Psühholoogia seisundid

Trossmann, Teele

Psühholoogia seisundid (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Multiintelligentsuse liigid:
a) Keeleline ehk verbaalne intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid , vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid.
b) Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus.
c) Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises.
d) Loogilis - matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu.
e) Kehalis- kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd.
f) Isikutevaheline intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda.
g) Isiksusekeskne intelligentsus väljendub võimes mõista iseennast , arusaamises, kes ta ise on, mida teha suudab, kuidas reageerib mitmesugustele nähtustele, millistest asjadest tuleb tal hoiduda ja milliste poole püüelda. Inimesed, kes mõistavad iseennast, näivad teadvat, mida suudavad teha ise ja millal tuleb teistelt abi paluda . Neid iseloomustab sügav mõtlemine, eneseotsingud ning iseenda ja oma sisemiste emotsionaalsete seisundite mõistmine.
h) Naturalistlik intelligentsus hõlmab inimese võimet eristada elusobjekte (taimi, loomi), tema tundlikkust ning huvi ümbritseva maailma esemete ja nähtuste vastu.
i) Eksistentsiaalne intelligentsus on religioosne, kosmiline ja müstiline teadlikkus. Võimekus mõista religioosseid ja spirituaalseid ideid.

Emotsionaalsed seisundid : Eristatakse tekke kiiruse, tugevuse ja kestuse alusel.
a) Meeleolu mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Suhteliselt nõrga seisundina kujuneb meeleolu üsna aeglaselt ja võib püsida kaua. Meeleolu mõjutavad inimese tervislik seisund, elusündmused, teised inimesed, aastaajad , ilm jne.
b) Afekt on emotsionaalne plahvatus , mis tekib kiiresti, on väga tugev, kestab lühikest aega, enesekontroll väheneb või kaob. Afekt võib olla sõltuvalt sündmusest positiivne või negatiivne. Vahel inimene hiljem ei mäleta, mis afekti ajal toimus.
c) Frustratsioon on pingeseisund, mis tekib, kui inimene ei saa mingi välise takistuse tõttu saavutada oma eesmärki. Rahulolematus ületab inimese talumisvõime ning sellega kaasnevad negatiivsed emotsioonid – nt ärritumine või pettumus.
d) Kirg on väga tugev ja pika kestusega emotsionaalne seisund, mis koondab inimese mõtted ja energia teatud eesmärgile. Kirg võib kesta nii kogu elu kui ka lühikest aega.
e) Ärevus on sarnane hirmule, aga tihti puudub täpne ja selge põhjus.Intensiivne ja häiriv seisund, tugevalt tajutav füüsilises kehas. Seisundit iseloomustab ebamäärane rahutus ja tunne, et võib juhtuda midagi “halba”, võib seostuda psüühikahäiretega.
f) Stress on oma olemuselt kohanemisreaktsioon, organismi vastus keskkonna nõudmistele. Eustress – mõjub soodsalt ja toetab kohanemist. Distress – takistab tegevust, mõjub negatiivselt enesetundele ja tervisele.

Põhiemotsioonid: Viha; rõõm; kurbus; hirm; üllatus; vastikus.

Temperamenditüübid: Sünnipärased iseloomuomadused tulenevad temperamenditüübist.
Sangviinik - tugev, tasakaalustatud, liikuv ja ekstravertne. Sangviiniku tüüpi inimene on elav, seltsiv , leidlik, kohanev ja aktiivne (võib olla ühtlasi kärsitu ja pealiskaudne).
Flegmaatik - pikaldane ja rahulik inimene.
Koleerik - kergesti ärrituv, äge, kuumavereline isik.
Melanhoolik - kurvameelsusse kalduv, pelglik inimene.

Psüühilised kaitsemehhanismid:
Repressioon (väljatõrjumine) – tugevad ängi tekitavad motiivid tõrjutakse sügavale teadvustamatusesse, kus nad ei häiri teadvust. See mehhanism on üks kesksemaid psühhoanalüüsi teoorias. Väljatõrjutud motiivid võivad avalduda unenägudes, kõnevääratustes vm kujul, kuid neid pole võimalik tavalisel viisil teadvustada. Nad näivad olevat unustatud, kuid püsivad teadvustamatuses ning võivad ootamatult esile kerkida hoopis teistel asjaoludel.
Projektsioon – probleemides või õnnetustes süüdistatakse kedagi teist. Näiteks võidakse öelda: "Kurat sundis mind seda tegema."
Ratsionaliseerimine – ebasobivate põhjuste asemele tuuakse sobivamad. Näiteks läbikukkumist eksamil põhjendatakse väsimuse, aga mitte laiskusega, kuna laiskus ei ole sotsiaalselt aktsepteeritav põhjus.
Samastumine - soov olla kellegi teisega samasugune /sarnane.
Regressioon – ilmnevad varasemate, lapsepõlvest pärinevate arengustaadiumite käitumismallid. Näiteks nutma puhkemine või mahaviskumine stressipõhjustava nähtuse ilmnemisel.
Autoagressioon - enda süüdistamine.
Alavääristamine – teadvustamatu ängiga toimetulemiseks hakatakse ennast alandama, alavääristama lootuses, et teised sellele vastu vaidlevad ja kiidavad. Kellegi teise maine halvustamine.
Eitamine – ängi reaalseid põhjusi eiratakse ega teadvustata. Näiteks ema võib teadvustamatult keelduda tunnistamast oma poja tõelist iseloomu, kuna see põhjustab ängi. Eitamine võib kaasa tuua reaalsuse ootamatu sissetungi. Toosama ema võib näiteks saada teate, et tema poeg on arreteeritud relvastatud röövimise eest.
Huumor – ängi põhjuseid naeruvääristatakse, võetakse huumoriga, elatakse välja naljades ja eneseiroonias.
Vastureaktsioon – teadvustamata tunne väljendatakse selle vastandina. Väljend "Ma vihkan sind" võib sageli tähendada armastust. Teine näide: pettumus valitud erialas võib viia kinnitamiseni, et seda armastatakse.
Asendamine – ohtlikult või keelatud objektilt suunatakse energia moraalselt aktsepteeritavale alale . Näiteks võib kiindumus abielus olevasse inimesse asenduda mõne teise tegevusega . Klassikalisteks näiteiks on musitseerimine , luuletamine vms.

Isiksuse psühhopatoloogilised häired: Ärevushäire ( paanikahood); Foobiad - hirmud ( klaustrofoobia, agorafoobia - lageda kartus , nüktofoobia - pimeduse kartus); Meeleoluhäired; Skisofreenia ; Eraklikkus ehk eemale tõmbumine: Nartsissism - haiglaslik eneseimetlus , enesearmastus; Sõltuvused; Suitsiid; Isiksusehäired.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Teele Trossmann Õppematerjali autor

1. Multiintelligentsuse liigid:
a) Keeleline ehk verbaalne intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid.
b) Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus.
c) Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises.
d) Loogilis - matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu.
e) Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti

Sarnased õppematerjalid

doc

Inimeseõpetuse eksami mõisted

Psühholoogia 1. Mis on psühholoogia? Otseses tõlkes on psühholoogia hingeõpetus. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Peamiselt huvitab püshholooge, kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad teistega ja ennast mõistavad. 2. Psühholoogia teoreetilised suunad (5 suunda, peamised esindajad) a)Psühhodünaamiline- rõhutatakse varajase eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. N: Sigmund Freud b) Biheiviorilistlik- nende loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. N: John Watson c)Humanistlik- see keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. N: Carl Rogers d)Kognitiivne- uuritakse info vaimset töötlemist. Kuidas

Inimese õpetus

352

pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Sellise määratlusega rõhutatakse potentsiaali, igas lapses peituvaid võimalusi, mis panevad meile kohustuse lapse annet märgata ja tema arengut toetada. 14 Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsuse kohta on eesti keeles ilmunud üsna palju kirjutisi, head ülevaadet pakub näiteks Edgar Krulli “Pedagoogilise psühholoogia käsiraa- mat” (2000). Seetõttu ei peatuks siinkohal põhjalikumalt intelligentsuse eri käsitustel, mida üldjoontes võib jaotada struktuurist lähtuvateks (nt ühe või mitme faktori teooriad) ja informatsiooni töötluse viisidest lähtu- vateks, vaid keskenduks eeskätt Eesti laste vaimseid võimeid puudutavatele

Psühholoogia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid