o > 12 nädalat krooniline Degeneratiivsed muutused seljavalu ei põhjusta (see on osa vananemisest ja see on normaalne) Krooniline seljavalu 3 Ei ole seotud selgroo mehaaniliste muutuste ega vananemisega Võib olla seotud lihastega Peaaju üliaktiivsus osad piirkonnad üle ärritatud Kroonilise valuga haige käsitlus diagnoos Anamnees o Valu kus, kuna algas jms. Mis teeb halvemaks või paremaks. o Millised on valu tagajärjed (kas käib tööl jms) o Kaasuvad haigused Sülmitakse ,,leping" Haige uurimine o Objektiivne leid o Muu põhjus uuringud, konsultatsioonid. Visuaal-analoog skaala ehk VAS Inimesel tuleb lasta oma valu hinnata (subjektiivsus!!!) Ausat hinnangut pole, loeb ainult see, mida inimene ütleb.
ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu
Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt
unehäired, isumuutused Depressiooni raskusaste: 1)Kerge 4 sümptomit, suudab käia tööl 2)Mõõdukas 6 sümptomit, raskused tööl tavarollide täitmisel 3)Raske/psühhootiline 8 sümptomit, vajab jälgimist ja hooldust Depressiooni põhjused: Geneetika, Neuroanatoomilised muutused, Neurokeemilised muutused, Traumeerivad elusündmused, ,,Depressiivne mõtlemine'' Depressiooni kulg: * Prodromaalsümptomid mõni nädal-mõni kuu , alanenud meeleolu, heameeletunde kadu, väsimus, ärevus *Depressioon kestab keskmisel 5-6kuud , ca 20% pikaajaline raske D *Residuaalsümptomid relapsirisk Depressiooni alatüübid: Psühhootiline D Aastaajast sõltuv D Melanhoolne D Pikaajaline D Atüüpiline D Sünnitusjärgne D Somaatiliste sümptomitega D: Anhedoonia Märgatav kaalulangus Varane insomnia Pidurdatus või rahutus Halvem hommikupoolikuti Süütunded ,,Depressiooni kehalised sümptomid''
- Patogenees kuidas haigus kujunes - Etiopatogenees = etioloogia + patogenees DSM-IV mitmeteljeline süsteem - Telg 1 põhidiagonoos - Telg 2 kasuv isiksusehäirde ja vaimne alaareng - Telg 3 kehaline haigus, mis põhidiagnoosiga seotud n kilpnääre - Telg 4 psühhosotsiaalsete stressorite tase - Telg 5 Skisofreenia Emil Kraepelin - Dementsia praecox varajane ja progresseeruv ning vältimatu intellekti alanemine - Dementia praecox jagunes paranoidseks, katatoonseks ja hebefreenseks - inimene - inimene Skisofreenia mõiste olevik/tulevik? - Idee skisofreenia spektri häiretest, sest psühhootilisusele omased sümptomid võivad esineda kerges ja raskes vormis - Skisofreeniaga on seotud stigma mis ei ole alati põhjendatud, skisofreenia kui ALATI geneetilise etioloogiaga krooniline haigus, mis allub raskelt ravile
teki uusi mälestusi); epilepsia korral komplekssed partsiaalsed hood. Oktsipitaalsagar e kuklasagar. Nägemiskoor – primaarne ja assotsiatiivne. Kahjustus – kortikaalne pimedus (pupillide rkts valgusele normis, teadlik nägemine puudub); visuaalsed hallutsinatsioonid („oktsipitaalsed“ formeerumata sakid, sähvatused, mustrid; „temporaalsed“ formeerunud komplekssed täitavad vaatevälja; „illusioonid“ mikropsia, makropsia, kuju ja värvi moonutused). Teadvuse- ja psüühikahäired. Teadvuse selguse häired. Kvantitatiivsed (somnolentsus, soopor, kooma); kvalitatiivsed (deliirium, psühhoosid) 4 Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Kooma, selle põhjused ja hindamine. Hinnatakse Glasgow koomaskaala järgi, võimalik saada 3-15 punkti
nõrkus, keele atroofia ja fastsikulatsioonid. Bulbaarparalüüsi korral on haige eluohtlikus seisundis. Tuleb teha trahheostoomia ja haiget kunstlikult toita. Bulbaarparalüüsi tuleb eristada pseudobulbaarparalüüsist, mis esineb kortikonukleaartrakti kahepoolsel kahjustusel. Sel juhul ei esine keele atroofiat ja kurgurefleks on säilinud. Bulbaarparalüüsi võib põhjustada: motoneuroni haigus (nt progresseeruv bulbaarparalüüs), ajutüve vaskulaarsed kahjustused, intra ja- ekstramedullaarsed tagumise koljukoopa tuumorid, süringobulbia, meningiit, entsefaliit, herpes zoster, poliomüeliit, difteeria,aneurüsmid(harva), granulomotoossed haigestumised, Gullain-Barré sündroom, myasthenia gravis jne. Vt lk 9 slaid. Väikeaju Väikeaju põhilisteks funktsioonideks on (mis samuti kahjustusel kannatavad):
Kognitiivsed kalduvused: ohtliku sündmuse tõenäosuse ülehindamine, tagajärgede raskuse ülehindamine, kontrolli tähtsuse ülehindamine, toimetulekuvõime alahindamine, välise toetuse alahindamine. Käitumise iseärasused Ohuolukordade vältimine, turvalisuskäitumine- rahustuse otsimine, kontrollimine, füüsilise koormuse vältimine. Ärevushäire liigid Foobia- iseloomulik kestev ja põhjendamatu hirm mingi objekti või olukorra ees, mis ei ole tegelikult ohtlik. Muud ärevushäired- ärevus ei ole seotud kindla välise objekti ega situatsiooniga, võib tekkida kus iganes. Paanikahäire- ärevus ilmneb episoodiliste paanikahoogudena, mis tekivad situatsioonis, kus pole reaalset ohtu. Generaliseerunud ärevushäire- esineb pidev muretsemine ja püsiv pingeseisund. Sotsiaalfoobia riskifaktorid 50% häire tekkest seletatav pärilikkusega Temperamendi iseärasused- uudsetele stiimulitele reageeritakse
· Amnestiline afaasia inimene ei leia õigeid sõnu, ei oska mälus olevaid sõnu kasutada, küll aga vastab õieti kui talle õige sõna ette öelda Kõnehäirete tekkepõhjused · Ajuinsult · Ajaverevalanus · Trauma · Kilpnäärme või kõri operatsiooni järgselt · Nohy · Adenoidid · Ninavaheseina defektid · Hambumuse häired · Neelupõletik · Kõripõletik · Suitsetamine Dementsus · Dementsus ehk vaimsete võimete süvenev vähenemine sündroom, mis enamasti aeglaselt süveneb, kahjustades inimese intellektuaalseid võimeid ja on tingitud aju prgaanilistest kahjustusest. · 50%-l peetakse tekkepõhjuseks Alzhaimeri tõbe. Algab mäluhäiretega, hiljem võib kaduda ka omandatud informatsioon. Tekivad kõne-, pshüühika- ja kõnehäired, depressioon, passiivsus, soov kogu aeg kuhugi minna, ärevus- ja unhäired Epilepsia · Epilepsia
.............................. 4 3. Levimus ja Pärilikkus.......................................................................................... 5 4. Ravi.................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 1.Sümptomid Põhiliseks sümptomiks on muidugi püsiv ärevus ise. See tunne on pikaajaline, kuid sümptomite intensiivsus võib aastate ja erinevate eluperioodide jooksul vahelduda. Lisaks esineb ootusärevus, ärrituvus, rahutus, keskendumisraskused, pidev väsimus. Tavaline on liigne muretsemine ja hirm enda ning oma lähedaste praeguste ja võimalike tulevikus saabuvate ohtude suhtes. Palju esineb kehalisi kaebusi: valud rindkeres, südamepekslemine, kõhuvaevused, pingepeavalu, lihaspinged, hingamisraskused, higistamine.
* süü- ja väärtusetustunne *trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku * enesekahjustuse- ja suitsiidimõtted või -teod * häiritud uni, isu alanemine - mania (periood) (meeleolu tõus, mis esineb väga harva) väike mania hoog aktiivsus on tõusnud, unevajadus vähenenud, mõte liigub, aga pikas perspektiivis saab ruttu läbi - bipolaarne häire depressiooni ja mania kõikumine F40-F49 NEUROOTILISED; STRESSIGA SEOTUD JA SOMATOFORMSED HÄIRED - normaalne ärevus - haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalsed adaptsiooni) hakkab kasvama ja mingi hetk jõuame tasemele, kus sümptomid on avaldunud nii, et tahame kohe rahuneda ja kipume siis põgenema, vältima ja lühemas plaanis sellest lahti saada, kuid pikemas plaanis võib see kasvada *FOOBIAD - ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud - vältimine või ülemäärase hirmuga talumine
....................................................................................................... 14 Kasutatud kirjandus.................................................................................................. 15 2 Sissejuhatus Tänapäeval on paljudel inimestel probleeme psüühikahäiretega ning kahjuks on see meie ühiskonnas aina sagedasem probleem. Psüühikahäired jaotatakse kümnesse rühma vastavalt rahvusvahelisele haiguste klassifikatsioonile. Antud uurimistöö annab ülevaate psühhoteraapia olemusest, selle vormidest ja mõjust inimesele. Samuti, millised on teraapia erinevad võimalused. Käesolevas töös keskendusime enim esinenud psüühilisele häirele – skisofreenia, mis kõige lihtsamalt öeldes on inimese vaimne lõhestumine. Viisime läbi küsitluse, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kas mõni vastanutest või nende
Arteriaalne Hüpertooniatõbi ehk Hüpertensiivne kriis Ateroskleroos - Krooniline Südame isheemiatõbi Stenokardia ehk Müokardi infarkt Endokardiit - Müokardiit - hüpertensioon kõrgvererõhutõbi atherosclerosis kardiovaskulaarne Morbus ishaemicus rinnaangiin Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI M Häiritud on Süstoolne >140 Vererõhk tõuseb Krooniline arterite 1. Südamelihas ei saa Pärgarterite Pöördumatu Südame sisekesta Südamelihase õ arteriaalse rõhu mmHg ja diastoolne äkki kõrgele haigus, mida südamepuudulikkuse piisavalt verd, kuna ebapiisavast
lipoproteiinide koldeline ladestumine arterite koes, aterosklerootiliste naastude teke ning selle alusel isheemiliste kahjustuste kujunemine elundites ja kudedes. Südame isheemiatõbi - südamehaigus, mis on tingitud verevarustuse puudulikkusest ehk mittevastavusest südamelihase energiavajaduse ja verevoolu vahel. Kõige sagedasem põhjus (90%) on pärgarterite valendiku ahenemine (stenoos) ateroskleroosi tõttu (koronaartõbi). Kuidas tekib infarkt? - 90% infarktijuhtudest on põhjuseks tromb, mis sulgeb arteri täielikult. Põhjuseks võib olla ka veresoonte spasm. Tromb tekib kui arteri siseseintele ladestub kolesterool, tekitades veresoonte läbimõõtu ahendavaid kogumikke ehk naaste. Naastudele aga kinnituvad kergesti vereliistakud, mis kogunedes moodustavad trombi. LDL-kolesterool e. ohustav kolesterool lipoproteiin, mis transpordib kolesterooli maksast kudedesse ja veresoonte seintesse. Norm veres 3,0 mmol/l. HDL kolesterool e
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Helen Prants AÜMD 1 PSÜÜHIKAHÄIRED Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Aines sissejuhatus sotsiaalteaduste psühholoogiasse valisin teemaks psüühikahäired, kuna haigused pakuvad mulle huvi. Haigused on meie kõigi ümber ning oleks õige neist teada. Ma võin öelda, et ma armastan inimkonda, inimesed on nii huvitavad ja igaüks täiesti isemoodi. Kahjuks tehakse teistest järeldusi liiga kergekäeliselt, kõikidel on omad head ja halvad küljed. Must-valge ütlus on, et haiged, häiretega, puuetega inimesed on imelikud, nendega ei tasu tegemist teha, nad ei saa sinust niikuinii aru ning tavaliselt on
spetsialisti konsultatsioonile suunamise eest, samuti ravi jätkamise eest. · Nii perearstide- kui koduõendusteenuse eest vastutavad õed tegelevad esmase nõustamisega ja kriisisituatsioonis olevate dementsusega inimest kooldavate perede suunamisega perearstide konsultatsioonile. · Õenduse esindajad vastutavad ka lõppstaadiumis patsientide hoolduse eest, toetudes finaalstaadiumis patsiendi ravistandarditele. Dementsus · Tavaliselt kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom · Häiritud on mitu kõrgemat ajutegevuse funktsiooni, sh. mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, õppimisvõime jne. · Mälu ja mõtlemishäired on sellisel tasemel, et häirivad toimetulekut igapäevaeluga · Kognitiivsete (tunnetuslike) funktsioonide häiretega kaasneb ja vahel ka eelneb neile emotsionaalne piduradamatus, sotsiaalse käitumise või motivatsiooni halvenemine
aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla hetkeline ehk depressiivne afekt, meeleolu, mis kestab päevi, ja kliiniline depressioon, mis kestab mitu kuud. Püsivad häired tekitavad tegevusvõimetust, halvendavad meie elukvaliteeti ning hakkavad segama meid tegemast igapäevaseid toimetusi. See ei esine vaid mingil kindlal eluetapil, seda võib esineda nii lapsel kui täiskasvanul, mehel, naisel, noorukil. Eestlased on maailma üks kõige enam masenduses olevaid rahvaid, seda näitab meile enesetappude hulk elanike arvu kohta. Depressioon ja enesetappude arv on omavahel seotud. Iga teine naine ja iga
sensoorselt neeluseina ja suulaemandleid ning keele tagaosa maitsmispungi. X Uitnärv koosneb parasümpaatilistest närvikiududest. Annab kiude kõigile rinna- ja kõhuõõne siseelunditele kuni jämesooleni. XI Lisanärv XII Keelealune närv innerveerib keelt motoorselt. Peaaju vaskulaarsed haigused. Ajusiseste veresoonte kahjustused (nt vaskulaarne parkinson, vaskulaarne dementsus…) Teadvusehäired. Dementsus. Teadvuse selguse häired: Teadvuse selguse häired jagunevad kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks. Kvantitatiivsed: a) somnelentsus, mis on kerge teadvuse selguse häire. See on une taoline seisund, kus inimesega saab kontakti üsna kergesti, kuid ei pruugi orienteeruda ajas ja kohas. b) soopor, mis on järgmisel astmel olev teadvuse häire. Patsiendi saab raputamisega, väga tugeva ärritusega äratada, korraks avab silmi. Soopor ei ole veel absoluutne teadvuse kadu. c)
