Selle all võidakse mõelda väikest pingelisust ja väsimust, aga see võib olla ka salakaval ja tõsine, haigusi tekitav organismi krooniline kurnatusseisund. Lühiaegne stress ei kujuta endast tavaliselt ohtu ei inimese organismile ega tegevusvõimele. Healoomuline, kontrolli all püsiv stress on inimese jaoks jõuvaru. See lükkab ta liikvele ning paneb mõnikord isegi hetke jõuvarusid ületama. Mingiks tähtsaks ülesandeks valmistumisel soodustab positiivne pinge ülesande õnnestumist (Medici 2004: 25). Hiljuti uuriti stressi suhtes gruppi juriste. Avastati, et need kes olid tihedamini haiged olid - oodatule täpselt vastupidiselt – kõige vähem stressis! Edasisel süvenemisel leidsid uurijad, et asi muutus selgemaks, kui hakati võrdlema nende juristide koolitusviisi. Nelja õpiaastaga pandi nad uskuma, et pingeseisundis tegutsevad nad paremini. Kui sellist pinget ei tekkinud,
objektiivne ärevus (reality anxiety) - väline oht. Objekt/keskkonna hirm. neurootiline ärevus (neurotic anxiety) - id’i ja ego konflikt, neuroos (represseeritud idee väljendus). Tappa oma vanemad, ohjeldamatu seksuaalsus, miski mis on seotud hävitamisega. Kogu elu kaasaskäiv. moraalne ärevus (moral anxiety) - id’i ja superego konflikt, süü ja häbi.Kogu elu kestev. Ärevus on peamine motiveeriv jõud ja pinge allikas. Isiksuse intergreerimiseks peab ego moonutama ärevust tekitavaid impulsse või blokeerima nende väljendusi normaalne isiksus – kaitsemehhanismid. EGO Kaitsemehhanismid ”töötavad” alateadvuse tasemel: Represseerimine – hirmutavate mõtete väljasurumine teadvusest. Ratsionaliseerimine – käitumisele sotsiaalselt vastuvõetava põhjenduse andmine. Sublineerimine – ebasoovitavate motiivide väljendamine vastuvõetaval kujul
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Hing, mis paneb meid tegema liigutusi ja tundma tundeid. Pärineb filosoofidelt, kes ususid, et on hing, millest algab kõik. Hing liigub mööda sensoorseid ja motoorseid närve, paneb neid liigutusi tegema ja tundma tundeid. Spiritus normalis lad keeles. Arvati, et haigus on süsteemne. Võtmise ja andmise tasakaaluhäire. Ravi eesmärk oli tasakaal taastada. 14. sajand hakati rääkima stressist haiguste või õnnetuste tähenduses. Stringere ladina keeles pingule tõmbumine: surve, pinge. 17. sajandil Stress kui surve. Robert Cook'i tööd. Surve, mida konstruktsioon suudab vastu pidada. Descartes hakkas rääkima, et inimese keha on masinaga võrreldav. Masina katki minnes inimene lõpetab eksistentsi. Inimesel oli hing, loomal mitte. Descartes arvas, et hing mõjutab keha väga piiratud moel, et töötavad tegelikult omaette. Descartesiga tekkis mehhanistlik mudel, patoloogiale keskendunud lähenemine. Nagu auto remont. Oluliseks peeti aga seda, mis materjalist auto oli.
kuidagi rahustada, need on märgiks enda rahustamisest või keeruliste mõtlemisül lahendamisest. Kui tekib keerululine moment, siis see tavaliselt esineb). Nt nina sügamine, kukla kratsimine, suuümbrus puutumine, käöte risti panemine rinnale jne jne jne. Arvatakse, et peamised põhjused, miks inimene spontaanselt nii teeb, on see, et ta püüab ennas alateadvuslikult kaitsta (enamik neid liigutusi on barjäärid vmt). Püüd tunda ennast turvalisena. Emotsionaalse pinge muutuminelokaalsed muutused, tekin aisting ja kihelus, et seda leevendada, inimene puutubki ennast, ise seda märakamata. NB! Emotsionaalsete olukordade puhul need sagenevad! Kõnetämber see muutub mürahelisid sisaldvaks Silmapupill läheb suuremaks, kui talle on keegi sümpaatne, väiksemks, kui miski, keegi on asümpaatne, asiotsaalne. NB! Pupill muutub ka valgusest tulenevalt. Kõikide nähtusete puhul on erinevad üldkontseptsioonised teooriad, ka emotsioonidel.
organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Tuhandete aastate jooksul väljakujunenud reageerimisviis aitab koondada energiat kas võitluseks (kui olukord on ähvardav, kuid takistuste ületamine võimalik) või põgenemiseks (kui ähvardava olukorraga teisiti ei suudeta toime tulla). Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisvõimet stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Inimesed reageerivad stressile erinevalt. Üks ja sama olukord võib ühe isiku viia paanikasse, teise aga virgutada kiirelt tegutsema. Osa stressi tekkepõhjusi, nagu kõrge tööpinge või jõhker kohtlemine, on kõigile teada, ent mõndagi nendest, näiteks "kärsitustõbe", masendustunde enesesisendust, närivat
Umbes 55-65% on suhtlemine mitteverbaalne. Väljenduste kujunemine: Sündides- ehmatusrefleks Jäljendades-oma vanemaid Kasvatuse kaudu- soolised erinevused Kultuuri kaudu- matusekäitmine Valedetektor e. polügraaf registreerib: südamelöögid, vererõhk, hingamise ja naha el. juhtivuse. STRESS Stress-organismi mittespetsiifiline vastus ärritusele( st. kõik põhjustab stressi)( Eustress- pos. pinge.;Distress- neg. pinge). Stressor- stressi põhjustaja H. Selye- organism reageerib ärritusele kahte sorti reaktsioonidega: 1. Spetsiifilised reaktsioonid- iseloomustavad konkreetset haigust 2. mittespetsiifilised reaktsioonid- kõikidele haigustele. stressi kulgemise faasid 1. Alarm e. häire->kokkupuutel stressoriga, inimene võib võidelda/põgeneda(N. ülehomme on bioloogia töö. Vererõhk ja veresuhkur
Kõik kommentaarid