Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Psühholoogia konspekt powerpoint - sarnased materjalid

mise, evad, elda, partner, stress, emotsioon, imet, intelligentsus, kiindunud, eldu, mehhanismid, emotsioonid, kiindumus, hika, tajumine, uurimine, toimetulek, alaareng, helepanu, ljendus, peegelda, ljenda, tajuja, regulatsioon, revus, kaitsemehhanismid, mittes, osapoole, stereot, oletus, kognitiivne, rvis, ndmust, julgus, kidron, temperament, tteid
thumbnail
36
docx

Psühholoogia konspekt

matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik ­ suhe loodusega, eksistentsiaalne ­ oskus elada Vaimne alaareng: Kerge 50/55 ­ 70 Mõõdukas 35/40 ­ 50/55 Raske 20/25 ­ 35/40 Väga raske ­ alla 20/25 IQ ja erinevad grupid: Sugu ­ erinevus ei ole, aga mehed lahendavad paremini ülesandeid ruumilise mõtlemise ja laialdaste faktiteadmistes, naised sõnalise võimekuse ja lühimälu ülesandeid Etnilised grupid ja intelligentsus: Negriidid < europiidid < mongoliidid ­ põhjust pole teada, aga millegi pärast need tulemused on paremuse järgi nii kujunenud; kindlalt ei tea, miks nii on, võimalikuks põhjuseks on võib olla majanduslik staatus. Kultuuri erinevus ­ kui palju on võimalik testida inimese emakeeles. Arthur Jensen ­ 1969 ilmunu essee ­ afro-ameeriklased on halvemate tulemustega pärimuse pärast, mõjureid võib aga olla mitmeid ja sellist üldistust ei saa teha IQ uuringud Eestis:

Psühholoogia
44 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Psühholoogia konspekt

matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik – suhe loodusega, eksistentsiaalne – oskus elada Vaimne alaareng: Kerge 50/55 – 70 Mõõdukas 35/40 – 50/55 Raske 20/25 – 35/40 Väga raske – alla 20/25 IQ ja erinevad grupid: Sugu – erinevus ei ole, aga mehed lahendavad paremini ülesandeid ruumilise mõtlemise ja laialdaste faktiteadmistes, naised sõnalise võimekuse ja lühimälu ülesandeid Etnilised grupid ja intelligentsus: Negriidid < europiidid < mongoliidid – põhjust pole teada, aga millegi pärast need tulemused on paremuse järgi nii kujunenud; kindlalt ei tea, miks nii on, võimalikuks põhjuseks on võib olla majanduslik staatus. Kultuuri erinevus – kui palju on võimalik testida inimese emakeeles. Arthur Jensen – 1969 ilmunu essee – afro-ameeriklased on halvemate tulemustega pärimuse pärast, mõjureid võib aga olla mitmeid ja sellist üldistust ei saa teha IQ uuringud Eestis:

Psühholoogia
104 allalaadimist
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

11. Õppimine II. Õppimise kõrgemad vormid 46 12. Kõrgemad tunnetusprotsessid I. Keel 51 13. Kõrgemad tunnetusprotsessid II. Mõtlemine 70 14. Teadvus I. Teadvus ja tegevus 79 15. Teadvus II. Teadvuse seisundid 83 16. Psüühika mõõtmine 88 17. Intelligentsus 92 18. Isiksus 98 © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 3 1. SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIA PROBLEEMIDESSE Psühholoogia poolt käsitletavate probleemide mitmekesisus

Psühholoogia alused
340 allalaadimist
thumbnail
69
odt

Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016

R. Zajonc: teiste juuresolek tõstab hästiomandatud ja rutiinsete tegevuse tulemuslikkust + vähendab tulemuslikkust uute ja keerukate tegevuste puhul (1965). Ilmneb spordis, esinemisel, eksamil ... Juuresoleku mõju mitmeplaaniline: motiveerib, pärsib (rambipalavik), hajutab vastutust, loob kindlustunnet ... Juuresoleku mõju tugevalt sõltuv isiksusetüübist, tegevusest, situatsioonist ... Milline on juuresoleku mõjumehhanism? Stress? Juurseolek = virgastamine (arousal) ­> hõlbustamine (facilitation) või takistamine (inhibition) Normidega vahendatud mõju Sotsiaalsed normid: sotsiaalselt jagatud teadmine sellest, kuidas on õige, sobib, tuleb käituda Norm kui sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine (rannariietus), norm kui sotsiaalne kohustus (kirikus vaikselt ja palja peaga) Juuresolek aktualiseerib normid, juuresolek osutab konkreetses paigas kehtivatele normidele R

Sotsiaalpsühholoogia
35 allalaadimist
thumbnail
240
docx

Sotsaalpsühholoogia konspektid kokku

Mina käsitlused, peegelmina teooria. Enesetaju ja enesehinnang, mina kaitse. Mina ja meie. Isiksusepsühholoogia. Mina ja identiteet. Individuaalne ja grupiidentiteet. Identiteedikonflikt. Sotsiaalse identiteedi teooria. Stigma. Sotsiaalne taju • Taju sotsiaalsus, sotsiaalsed konstruktid. Isikutaju seaduspärasused, stereotüpiseerimine. Varjatud inimesekäsitlused. Empaatia. Kognitiivne dissonants. Eelarvamused. Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline konstrukt. Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja välised seletused. Atributsioonivead. Kognitiivne paradigma sotsiaalpsühholoogias. • Tekst: Maslow – lk 346-371 Hoiakud • Hoiaku funktsioonid ja struktuur. Hoiaku kujunemine. Hoiak ja käitumise ennustamine. Hoiak, infotöötlus ning sotsiaalse keskkonna taju. Hoiaku mõõtmine. Hoiakute tootmine avalikus sfääris. Hoiakud ja väärtused. Hoiakute muuuutmine.

Sotsiaalpsühholoogia
146 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Psühholoogia alused

hästi kirjeldada NS-i aktiivsuse eripäraga , on ekstravertsus ja introvertsus. Introvertset inimest (valdavalt endassetõmbunud, väheseltsiv,oma sisemaailmaga tegemist eeldav isik) iseloomustab keskmisest kõrgem kesknärvisüsteemi erutustase ja aktivatsioon. Nii on introverdid üldjuhul vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid ( sh ka teatud alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav(kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid(realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad) väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus), taluvad halvemini magamatust , neile mõjub alkohol ebasoodsamalt ­ niigi suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel, mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist. Ekstravertide ajukoore tüüpiline erutustase on

Psüholoogia
679 allalaadimist
thumbnail
82
docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

Esimene empiiriline katse, vastava metoodika loomine. Esimesed erinevused individuaalsete erinevuste kohta suhtlemises. Alustas uuringuid Ugandas, liikus edasi paljudes erinevates kultuurides!! Võõra situatsiooni test: umbes 2. aastased lapsed. Laboratoorne katse. Ema koos lapsega + 1 võõras. Ruumi uurimine, ema lahkub ja laps jääb võõraga. Mida laps teeb? Kui ema tuleb tagasi, siis kuidas laps käitub? Lapsi võimalik jagada 3 erinevasse rühma: -Turvaliselt kiindunud lapsed = kindel suhe emaga (umbes 60% lastest) (üldistatud erinevate uuringute põhjal!!) Lapsed muutuvad ärevaks, kui ema ruumist lahkub, kuid kui ema tuleb tagasi otsib lähedust alguses ning siis naaseb mängimise juurde. KINDLUSTUNNE Turvalised beebid kohanevad paremini, saavad paremini läbi kaaslastega ja meeldivad teistele enam. -Vältiva kiindumusstiiliga lapsed (20%) Need lapsed ei tee eriti välja ema lahkumisest ega tagasitulekust.

Suhtlemispsühholoogia
64 allalaadimist
thumbnail
178
docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

a) vennalik armastus (brotherly love). armastus kõigi vastu. võrdsus, teiste armastuste alus, teistele suunatud. b) emalik armastus (maternal love). hädavajalik tingimus lapse arenguks, tingimatu lapse elu ja vajaduste jaatus. armastus elu vastu. ebavõrdsus, teistele suunatud. sügavam olemus: soov, et laps eemalduks. c) erootiline armastus (erotic love). petlik - suguiha=armastus. iha tekitajaks on igasugune intensiivne emotsioon. piiratud iseloom - ühele suunatud. d) enesearmastus (self-love). vajalik tingimus teiste armastamiseks.enesearmastus vs. Nartsissism.ensesearmastuse puudumine - omakasupüüdmatu armastus, isekus, enesevihkamine. e) jumalaarmastus (love of God). ema aspekt - kaitstus, hoolitsus. isa aspekt - õiglane, karistav, väljavalitud. tootem, ema, isa, tõde, partner. Ebavõrdsus. • Armastuse kunst

Isiksusepsühholoogia
388 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Psühholoogia alused konspekt

omandatuga seostamise teel. Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed. Omandamine sõltub väga paljudest teguritest: - Omandamist soodustavaks teguriks on vajadus omandamiseks, tahte osavõtu alusel eristataksegi: tahteline ja tahtmatu omandamine. Omandamissoodsalt toimib omandatava materjali või omandamisprotsessi emotsionaalne köitvus. Positiivne emotsioon annab omandamistegevusele ja vastavatele psüühilistele protsessidele energia, soodsa aktivatsioonitaseme (virgus, huvi, erutus on ajukoore toniseerijad). On tõestatud, et vahetu meenutamise korral on mälu parim suhteliselt madala aktivatsiooniga; kõrge aktivatsioon viib algul halvemale ülesande täitmisele, kuidas kestvamad mälujäljed on tugevamad. Samuti paraneb omandamiseks vajalike virgatsainete kontsentratsioon ajus vastavates piirkondades.

Psühholoogia alused
68 allalaadimist
thumbnail
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Psüühika peamise eesmärgi – maailmast tervikpildi loomine- saavutamiseks tuleb lahendada terve rida konkreetseid ülesandeid. Tavaliselt nim neid ül psüühika funktsioonideks. Psüühika peamised avaldused on:  Mõtlemine – inimtegevuse ideaalne osa; tegelikkusest arusaamine, sellega kohanemine ja selle muutumise tõhusaim viis  Intuitsioon – sisekaemus, tõe tabamine vahetul, loogilist arutlust ennetaval viisil  Emotsioon – tundeelamus; inimese subjektiivne reageering sise- või välisärritajale Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Psüühika peamiseks ül on luua sidus ja terviklik pilt organismi ümbritsevast maailmast, mis võimaldaks tal liikuda vabalt nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis. Teadvus on omane ainult inimesele – on inimese psüühika kõrgem vorm ja olulisemaks jooneks on inimese sihipärase tegevuse tagamine

Psühholoogia alused
68 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Sotsiaalpsühholoogia loengu konspekt

temale omaste tunnuste alusel; hindudel pööratakse tähelepanu materiaalsele, sotsiaalsele positsioonile, hierarhiale.) **Keel ­ sõnad, mõisted, millega keskkonda ja teisi inimesi kirjeldatakse. (nt kurt ­ vaegkuulja; neeger ­ pruunlane) ***Kogemus ­ seoste otsimine teistega Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/liigitamine · Isikutaju: pilt teisest inimesest, seda mõjutavad faktorid. Kõigepealt kategoriseeritakse partner välimusele toetuvate tunnuste põhjal(sugu,vanus,tervis,hoolitsetus, isiksuseomadused). Paikapanek lõpeb atraktiivsuse skaalal(meeldib/ei meeldi). Järgmiseks sammuks on kontakt ja vastastikune infojagamine e kompimine. Püütaks ennast ja teist paika panna üksikute tunnuste järgi. Tüüpiliselt käib see nii, et võetakse mitteisiklikud teemad(nt ilm) ja hiljem tullakse isiklike teemade juurde. Kombitakse inimene läbi sellistes teemades, mis on neutraalsed, kus ei ole ohtu

Sotsiaalpsühholoogia
439 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt

 Edasi aju arenes (lingviliseks ajuks) ning tulid peale uued süsteemid. Vahepealse aju käitumisrepertuaaris ilmnevad juba emotsioonid, mis tekivad vastusena konkreetsetele mõjudele ja keskkonnale. Suheldakse nüüd lisaks ka emotsioonide kaudu. Ebameeldivat emotsiooni välditakse jne. Grupisuhted on üsna erinevad ning see. Juhtiv printsiip on heaolu ja mõnu ning ebameeldivuse vältimine. Suhtumine maailmasse on subjektiivne –seda juhib emotsioon.  Kõrgeim tase on ratsionaalse aju tase, mis võimaldab intellektuaalset kohanemisviisi ja käitumist. Üldiste põhimõtete omandamine ja ühiskonnaelu printsiipide tajumine. Inimene omandab ühiskonnaelu normid. Kui kõrgema taseme süsteem on häiritud (nt üleväsimuse seisundi tõttu, alkoholi toimel jne), võimaldab see aju madalamatasemelistel süsteemidel esineda, sest enesekontrolli pole

Sissejuhatus psühholoogiasse
98 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Ülevaade psühholoogiast - konspekt

Toetada arusaamise kujunemist, inimesest kui biopsühhosotsiaalsest reaalsuste mõtestavast tervikust. Lühikirjeldus: Tänapäeva psühholoogia põhisuunad ja ­ideed. Psühholoogia võimalused inimelus oluliste nähtuste mõistmisel. Psühholoogia valdkonnad, meetodid. Psüühika bioloogilised alused. Arenguteooriad. Tunnetusprotsessid. Õppimine. Individuaalsed erinevused. Isiksus. Intelligentsus. Sotsiaalpsühholoogilised teemad (atributsioonid, veendumused, hoiakud, grupp, atraktiivsus, altruism, agressiivne käitumine, konformsus).Patopsühholoogia. Teraapiameetodid ja -eetika. Stress ja toimetulek. Õpimeetodid: Loengud, diskussioonid, rühmatööd. Hindamisviis- ja meetodid: Arvestutööks on kirjalik valikvastustega test Kohustuslik kirjandus: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo Soovituslik kirjandus: Allik, J., Realo, A. Konstabel, K. (2003)

Psüholoogia
717 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Psühholoogia eksami materjal

Sarnasusõpetus Jungi sarnasusõpetus koondab kõik selle, mis on inimestes ühine ja sarnane. Koosneb kahest poolest: üks on õpetus inimpsüühika erinevatest kihtidest. Kõige tipus on minateadvus ja põhjas kollektiivne alateadvus. Teine on õpetus erinevatest arhetüüpidest. See ei ole tema poolt välja mõeldud termin, aga tänapäeva psühholoogiale on Jung andnud arhetüübile psühholoogilise mõtte. Arhetüüp ­ teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon. See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Jung on öelnud vahel ka sellise seletuse, et arhetüüp on nagu kristallvõre. Mingi jõud, mis paneb aineosakesed korrapärasesse struktuuri. Arhetüüp on teatud jõud meie psüühikas, mis koondab elemendid kindlasse vormi. Kui valada vedelik anumasse, siis see võtab anuma kuju. Arhetüüp võikski piltlikult seletades olla see anum. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Tal oli neid arhetüüpe väga palju

Psühholoogia
67 allalaadimist
thumbnail
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

09.08. Põhiraamat ­ Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperimenteerimine) Meetodid:

Psühholoogia
486 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Psühholoogia alused konspekt

TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia ­ teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik ­ levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik ­ kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline ­ nii metoodiliselt kui sisuliselt rakenduslikule psühholoo

Ülevaade psühholoogiast
113 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo

Reklaamipsühholoogia
31 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Arengupsühholoogia loengukonspekt

J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-1961- Stanley Hall'i õpilane

Arengupsühholoogia
840 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Arengupsühholoogia konspekt

ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontoge

Üldaine Arengupsühholoogia
327 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Psühholoogia konspekt 11 klass

Võimetest räägitakse kolmel tasandil : · Andekus · Talent · Geniaalsus Võimeid omavate inimeste erakordsed tulemused on väga suure töö tulemus. Edissoni järgi koosneb geenius 1% inspiratsioonist ja 99% ,,higist". Väga varakult ilmnevad võimed ­ imelapsed. (Karl Fr. Gauss oli 19a. kuulus matemaatik). · Üksikvõimed : silmamõõdu täpsus, taju kiirus. · Erivõimed : matemaatika, muusika, kunst. · Üldvõimed : kuulub ja intelligentsus e. arukus. Intelligentsus on üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. See tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Rahvusvaheline mõõtühik IQ ­ intelligentsuse kvoot. IQ = (vaimne vanus / eluvanus) * 100 · Üle 140 ­ tippandekus · 90-110 ­ keskmine · 75-90 ­ madal · 50-75 ­ debiilsus