· Exitantia (ergutid nagu khat & amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) · Hypnotica (trankvillisaatorid nagu kava) · Phantastica (närvihälvitid nagu peyote & ayahuasca) Vaimuhaiguste ravimravi etapid (Th. A. Ban'i järgi) · 19/II p : morfiini, kaaliumbromiidi, hüostsiini, paraldehüüdi kasutuselevõtt algas käitumise piiramine keemiaga · 20/I p : nikotiinhappe, penitsilliini, tiamiinietc kasutuselevõtt diagnoos täpsemaks ; kadusid ajupellagral põhinevad psühhoosid & süfiliitiline nõdrameelsus, vähenes düsmneesiajuhtude sagedus · 20/II p : maania, skisofreenia, depressiooni,ärevushäirete, obsessiivkompulsiivse häire tõhus ravimravi Ravimiteaduse algusajast · Claude Bernard'i (1813-1878) kätte jõudis 1845 kuraare; näitas, et vöötlihaseid halvav toime on kusagil närvi & lihase kohtumiskohas, trükis tulemused 1856
Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pitsumi
KOPSUHAIGE PÕETUS Äge hingamispuudulikkus on eluohtlik seisund, mille probleemid esinevad harilikult koos või on üksteisest tingitud. Ravi eesmärgiks on kudede küllaldane varustamine hapnikuga ja süsinikdioksiidi eemaldamine ning normaalne hingamine. Hingamispuudulikkuse korral on arterivere hapniku partsiaalrõhk <8,0 kPA (60 mmHg), SpO2 <88% või on süsinikdioksiidi partsiaalrõhk >6,6 kPa (50 mmHg). Äge hingamispuudulikkus tekitab patsiendil tugeva ahistus- ja kaitsetustunde ning surmahirmu. Rahutust võib suurendada ka äkkhaigestumisest põhjustatud sokk. Need koos võivad suurendada hapnikutarvet, mis omakorda süvendab hingamispuudulikkust. Patsient reageerib hüperventileerimisega, mis ahistustunnet veelgi suurendab. · Patsiendi turvatunne suureneb, kui teda ei jäeta üksi. Kui ruumist lahkumine on hädavajalik, jäetakse patsiendi käeulatusse signaalkell · Patsiendile räägitakse arusaadavalt ja rahulikult tehtav
Vähenemisele. Areneb kerge või mõõdukas aneemia.Põhjustavad: bakteriaalne endokariit, osteomüeliit (luuüdi põletik), reumatoitartiit, põletikuline soolehaigus, reuma, neerupuudulikkus. Ravi ja uuringud: hematokrit, hgb madal, retikulotsüütide Bret (mitteküpsed ER) hulk madal. S-ferritiini tase , S-fe sisaldus, rausidumisvõime, kr haiguste või inf ravi. MEGALOBLASTILINE ANEEMIA: er on normaalsest suuremad ja vähenenud L ja Tr hulk, B12 ja foolhappe defitsiit, leukeemia, ravim merotreksaat põhjustab. Tingitud vere erütrotsüütide tootmisega kuid võrreldes teistega palju rohkem. Kaebused: isutus, kahvatus, väsimus, peavalu, kõhulahtisus, käte ja jalgade tuimus. Uuringud: madal Hgb ja Er arv, kõrgenenud MCV , madal Hk, madal retikulotsüütide arv. HEMOLÜÜTILINE ANEEMIA: vähenenud ringlevate ER hulk nende suurenunud lagunemise tõttu. Luuüdi ei ole võimeline kompenseerima ER lagunemist , nende tootmist suurendades
seas: 2004 -2,3 % ; 2006 - 6,8% (Laansoo, 2006) o internetisõltuvuse levik (teoreetiline sõltuvus) o Mürasõltuvus 2. Uimasti psühhoaktiivne aine, mida kasutatakse mittemeditsiinilistel eesmärkidel oma psüühika mõjutamiseks. Suur osa uimastitest on ka ravimid oma spetsiifiliste kõrvaltoimetega. Pikaaegsel kasutamisel võimalik sõltuvuse teke uimastist Narkootikum osa uimastitest , mis on illegaalsed e. keelatud Psüühiline sõltuvus vastupandamatu tung iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada. Iha teke on tavaliselt seaotud uimasti ning subjektiivselt meeldiva toimega mida isik tahab teadlikult, sagedamini alateadlikult korduvalt läbi elada. Iha võib olla äärmiselt tugev. Füüsiline sõltuvus organismi kohanemine uimasti olemasoluga. Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud.
·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused ·Poiste probleemid on seotud noorema eaga ·Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele ·Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired ·Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia,buliimia Häirete esinemissagedus Suur varieeruvus uuringuti: 7-14% USA lastest/noorukitest on mõned arenguhäired (Knopf, 1984) 14-20% lastest arengu, emotsionaalsed ja käitumishäired, tõsiseid 8-10% (Sattler, 1995) 20% noorukitest kergemad või tõsisemad psühhiaatrilised probleemid Noorematel 14-26% (Rutter, 1979) 20-30% lastest probleemsed (Liivamägi, 1996/1999) 1700 last (5 vanuserühma, 2-18a)
Neuropsühholoogia kordamisküsimused I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS –
Haigused ja seisundid Esileht / Haigused ja seisundid Alzheimeri tõbi Morbus Alzheimer (lad.k) Alzheimer disease (ingl.k) Seletus Alzheimeri tõbi (AT) on aeglaselt süvenev, nõdrameelsust põhjustav närvisüsteemi haigus, mis tavaliselt algab vanemas eas . Ülevaade AT on 20. sajandi algusest tuntud progresseeruv haigus, mille kestus esimestest sümptomitest surmani on keskmiselt 10 aastat. Alzheimeri tõbi on kõige sagedasem dementsuse ehk nõdrameelsuse vorm. Dementsust iseloomustab raske kognitiivsete funktsioonide (mälu, intellekt) kahjustus ilma teadvuse häireteta, mis märgatavalt häirib inimese igapäevast toimetulekut. Mõningatel juhtudel on täheldatud AT pärilikkust ning haiguse sagedasemat esinemist naistel. Kõige olulisem haiguse riskifaktor on vanus
Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine.......................................................................... 4. BIPOLAARNE HÄIRE....................................................................................... 5. SÖÖMISHÄIRED..............................................
3) ajataju häired (sündmused kulgevad kiiremini või aeglasemana; nt kõik toimub nagu aegluubis) Depersonalisatsioon (depersonalization): häiritud on organismi sisekeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks (kehaskeemi häired, senestopaatia, "mina"-terviklikkuse tunnetuse häire). ** Hallutsinoos e. hallutsinatoorne sündroom valdavalt kuulmishallutsinatsioonidega haigusseisund, millele sõltuvalt hallutsinatsioonide sisust lisandub ärevus, hirmutunne, psühhomotoorne rahutus ja muud sekundaarsed sümptomid. Teadvuse seisund ei ole hägunenud. Deliiriumisündroomi korral (st teadvuse hägunemise) korral domineerivad nägemishallutsinatsioonid ja hallutsinoosi korral kuulmishallutsinatsioonid. Hallutsinatoorne sündroom võib esineda orgaanilise ajukahjustuse, psühhoaktiivsete aine kasutamise (nt alkoholhallutsinoos) ja ka skisofreenia korral.
PSÜÜHIKAHÄIRED Psüühikahäire viitab teatud raskuse ja eripäraga hälvete esinemisele aju psüühilistes funktsioonides, mis põhjustavad subjektiivseid vaevusi (nt. hirmutunne) või halvendavad muul viisil kohanemist reaalsusega (nt hallutsinatsioonid). Suvaline muutus psüühilises funktsioonis ei ole veel käsitletav häirena. Mõiste psüühikahäire väljendab seega eelkõige aju funktsionaalset seisundit ja ei viita alati konkreetsetele põhjustele ega ka võimalike haiguslike muutuste iseloomule ajus. Psüühikahäirete käsitlemise aluseks olevas Rahvusvahelises Haiguste Klassifikatsioonis (RHK-10) on iga psüühikahäire tähistatud tähe F ja kuni neljakohalise numbriga (koodiga). Häired on jaotatud kümnesse suuremasse gruppi ja koodi esimene number osutab vastavale häirete grupile.
