuda midagi igale vanusegrupile. Kusjuures puhkajate vanuski on kasvamas . Oluline on uurida ka erinevate piirkondade omapära. See tagab õigete ettevõtete arendustegevuse vastavates piirkondades.
Ainetöös keskendutakse puhkemajanduse arengule Eestis ja väljapool Eesti riigi piire . Eeskätt just Euroopa sisesele puhkemajanduslikule turismile. Välismaa puhul tuuakse välja ka mõned teised põhjused puhkamiseks, kui vaid puhkamine.
Eesti siseselt keskendutakse erinevate piirkondade omapärale. Statistika on esitatud aastate 2009–2013. See periood jääb majanduskriisi lõppu, mil Eestisisene puhkemajandus aktiviseerus. Aasta 2014 kohta ei olnud Statistikaametis veel andmeid välja toodud.
Ainetöö on jaotatud kahte peatükki . Esimeses keskendutakse, nagu juba mainitud puhkemajanduse sektorile Eestis ja väljapool Eestit. Teises osas keskendutakse konkreetsele puhkemajanduse plaanile. Esitatud on asukoha ja sihtotstarbe põhjendus ning samuti ka eelarve kalkulatsioon ning tasuvusanalüüs.
Ainetöö eesmärgiks on teada saada, kas kavandatav puhkekeskus Kasepää külas Peipsiääres on otstarbekas või mitte.
  • Kinnisvara arenduse teoreetiline käsitlus

  • Arenduse mõiste ja liigid


    Kinnisvara arenduseks nimetatakse tegevust, mille tulemusena tõuseb kinnistu väärtus. Kinnisvara arendamiseks võib kinnistutele ehitisi rajada, olemasolevaid renoveerida või hoopiski rajada näiteks golfiväljaku. Kusjuures arendustegevus ei hõlma mitte ainult objekti vaid sellega kaasnevate tänavate, kanalisatsiooni, veevärgi, elektriliinide jne rajamist (Kaing 2011). Arendustegevus ei ole niisama sihipäritu tegevus. See on oskusi vajav tegevus. Nimelt ei ole mõtet luua spordikompleksi piirkonda, kus sellel oleks liialt vähe kasutajaid. Kinnisvara arenduse põhieesmärgiks ongi inimestele uute võimaluste pakkumine. Siinjuures on kasusaajaks enamasti kinnistu omanik/ arendaja . Samas ei pruugi arendustegevus alati ära tasuda. Seetõttu tuleb eelnevalt teha tasuvusanalüüs ning arvestada, milline võiks olla loodava objekti kasumlikkus, sünergiline efekt. Sünergiline efekt tähendab seda, et tehtud investeeringute maht on arendusprojekti turuväärtuse omast väiksem (Kaing 2011).
    Kinnisvaraarendusprojektid saab jagada kahte leeri. Esiteks on need projektid , mis tegelevad maaga. Maaga tuleb tegeleda eeskätt selle jaoks, et valmistada see ette hilisemaks hoonete ehituseks. Maa arendusprojektide käigus jagatakse maa kruntideks , mis on varustatud taristu ja ehitusõigusega. Peale maa arendusprojekti lõppemist võidakse valminu maha müüa või välja rentida. Teiseks on need projektid, mis tegelevad ehitusega. Ehitisi rajatakse piirkondadesse, kus neid on kõige enam vaja või siis renoveeritakse vanu. Muidugi on siinkohal tarvilik, eelnevalt ettevalmistatud maa olemasolu. Peale ehitusprojekti lõppu võidakse valminu kas maha müüa või välja rentida. (Kaing 2011)
    Lisaks arendusprojektidele võib kinnisvara arendust liigitada ka näiteks arendajate järgi. Siinkohal on jagunemine jällegi kahe suunaline . Esiteks on maaomanikud, kellel on olemas maa ning kes soovivad seda tulusamaks muuta. Seda võivad nad teha omakäel või siis hoopiski oma maa rendile anda hoonestusõigusega. Teise gruppi kuuluvad nö. idee omanikud. Need on isikud, kellel on ideid, mida rakendada, kuid kellel puudub selleks sobilik maatükk sobivas asukohas. „Idee“ omanikud on need, kes võivad maad näiteks rentida maaomanikelt või osta sobiva maatüki/kinnistu.
    Käesolevas töös vaadatakse puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arendust. Puhkemajandus, teisiti öeldes turism tegeleb inimeste vaba aja sisustamisega. Muidugi ei saa sellega tegeleda kõigis piirkondades, nimelt on puhkemajandusega tegelemiseks vaja ka teatud eeldusi. Näiteks mõjub soodustavalt mere lähedus , klimaatilised tingimused, kultuurilised objektid. Samuti on oluline hea ligipääsetavus jne. Puhkemajandus võib olla ka väga eripalgeline. Näiteks soojades piirkondades on puhkemajandus aktiivne aastaringselt , samas kui mõnes piirkonnas on see vaid hooajaline tegevus. Puhata on võimalik nii grupiti (erinevad ringreisid) kui ka individuaalselt, ise oma puhkuseplaan välja töötades.  
  • Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus väljaspool Eestit


