Õpiküsimus
Vastus
Allikad
1. Defineeri kõik kolm mälu liiki (semantiline, episoodiline , protseduuriline ). Mis tõendab nende kolme erineva mäluliigi olemasolu? Too iga (3) kohta oma näide.
Semantiline mälu on see osa, mida me õpime näiteks koolis. Nendel teadmistel ei ole meie endaga mingit isiklikku seost( pigem esialgu õppimise ajal ei ole see ajendiks, sest elu jooksul võib nii mõndagi vaja minna). Näiteks ajalugu kui õpime tundma muinasaega vms. Episoodiline mälu tekib meil enda läbielamistest ja muudest sellistest isiklikest kogemustest millel on selge subjektiivne ajamõõde. Näiteks mälestused mis on tekkinud reisil olles või näiteks kontserdil käies. Protseduuriline mälu tekib õpitud kogemustest ja tegevustest mille sooritamisel on vaja sellele mõelda. Näiteks see, kui kaevame aiamaad siis protseduuriline mälu aitab meil seda tegevust sooritada .
ÕO7, L7
2. Mis on positiivne ja negatiivne ( positive and negative ) sarrustus (reinforcement) ning positiivne ja negatiivne (positive and negative) karistus (punishment)? Too mõni enda näide.
Positiivne sarrutus on mingi sündmuse või tegevuse tõenäoline kordumise suurendamine ja negatiivne sarutus on mingi olukorra või sündmuse vältimise tõenäolisuse kasv. Mõlemad nii positiivne kui negatiivne suurendavad mingi käitumise esinemise tõenäolisust. Karistamine toimub käitumist vähendavalt läbi ebameeldiva tegevuse, meeldiva tegevuse puudumise või eemaldamise abil. No näiteks spordivõistlustel kui pingutad saad hea koha- aga vahel ei saa, sest ka teised ju arenevad edasi -positiivne särutus. Negatiivne ehk liikluses ,kui eksida saad karistada ja hakkad seda vältima aga vahel ikka juhtub (veidi kiirem sõit vms)
ÕO8
3. Mis tagab parema meeldejätmise ja miks? Nimeta 3 viisi, protsessi, võimalust vms ja too oma näide iga (3) kohta.
Aeg – mida kauem asjaga tegeleda, seda paremini talletub pikaajalisse mällu. Kordamine – uuesti meenutamine. Materjali organiseerimine – ehk siis paigutamine oma eelmiste teadmiste abil. Arusaamine ja kontekst – kui suudame luua seosed eelnevaga siis see aitab ka uuest osast aru saada ja meeles pidada! Töötlussügavus – ehk siis kui palju asjaga tegeleda siis jääb see paremini meelde
L7,ÕO7
Milliseid igapäevaelu fenomene saab seletada klassikalise ja operantse tingimise abil? Selgita oma näite põhjal.
Operantse tingimise abil toimuvad paljud asjad seoses lastega – lapsed teavad et hea käitumise korral järgneb sellele midagi preemiaks või halva käitumise korral karistus. Klassikalise tingimise parim näide on ehk koolikella kasutamine- teades et peale kella algab tund või vastupidi lõppeb tund.
ÕO8, L8
Mis on mälu?
Mälu on üks kolmest alustalast millele tugineb arukas elu lisaks tajule ja mõtlemisele. Mälu on asjad ja tegevused jms mis on meie ajus talletunud
ÕO7, L7
Millised mälu liigid erinevad ajalise kestvuse alusel? Mis seda tõendab?
Lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu – erinevad juba nime pärast aga lühiajalise mälu info ununeb kui seda ei korrata ja ei talletata pikaajalisse mällu. Nagu näiteks mingi numbri meelespidamine tööl – kui vajad seda ainult hetke siis ei talleta seda pikalt.
ÕO7, L7
Millest lähtuvalt mälu liigitatakse (nimeta kolm võimalust)?
1. Sensoorne mälu – säilitab meelte poolt kogutud info hetkeks tajukujundi tekkimiseks. Siin algab unustamine kohe pärast info saamist.
2-Lühiajaline mälu – piiratud aja ja mahuga:
kindel ühikute arv (7 2)
sõltub tähelepanust, materjali organiseeritusest / känkimine
3.Pikaajaline mälu – kestvam ning piiramatu ? mahuga
ÕO7, L7
Mis on peamised mälu protsessid?
