Ptolemaios (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Ptolemaios

Ptolemaios Üldine: Klaudios Ptolemaios (kreeka ; umbes 83-161) oli kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf . Ptolemaios tegutses Egiptuses ja veetis suurema osa oma elust Aleksandrias, kus tegiastronoomilisi vaatlusi. Ta esitas esimese matemaatiliselt täpse skeemi selle kohta, kuidas Päike ja planeedid tiirlevad ümber Päikesesüsteemi keskse keha ­ Maa. Seda Päikesesüsteemi ehitust käsitlevat õpetust nimetatakse geotsentriliseks maailmasüsteemiks ning Ptolemaiost peetakse selle peamiseks kinnitajaks. Ptolemaios koostas tähekataloogi,

Astronoomia

17

docx

Klaudios Ptolemaios ja tema kaardid

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Klaudios Ptolemaios ja tema kaardid Referaat Koostas: ************ Juhendas: Kiira Mõisja Tartu 2012 Sissejuhatus Antiikaja teadmised maailmast võttis kokku astronoom, geograaf ja kartograaf Klaudios Ptolemaios. Ta tegutses Aleksandrias, mis oli pärast Kreeka linnriikide kadumist Kreeka kultuuri- ja teabekeskus. Tema peateos ,,Almagest" (araablaste antud nimetus) oli kokkuvõte Kreeka teadlaste matemaatika- ja astronoomiatöödest

Sissejuhatus geomaatikasse

168

doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

1994) Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Klassikalisel perioodil veel filosoofia kui terviku raames püsinud teadusharud eraldusid nüüd omaette valdkondadeks – matemaatika (Eukleides, Ptolemaios jt.); füüsika (Archimedes jt.) jne. Selle perioodi käigus arenes kogu ühiskond sedavõrd palju, et peale Aleksander Suure vallutusretke tekkis Egiptusesse linn nimega Aleksandria, mille elanikkond oli üle ühe miljoni. (http://et.wikipedia.org/wiki). Helloodid- Sparta riigi kõige alamseisuses olev rahvas ehk orjad. Helloodide ülesandeks oli harida spartiaatide põlde. Heloodid olid Lakoonika ja Messeenia põliselanikud, kelle spartiaatid olid alistanud ja orjastanud

Ajalugu

3

docx

Vana Kreeka

Vana Kreeka kontrolltöö 1)Geograafiline asend Kreeka asub Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel. 2)Kuidas loodus mõjutas kreeklaste elu? Kreeka on mägine ja väga liigendatud maa paljude ps-te ja saartega. Tasandikke on vähe ja neid eraldavad raskesti läbitavad mäeahlikud. St oli Kreeka tugevalt killustunud ja väiksemateks sõltumatuteks riikideks jagunenud. Meritsi suheldi omavahel ja oldi suhtes ka naabermaadega. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. 3) Vana Kreeka ajalooperioodid · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati, rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis lükkas vase ja pronks

Ajalugu

5

pdf

Kreeta, Kreeka, Rooma, Hellenism, Itaalia.

Archimedes - vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja. Kuigi tema elust on vähe teada, peetakse Archimedest üheks antiikaja juhtivaks teadlaseks. Ta pani aluse hüdrostaatikale, staatikale ning tegi kindlaks kangi taskaalu seadused. Tema nimele kuuluvad mitmed uuenduslikud masinad, seal hulgas erinevad piiramismasinad ja kruvipump, mida tuntakse ka Archimedese kruvi nime all. Lisaks leiutas ta katapuldid e. kiviheitemasinad. Ptolemaios - Klaudios Ptolemaios oli kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi (maa universumi keskpunkt) peamiseks kinnistajaks. Tundis taevakehade liikumist, et maa on kerakujuline. Koostas esimese maailmakaardi. ITAALIA ESIMESED VALITSEJAD Dateeri e. määratle seg ja iseloomusta:  Etruuria õitseaeg (saj) - 7. - 6. saj eKr. Valitses Dionysios (saj) - 1.saj eKr (vist

Ajalugu

4

doc

Antiikaeg. Mõisted.

Lineaarkiri A ­ Kreeta silpkiri, vajutati savitahvlisse. Pole desifreeritud. Lineaarkiri B ­ kreetalaste kohandatud kiri Kreeka keelde. On loetav (desifreeritud) Kolonisatsioon ­ kreeklaste asumaadele minemine. Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad ­ Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion Kreeka tähestik ­ kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki. Sümpoosion ­ sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid 2kaupa seina ääres lavatsitel, lavatsi ees väike lauake suupistetega, ruumi keskel oli avara suuga veininõu ­ kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini. Lauldi, tantsiti, vaieldi moraali ja filosoofia üle ning sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Akropol ­ polise keskel asuv kindlus. Agoraa ­ linna tähtsaim plats, turuplats Aristokraati

Ajalugu

3

doc

Hellenism

veeväljasurve seaduse; paljude leiutiste seas üks tähtsamaid oli kruvi, mida tollal kasutati peamiselt veetõstukina · Aristarchos ­ esitas ajaloos esimesena heliotsentrilise (päikesekeskse) maailmapildi. See arvamus ei leidnud siiski pooldajaid ja langes unustusse · Enamik astronoome oli seisukohal, et universumi keskpunktiks on Maa. Seda põhjendas astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf Ptolemaios, kes koostas ka maailmakaardi, mis hõlmas maid Hiinast Kanaari saarteni ning Islandist ja Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. Tema sõnastatud antiikaegsed seisukohad kujundasid Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni. · Hellenismiperioodi astronoomid uskusid kindlalt, et maa on kerakujuline. Erathostenes ­ arvutas välja maa ligikaudse ümbermõõdu, koostas kogu Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi

Ajalugu

4

doc

Vana-Rooma ühiskond, kultuur ja teadus

võimekate autorite loomingulist tegevust. Samuti toetas Maecenas noori kirjamehi ja tema nimest on tulnud sõna metseen, mis tähendab rikast kultuurisoosijat. Keisririigi ajal idapool jätkus hellenistliku teaduse ja kultuuri viljelemine. Kuulsaim näitekirjanik oli Lukianos, kes pilkas ja naeruvääristas paljusid nähtusi. TEADUS- oli hea teaduse areng ja see oli kreeklaste omast paremini arenenud. Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf Ptolemaios lõi geotsentrilise (Maa-keskse) maailmapildi ja koostas maailmakaardi. Galenos oli kuulus arst, kes täiendas Hippokratese pärandit. Järgnevatel sajanditel olid Galenose ja Ptolemaiose tööd väga hinnatud. Hilises Rooma keisririigi kultuuri iseloomustab kristlus, pühakirja sünd, kloostrite teke. 8. Mõisted Caesar- Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Ta oli Vana-Rooma kuulsamaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud.

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)