AIDS-i haigetel on haigestumisrisk 10% aastas! Südame isheemiatõve riskifaktorid. Südame isheemiatõbi on äge või krooniline südamelihase kahjustus, mis on esile kutsutud südamelihase verevarustuse vähenemisest või lakkamisest patoloogiliste muutuste tõttu pärgarterites. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase kahjustus, raskel juhul nekroos. Põhjused: VASKULAARSED TEGURID Koronaararterite ateroskleroos (kuni 90% juhtudel) Tromb pärgarteris vigastatud naastul Koronaararteri ehk pärgarteri spasm KÕIK TEGURID, mis ülemäära suurendavad südamelihase hapnikutarvidust (füüsiline pingutus, psühhoemotsionaalne pinge). Riskifaktorid: KONTROLLITAVAD/MUUDETAVAD Sigaretisuitsetamine Hüperlipideemiad Vähene kehaline koormus Arteriaalne hüpertensioon (alates 140/90 mm Hg) Liigne kehakaal Diabeet – soodustab veresoonte ateroskleroosi
tahavad oma igapäevatöö tulemusi publitseerida, kasutavad tavaliselt aga Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsiooni (APA) Diagnostilist ja Statistilist Manuaali, IV versiooni (DSM-IV). DSM-IV nagu ka varasemad DSM versioonid, on objektiivsem, s.t. taotleb sümptomite täpset kirjeldatavust, mõõdetavust ja loendatavust. Et patsiendist mitmekülgsemat pilti saada, on DSM sisse viinud telgede süsteemi. Iga kliinilise diagnoosi jaoks hinnatakse viit telge. I telg on kliiniline psühhiaatriline diagnoos, II telg toob välja patsiendi püsivad iseärasused, need on isiksusehäired ja vaimne alaareng; III teljele kodeeritakse kehalised häired ja seisundid, mis võivad käesolevat psüühilist häiret mõjustada; IV telg näitab psühhosotsiaalsete stressorite tugevust ning V telg on funktsioneerimise üldhinnang (GAF), millel mõõdetakse nii momenditaset kui kõrgeimat taset möödunud aasta jooksul. VAIMSE TERVISE ALA ELUKUTSED
Patsiendi abistamine. Millised võivad olla südameinfarkti komplikatsioonid?Surm, südamepuudulikkus, rütmihäired, vatsakeste virvendus Millised on ajurabanduse sümptomid ja milline on õendustegevus selle korral? ühe kehapoole halvatus koos samapoolsete näolihaste halvatusega, kõnehäired ehk afaasiad. Veel võib esineda neelamis ning nägemishäire ja tekivad põie- ja seedetegevuse häired, mäluhäired, tasakaaluhäired, pearinglus, rahutus, depressioon, psüühika- ja teadvushäired. Suruv tunne peas millega kaasneb iiveldus ja oksendamine . Hooldustöö peab olema patsiendi keskne, see tähendab, et iga tegevuse eesmärk peab olema patsiendile võimalikult hästi mõistetav, tema soove arvestav, tema enesehooldust parandav ja sõltumatust suurendav. Hooldustöö edukuse kindlustab usalduslik vahekord ja teineteise mõistmine. Positiivsed muutused on võimalikud ainult ainult pikaaegse tegevuse tulemusena
INSULDIHAIGE ÕENDUSHOOLDUSE PÕHIMÕTTED: Ühtse meeskonna põhimõtted(haiglas/kodus) Eesmärgipärane tegevus/ patsiendikesksus Patsient ja lähedased on kaasatud taastusravisse Taastusravialgab nii vara kuivõimalik 9 Funktsionaalsed treeningud igapäevaoskuste arendamiseks Positiivsed muutused võimalikud pikaaegse tegevuse tulemusena INSULDIGA KAASNEVAD KOMPLIKATSIOONID/TÜSISTUSED Depressioon Meeleolu muutused Iseloomu ja käitumise muutused Seksuaalhäired Epilepsia Aspiratsioon, pneumoonia Kuseteede infektsioonid Lihasvalud/liigesvalud Kukkumine Alatoitumine Lamatised MIS SAAB PT. EDASI PEALE HAIGLA RAVI? Pt. läheb koju Taastusravi Järelravile Hooldusravile ..... INSULDIÕE VASTUVÕTT Elustiili nõustamine Ravimite alane nõustamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
