Kiirusagara roll on puute-ja kehatundlikus Otsmikusagar Talamus on vaheaju,ajukoore süvastruktuuride ja ajukoore vahel asuv keskuste süsteem;ümbersuunamissüsteem,emotsoonide tekitamine ja vahendamine,mälujälgede kinnistamine,liigutuskontrolli reguleerivad osad Hüpotalamus asub talamuse all.Eriti oluline inimese keha kui bioloogilise süsteemi talitluse tagamiseks(kõik,mis elutegevuseks vajalik),emotsioonide tagamine. Hüpotaalamuse kahjustused on letaalsed Kolmainsa aju hüpotees (P.MacLean) Seostub käitumise,tsiviliseeritusega Vahe aju arengu tulemuseks on parem võime individuaalselt keskkonnaga kohanduda Ratsionaalne aju,mõistus,tsiviliseeritud loogikat ja norme kandev aju,saame lahendada intellektuaalseid ülesandeid Omavahel need süsteemid konkurentsis,infovahetuses Neuronid-ajus on sadu miljardeid neuroneid,neoronid on omavahel seostes Neuronid on kehaarakud,omavad memrbaani,rakutuuma,rakuvedelikku,sisekeskkonna ja
Kuidas olla alluv, juht, kolleeg? Kas psühholoogia tundmine aitab meil oma töist ja olmelist elu paremini korraldada? Näiteid psühholoogiateaduse uurimisvaldkondadest Aju elektrilise stimulatsiooni poolt tekitatavad kujundid on inimese teadvuses tekkivad muljed olukorras, kus tema ajju on "istutatud" nõelakujulised elektroodid, millest nõrga elektrivoolu läbilaskmisel toimuvaid läbielamusi kirjeldada palutakse. Sellises (sugugi mitte igapäevases) uurimuses ilmnevad aju eri osade erinevad funktsioonid. Ajukoore kuklapiirkonna stimulatsioon kutsub esile nägemismuljeid, oimupiirkonna stimulatsioon kuulmismuljeid, kiirupiirkonna mõjutamine liigutusi. Võrreldavad uuringud ajupiirkondade verevarustuse (lokaalse verevoolu kiiruse) kohta kinnitavad teisel viisil, et inimese erinevate tegevuste korral on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Ambivalentsete (mitmetähenduslike) kujundite loomisega on näinud vaeva eelkõige nägemisillusioonide konstrueerijad
vastastikmõjus. Kuid peale selle tuleb arvestada ka teadvussisusid. Teadvus on keskkonna vaimne projektsioon. Tajutav maailm on tajuva süsteemi osa, mitte sellest eraldi asetsev. Näiteks teadlaste nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga näitavad, et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma, nad omavad kolme kätt või et nad on koletised või kääbused. Ka oma kehast väljas illusiooni on võimalik neil tekitada. Need aju trikid on nii veenvad, et katseinimesed ei usu, et need trikid loob tegelikult nende aju ise. Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus, on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo. Teadvuse tekkimine närvisüsteemis ja selle olemuse mõistmine on tänapäeva teaduse üks põnevamaid müsteeriume. Antud juhul 7 keskendume rohkem teadvuse olemusele ehk kuidas aju loob ümbritsevast maailmast virtuaalse tegelikkuse.
On teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist/reageerimisviisi psühholoog nõustaja (3+2 a +1kutsepraktika) psühhiaater eriarst, kes võib ravimeid välja kirjutada (6+2a) nõustamine- igapäevaelu probleemidega toimetulemine teraapia suunatud konkreetse psüühikahäire ravile Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: psühhofüüsika kuidas välismaailma tajume psühhofüsioloogia protsessid kehas aju tasemel o psühhofarmakoloogia kuidas mõjuvad ravimid ajule isiksuse psü. kuidas üksteisest erineme sotsiaalpsü. kuidas käitutakse grupis arengupü. kuidas areneb laps, mis protsessid, mis vanuses; nüüd ka täiskasvanute areng neuropsü. millised funktsioonid mis aju eri osades, kuidas kahju parandada Rakendusliku orientatsiooniga: kliiniline psü. erinevate häirete diagnoosimine ja ravi õiguspsü. isikute äratundmine o korrektsioonipsü
On teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist/reageerimisviisi psühholoog – nõustaja (3+2 a +1kutsepraktika) psühhiaater – eriarst, kes võib ravimeid välja kirjutada (6+2a) nõustamine- igapäevaelu probleemidega toimetulemine teraapia – suunatud konkreetse psüühikahäire ravile Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: psühhofüüsika – kuidas välismaailma tajume psühhofüsioloogia – protsessid kehas aju tasemel o psühhofarmakoloogia – kuidas mõjuvad ravimid ajule isiksuse psü. – kuidas üksteisest erineme sotsiaalpsü. –kuidas käitutakse grupis arengupü. – kuidas areneb laps, mis protsessid, mis vanuses; nüüd ka täiskasvanute areng neuropsü. – millised funktsioonid mis aju eri osades, kuidas kahju parandada Rakendusliku orientatsiooniga: kliiniline psü. – erinevate häirete diagnoosimine ja ravi õiguspsü. – isikute äratundmine
Kognitiivteadus on kognitiivsete süsteemide komputatsiooniliste mudelite loomine - Kognitiivsed võrgustikud. 2 Kognitiivne neuroteadus peaaju uurimine, kognitiivsete protsesside aluseks olevate struktuuride ajaliseks ja ruumiliseks lokaliseerimiseks. Pigem kus ja millal, mitte kuidas. 1. Tingitud potentsiaalid (ERP) - EEG põhine aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine peanaha pinnalt 2. Positron-emissioon tomograafia (PET) - Teatud radioaktiivsete isotoopide tuumad emiteerivad positrone. Kui positron põrkub elektroniga, tekib kaks gamma kiirt, mis levivad vastassuunas ning on mõõdetavad. 3. Magnetilise resonantsi kuvamine (MRI) - Lokaalse verevarustuse muutuste uurimine. Mõõdetase muutusi hemodünaamilises reaktsioonis, mis peegeldavad psüühilisi operatsioone. 4
mõistete täpne defineerimine ja loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine Teoreetiline metoodiliselt ja sisuliselt rakenduslikule aluseks ja lähtekohaks. Rakenduslik kasutab saadud teavet konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks KOLM VAALA filosoofia, neurofüsiloogia ja matemaatika. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkusetunnetamise võimes, on närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub: a. Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b. Emotsionaalsete protsessidena, c. Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena 39
defineerimine ja loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine Teoreetiline metoodiliselt ja sisuliselt rakenduslikule aluseks ja lähtekohaks. Rakenduslik kasutab saadud teavet konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks KOLM VAALA filosoofia, neurofüsiloogia ja matemaatika. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkusetunnetamise võimes, on närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub: a. Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b. Emotsionaalsete protsessidena, c. Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena Psüühilised protsessid algavad, kestavad teatud aja ja siis lõppevad või vaibuvad teadvustamata tasandile. (Nt
Kõik kommentaarid