ülekanne. 27. Mis on sakaad? Sakaadiks nimetatakse kui silmad liiguvad väikeste nõksatustega vabalt ringi. 28. Mida tähendab tajuline Tajuline püsivus on taju omadus luua objektist püsivus? stabiilne pilt, isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu. 29. Kuidas on tajuprotsessid seotud mälu, tähelepanu ja Mälu, tähelepanu ja teadvus sõltuvad kõik tajust ja teadvuse protsessidega? sellest, kuidas inimene maailma tunnetab. 1. Kujund on igapäevane kogemus, mida 1. Palun defineeri kujund. Palun defineeri mõiste. Selgita, mille kogevad inimesed suuremal või väiksemal poolest erinevad kujund ja mõiste määral. Nad sarnanevad reaalsetele teineteisest
1. Mis on semantiline mälu? Kas see on implitsiitne või eksplitsiitne? Milllist infot see sisaldab? Mis selle olemasolu tõendab? Lisa enda näide. (ÕO7, L7) Semantiline mälu seisneb inimese faktiteadmises, mis ei ole seotud tema isiklike kogemustega, näiteks et USA president on Barack Obama ja Eesti president on Kersti Kaljulaid. Semantiline mälu on eksplitsiitne. Sisuliselt sisaldab sematiline mälu teadmisi maailmas, mille saamist me ei pruugi mäletada ega teadvustada, aga mis on üldiselt kõigile teada. Selle olemasolu tõendab tõsiasi, et meil on palju suvalisi faktiteadmisi maailmast, aga meil pole nende teadmiste omandamisega isiklikke kogemusi, vaid need on ''lihtsalt seal''. 2. Mis on episoodiline mälu? Kas see on implitsiitne või eksplitsiitne? Milllist infot see sisaldab? Mis selle olemasolu tõendab? Lisa enda näide. (ÕO7, L7)
poolkeradel on erinevad mälufunktsioonid. Mälu protsessid 1. Omandamine ehk meeldejätmine (salvestamine, kodeerimine) * tahtlik ja tahtmatu meeldejätmine * kordamine – materjal jääb paremini meelde kui on ajaliselt hajutatud * materjali korrastatus Objektiivne – materjal esitatakse korrastatud kujul subjektiivne – ise luuakse oma korrastatus, ümbersõnastamine, känkimine (chunk) – nr-d, lühendid, sõnad - vahetu mälu maht 7+/- 2 - individuaalsed erinevused, vanus 2. Säilitamine – taastamistunnused, unustamine 3. Meelde tuletamine: äratundmine, meenumine, meenutamine http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&NR=1&v=grZuwo_YlY04 4. Unustamine Unustamine on kõige suurem vahetult peale meeldejätmist, kiiremini unustatakse mõtestamata info Interferents – kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, kahjustub üks neist Mälu liigid
............5 1.2.2 Operantne tingimine.........................................................................................6 1.3 Vaatlus- ehk mudelõppimine.................................................................................7 1.3.1 Albert Bandura (1925).....................................................................................8 2 MÄLU.......................................................................................................................10 2.1 Mälu protsessid....................................................................................................10 2.1.1 Meeldejätmine................................................................................................10 2.1.2 Info säilitamine...............................................................................................11 2.1.3 Meeldetuletamine........................................................................................... 13 2.2 Mälu liigid...
Oluline on jääda posiivseks ning motiveerituks ning vältida negatiivsust. Ooerantse tingimuse puhul motiveerib õpilast tulemus ning selle saamine üpriski kiire aja jooksul. Operantne tingimine on võimalik tänu suutlikusele õppida oma käitumise tagajärgedest, kas siis positiivsetest või negatiivsetest. B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Mis on mälu ? Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ühtlasi ka võime kasutada kogemusi mis on juba omandatud. Mälu ilmneb ja kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima meile teada oleva keerukuse inimese puhul. Selgrootsete loomade mälu anatoomiliseks aluseks peetakse tänapäeval ajukoot ja neurogliiat. Ajukoor moodustab suuraju kaalust umbes kolmandiku asudes suuraju poolkerade pinnal ja
Õppimine 1 Sisukord Mis on õppimine? lk 3 Õppimise mehhanismid lk 4 Mälu osa õppimisel lk 7 Mälu liigid lk 7 Mälu protsessid lk 8 Kasutatud kirjandus lk 10 2 Mis on õppimine? Õppimine on lai mõiste, sest õppimise tulemusena peavad inimese (ka looma) käitumises toimuma muutused. Seda on lihtne segamini ajada omandamisega, mille tähendus on tegelikult palju kitsam ja toetub tihti erinevalt õppimisest ainult mälule. Psühholoogilises tähendus sõnastatakse termin ,,õppimine"
2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid aksoneid. Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks. 3. Millised on põhilised virgatsained (neurotransmitterid) ja mis on nende funktsioonid? Aine, mis vabaneb aksonist rakkudevahelisse ruumi ja mõjustab vastasoleva neuroni membraani. Atsetüülkoliin- õppimine, mälu, ärkvelolek Glutamaat- universaalne erutusvirgatsaine Noradrenaliin- tähelepanu, ärksus Dopamiin- motiveeritus,edasipüüdlikkus Serotoniin- meeleolu, hetkeajede kontroll Endopioidid- valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine 4. Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad? Vasak poolkera kontrollib kõne kasutamist ning keskendub analuutiliselt detailidele Parem poolkera tegeleb kõne emotsionaalse sisuga. Kahjustuse korral on kõne vähe
materjali uuesti esiletoomist). 5.Unustamine See on meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu. Unustamise omadused: 1. unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes(seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjali kohe korrata) 2. kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni(seega pole tuupimisest suurt kasu) 6.Lühiajaline mälu Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sünaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Et organism töötleb infot pidevalt, on primaarse mälu kestus vaid mõni sekund. Mittesõnalist materjali primaarsesse mällu ei salvestata, vaid saadetakse sealt kohe sekundaarsesse mällu. 7.Pikaajaline mälu Seal sailib materjal kaua, kas või aastakümmneid. Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine aeglasem kui
Kõik kommentaarid