    Puhkemajandust (turismi) võib pidada üheks kiiremini arenevaks majandusharuks nii Eestis kui ka maailmas ( Himma 2013). Turismi aktiviseerumine jääb 20. sajandi keskpaika (Lück et al. 2014). Sellega koos on uue arengu saanud näiteks erinevad transpordi liigid ( raudteed , lennuliiklus, autod). Nende areng on ühtlasi hõlbustanud jällegi liikumist ning loonud juurde töökohti. Samas on kasvanud surve keskkonnale ning uued väljakutsed on esitatud ühiskonnale, poliitikale ja majandusele (Haider & Pröbstl 2013).
    Puhkemajandus on jõudsasti arenenud ka seoses Euroopa Liidu loomisega. Samuti on inimestel enam võimalusi mugavalt reisimiseks Schengeni ruumis. Ühtlasi on tänapäeval võimalik puhkusi pikalt ette planeerida ja sobivad variandid leida tänu kõrgelt arenenud infotehnoloogilistele võimalustele.
    Puhkemajanduses on oluliseks on puhkajate vanuse kasv. Tuleb tõdeda, et puhakajate vanus ei lõpe enam 60 eluaastatega ( Chen & Shoemaker 2014). Nimelt USAs on tekkimas vajadus, et mõeldaks välja programme nö. seenior turistidele, kes on eakamad kui 60 eluaastat . Siinjuures tuleb mainida, et senised seeniorpaketid, mis olid mõeldud 55-60 aastastele on samuti oma elu ära elanud. Nemadki soovivad üha aktiivsemaid tegevusi oma meelelahutuslikes puhkusepakketides (Chen & Shoemaker 2014). Samas on üha eakama puhkajate hulgaga ei teki vajadus mitte niivõrd puhkekeskuste järgi. Vanemas eas inimesed reisivad nimelt üha enam terviseedendamise eesmärgil (Einasto 2014).
    Samas nooremad soovivad jällegi aktiivseimaid võimalusi puhkuseks. Näiteks kanuumatkad, seiklusmängud jne. Keskealised inimesed soovivad midagi vahepealset. Nende sooviks on enamasti puhkus, kuid samas ka tegutsemine. Seega tuleks neile pakkuda programme, kus nad saavad veeta hommiku matkates ja õhtu näiteks saunas .
    Põhjuseid puhkusereisideks on mitmeid. Näiteks soov lõõgastuda päikese all või enesetervendamine. Tänapäeval on tekkinud juurde ka uusi reisimise põhjusi. Näiteks üha enam on inimesi reisivad piirkondadesse, mis on katastroofi järel kannatada saanud. Veel mõned aastad tagasi oli India ookeanis tsunaami , mis hävitas 1/3 Sri Lanka rannajoonest ning suri ja kadunuks jäi tuhandeid inimesi ( Edition CNN). Inimesed reisivad katastroofis kannatada saanud piirkondadesse, toetamaks sealse majanduse taastumist, nägemaks purustuste mahtu ning aitamaks kannatanuid (Brian et al. 2014). Kõige olulisemaks reisimise põhjuseks on siiski puhkamine.
    Käesolev töö ei keskendugi mitte terviseedendamise või riskipiirkondadesse sõitmisele vaid eeskätt just puhkuse reisidel. Maailmas on mitmeid paiku, mis meelitavad inimesi enda kauni looduse, päikse, randade, kultuuriväärtuste jne. Selles töös keskendume aga enam maaturismile selle laiemas mõttes.
    Euroopa Talu- ja Külaturismi Föderatsiooni kogutud andmed näitavad, et maaturism on Euroopas kasvamas. Seda nii pakkumise kui ka nõdluse poolt. Maaturismi kasvutendents viimaste aastate jooksul on olnud 10-15%, sams kui Euroopa turism on üleüldiselt kasvanud 4-5%. ( Klaus 2009). Puhkemajanduse arengus on olulisel kohal just nende maade areng, selles vallas, kus varasemalt on sellega tegeletud minimaalselt. Pikkade puhkemajanduse traditsioonidega riikides, on kasv väiksem. Neis riikides on olulisel kohal saavutatud taseme hoidmine ja innovatiivsus.
    Hinnanguliselt on Euroopas maapiirkondades majutuskohti üle 500 000. Voodikohti on ligi 6 500 000. Mainimist tasub kindlasti ka fakt,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis #1 Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis #2 Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis #3 Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis #4 Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis #5 Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis #6 Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis #7 Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis #8 Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis #9 Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis #10 Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis #11 Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis #12 Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis #13 Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis #14 Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis #15 Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis #16 Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis #17 Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis #18 Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis #19 Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis #20 Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis #21 Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis #22 Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis #23
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor soovaim Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Antud töös on kirjeldatud puhkemajanduse arenduse perspektiive Eestis Kasepää vallas.
    Töös on järgnevad osad: Sissejuhatus, Kinnisvara arenduse teoreetiline käsitlus, Arenduse mõiste ja liigid, Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus väljaspool Eestit, Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus Eestis, Valitud kinnisvara arenduse projekt, Asukoha põhjendus, Sihtotstarbe põhjendus, Eelarve kalkulatsioon, Tasuvusanalüüs, Kokkuvõte, Kasutatud kirjandus.

    kinnisvara arendus , kinnisvaraarendus , arendus , eesti , maaülikool , puhkemajandus , Kasepää , Mustvee , puhkemajandus , kasepää , majutus , turism , puhkekeskus

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    95
    doc
    KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL
    8
    docx
    Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    193
    docx
    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    284
    pdf
    Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    126
    doc
    Lõpueksami küsimused ja vastused 2008





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun