TARTU ÜLIKOOL VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS NING SELLE ERIPÄRAD PÄRNUMAAL Referaat SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Väikeettevõtlus Eestis 4 1.1 Väikeettevõtluse printsiibid 4 1.2 Väikeettevõtluse olukord Eestis 5 2. Ettevõtluse eripärad Pärnumaal 7 2.1 Ettevõtluse olukord Pärnumaal 7 2.2 Ettevõtluse tulevikuvõimalused Pärnumaal 9 2.3 Ettevõtluse tulevik Pärnumaal tuginedes ettevõtluskeskkonna SWOT- analüüsile 11 Kokkuvõte 16
TURISMI PLANEERIMINE 1. OSA
Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs
Pärnu 2012
Koostas: TÜ Pärnu kolledzi AÜTH3 kursuse üliõpilased Taivi Kaljura
varasuvest. Eesmärgi saavutamine mainitud tähtajaks ja mahus on võimalik vaid täiendavate finantsvahendite olemasolul. Pählimetsa puhkekeskus on otsustanud taotleda 2 009 299 krooni ulatuses toetust EAS Turismi tootearenduse programmist. 4 Tallinna Tehnikakõrgkool 2 OSA HIIUMAA TURISMIKESKKOND Turu kirjeldus Turismi kui majandusharu areng nii Hiiumaal kui mujal Eestis liigub tõusujoones. Kuigi turismi ei saa näitajate suuruse poolest võrrelda Hiiumaa juhtivate majandusharudega, milleks on tööstus ja kaubandus, on turismiteenustest saadud tulu viimase kahe aasta jooksul kasvanud keskmiselt 10% aastas. Arvestades sellistkasvutempot on turismi kui majandusharu elutsükkel selgelt kasvufaasis. Eestis on turism väljaspool Tallinna üldiselt madala rentaablusega tegevusala. Ettevõtja, kes tahab pakkuda tasulisi teenuseid nagu majutus, toitlustus jne
Elektrik IT-spetsialist 9 4 VÄLISKESKKONNA PESTLE ANALÜÜS JA MÕJU HANSO TURISMISTALULE Poliitilised aspektid. Esmalt on oluline majandustegevuse registreerimine vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud nõuetele. Osaühingut saab registreerida elektrooniliselt ja notari kaudu. Poliitilistest aspektidest, mis mõjutavad Hanso turismitalu, on olulised veel turismi edendavad toetused, mida saab taotleda EAS-st. Toetuste lõppemiseks peaks valmis olema juba toetuste saamise ajal, see tähendab mitte võtta toetusi kui iseenesest mõistetavana, vaid lisaboonusena. Valitsuse vahetumise võimalus, kus uute erakondade võimuletulekuga võib muutuda kehtiv maksusüsteem.
Lisatud on turismipuu joonis, mis annab piltliku ülevaate Viljandi turismiolukorrale. Aruandes lähtutakse peamiselt infost, mis on kogutud erinevatelt veebilehtedelt. Lisatud on ka autorite poolseid kogemusi. Analüüsi koostamisel on aluseks võetud Viljandi linna ja maakonna koduleheküljed, EAS Turismiarenduskeskuse aruanded, Viljandi turismi-ja arengukava ja Statistikaameti andmebaasid. Viljandi üldinfo Viljandi linn on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis ning ligi 15 ruutkilomeetrise pindalaga ühtne, rahulik, looduskaunis ja ajalooliselt rikas keskkond. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal. Linna liigendamisel on suur osa looduslikel veekogudel ja neid ümbritsevatel rohealadel. Viljandi lõunapiiriks on Viljandi järv, linna poolitab põhjast lõunasse järve suubuv ja osaliselt tiikideks paisutatud Valuojaoja, linna kirdeosa läbib Kösti oja. Linna territooriumi ajalooline kujunemine on saanud alguse
Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab uurimistööle esitatud nõuetele Ene Kolbre ................................. (allkiri, kuupäev) SISUKORD SISSEJUHATUS 2007. aastal alanud majanduskriis mõjutas tugevalt kogu globaalset majandust ning märkimisväärse languse läbis ka Eesti kinnisvaraturg. Kriisist alates on kohaliku kinnisvaraturu eri valdkondades toimunud küllaltki erisugused arengud. Büroohoonetega on viimastel aastatel tehtud Eesti mõistes silmapaistev kogus tehinguid. Toimunud tehingud ja kinnisvaraturu muutused on osade kaupa vastavalt siin tegutsevate ettevõtete konkreetsetele huvidele erinevates turuülevaadetes ka kajastatud, kuid seni on puudunud büroohoonete turul toimunust laiemalt teemat vaatlev ja
Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu kuurordikontseptsiooni disainimine.............................................................28 2.1. Pärnu kuurort kui uurimisobjekt.....................................................................28 2.2. Pärnu kuurordikontseptsiooni alusuuringute tulemused...............................38 2.3
Praktilised tööd õppeaines "Regionaalareng ja -poliitika" Saare maakond Tartu 2012 Sisukord Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis...................................................................3 Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4 Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11 Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas.....................................................................21 Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis
Kõik kommentaarid