Psüühika ja käitumismehhanismid õpilastele (0)

Sarnased õppematerjalid

98

pdf

Tartu Ülikooli Kirjastus "Psühholoogia Gümnaasiumile"

Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused).

Psühholoogia

30

docx

"Psühholoogia gümnaasiumile" kokkuvõte

Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski

Psühholoogia alused

88

doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

..................................................................................39 PATOPSÜHHOLOOGIA: NORMAALSUSE PROBLEEM.......................................41 PATOPSÜHHOLOOGIA: SAGEDASEMAD PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED42 1. PSÜHHOLOOGIA Psühholoogia on teadus, mis kasutab käitumuslikke ja muid tõendeid mõistmaks inimese (ja muude liikide) käitumist juhtivaid sisemisi protsesse. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psüühika peamise eesmärgi – maailmast tervikpildi loomine- saavutamiseks tuleb lahendada terve rida konkreetseid ülesandeid. Tavaliselt nim neid ül psüühika funktsioonideks. Psüühika peamised avaldused on:  Mõtlemine – inimtegevuse ideaalne osa; tegelikkusest arusaamine, sellega kohanemine ja selle muutumise tõhusaim viis

Psühholoogia alused

37

doc

Närvisüsteem

1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s

Psühholoogia

106

pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003  Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I

Psühholoogia alused

98

docx

Kordamine füsioloogia eksamiks

Tasakaalupotentsiaali väljendatakse Nernsti võrrandi abil: R T iooni _ ekstratsellulaarne _ kontsentratsioon Eioon   ln Fz iooni _ int ratsellula arne _ konsentratsioon R-universaalne gaasikonstant T-absoluutne temperatuur Kelvingi skaalas (t+273) F-Faraday konstant z-iooni valents Tasakaalupotentsiaal K+ jaoks on -95mV ja Na+ jaoks 80mV. Puhkepotentsiaali tekkimine ja hoidmine. Säilitavad mehhanismid: membraani suhteliselt suur läbilaskvus K+ läbi vastavate mittereguleeritavate lekkekanalite, ioonide ebaühtlane jaotus mõlemal pool membraani, rakusiseste suurte anioonide olemasolust tekivad Gibbs-Donnani efektid ja Na+-K+-pump. Libisevate filamentide teooria (H.E.Huxley ja J.Hanson) – lihase lühenemisel nihkuvad aktiinifilamendid müosiinifilamentide vahele. Aktiini ja müosiini haakumine toimub müosiini moodustatud ristisildade kohal,

Bioloogia

107

docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

T. Bachmann,R. Maruste Psühholoogia alused 2003 Psühholoogia mõiste ja aine: · Psyche + logos -> PSÜHHOLOOGIA (hing) (õpetus) (hingeteadus) · Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist · Käitumine on objekiivselt fikseeritav · Kahepoolne süsteem-subjekt ja keskkond Interaktiivne süsteem Psühholoogia mõiste esmakasutus: · Philipp(e) Melachton-1540 · Rudolph Goclenius sen.-1590 Psüühika determinatsioon: · Ühiskondlik-ajalooliselt(kultuur!) · Bioloogiliselt(aju!) Psüühilised nähtused: · psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) · psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) · psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel)))

Psühholoogia

44

pdf

Motivatsioonipsühholoogia konspekt

­ Emotsioonide osa motivatsioonis ­ Motivatsiooni individuaalsed iseärasused ­ Käitumise eneseregulatsioon ­ Tahe 1) Käitumine kui adaptatsiooni ilming ­ Kõigi motivatsiooniteooriate sisuks on ettekujutus, et käitumise olemuseks on keskkonnaga kohandumine ­ Suhted ümbritsevaga nõuavad keskkonna mõjutamist & evolutsioonilises plaanis iseenda & liigi ellujäämise tagamist ­ Kuigi ohud jõuavad aju ning psüühika emotsionaalsesse ja tunnetussüsteemi, on afektiivse süsteemi teavitamine kiirem & esmasem (LeDoux, 1992) ­ Emotsionaalne süsteem on suhteliselt primitiivne (=ebatäpne, valed reageeringud), sestap on iseloomulik käituda nii, nagu oleks igapäevaselt tegemist eksistentsi ohustamisega, kuigi mõistuse kasutamine ratsionaalseks analüüsiks lükkab sellise oletuse enamasti ümber 2) Käitumise suunduse mõistmine ­ Sihipärane tegevus on võimalik eesmärgi olemasolul

Enesejuhtimine

Kommentaarid (0)