Psühholoogia
154 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Psühholoogia ja loogika

Psühholoogia ja loogika I loeng · Psühholoogia on teadus inimeste ja loomade käitumisest ­ sümastiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia, eksperimendid. (Kuidas käitub?, miks käitub nii?) · Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. (uurib sisemist ­ nt stress, mõtlemine, emotsioonid) o Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi ­ raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1)filosoofiline 2)loodusteaduslik o Wilhem Wund ­ 1879 psüholoogia kui teaduse sünd, Wund avas esimese psühholoogia eksperimentaal laboratooriumi

Psüholoogia
39 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Kliiniline psühholoogia konspekt

Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm ­ lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine ­ normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine ­ normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine ­ vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore - Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakohaseid käitumis -

Kliiniline psühholoogia
120 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Psühholoogia konspekt

võimekust Erinevaid ülesandeid tehes s faktor keskmistub välja ja välja tuleb üldvõimekus. G katab u 50% variatioonidest Indikaatorite indiferentsuse reegel: iq testi kõik alltestid on seotud Binet ­ vaimsete võimete test planeerimine, kohanemine, õppimine kogemusest, abstraktne mõtlemine, keerukad mõisted Thurstone - 7 intelligentsuse näitajat: verbaalne, sõnaline voolavus, numbriline, tajuline, mõtlemine, mälu, ruumiline Raymond Cattell 20.saj­ 1) fluiidne e voolav intelligentsus, sünnipärane, seoste mõistmine, hindamiseks ruumiülesanded ja maatriksid 2) kristalliseerunud intelligentsus ­ omandatud faktiteadmised, kultuurispetsiifiline, ennustab õpiedukust. Verbaalsed, numbrilised ja üldinforemeeritavuse ülesanded. Intelligentsus = vaimne võimekus x võimalused x motivatsioon James Cattell 19.saj- sensomotoorne test intelligentsue mõõtmiseks (ei sobi, nt nägemisteravus) Binet ­ 1905

Psühholoogia
120 allalaadimist
thumbnail
128
docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?  Psüühilised protsessid  Psüühilised seisundid  Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga  Psühhofüüsika  Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga  Isiksuse psühholoogia  Sotsiaalpsühholoogia  Arengupsühholoogia  Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga  Kliiniline psühholoogia  Õigusps�

Ülevaade psühholoogiast
175 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Suhtlemispsühholoogia konspekt

partneri suhtumisest suhtesse. Seejuures on oluline: teise inimese käitumise ennustatavus, mis loob kindlustunde, vähendab ärevust (tean, kuidas ta käitub); partnerit nähakse rohkem usaldusväärsena kui ta on aus, koostöövalmis, lahke, kuid need omadused tekitavad usaldust juhul, kui need iseenesest ei pruugi luua kindlustunnet suhte tuleviku osas ­ on vaja, et need omadused seostatakse teise inimese suhtesse suhtumisega (st, et mitte see, et partner käitub ,,kenasti", vaid et ta käitub ,,kenasti", kuna ta hoolib suhtest) Kalduvus, valmisolek teisi usaldada v mitte usaldada on seotud inimese suutlikkusega teatud tüüpi suhteid luua ja hoida (,,krooniline" kahtlustaja ning hirm, et ,,teine ei hooli piisavalt" võib olla probleemseks käitumiseks suhetes). Usaldus sõltub suhtest, on muutuv ning seda võidakse erinevalt mõista. Usaldamine ega ka avatus pole igas olukorras sobivad. Enda kohatu (nt. vales olukorras, valele

Suhtlemis psühholoogia
75 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Arenguspsühholoogia konspekt

Seetõttu tekkis olukord, kus Binet leidis vajaduse luua intelligentsustesti. 1905.a avaldas Binet ja Simoni skaala. Esiteks töötas välja testid, mis põhinesid vastava vanusegrupi sooritusnormidele. See viis ta edasi mõtteni eristada vaimne vanus kronoloogilisest (nt 7-aastan ei oska lugeda, st on nagu 5-aastane). Tema eesmärk oli anda juhtnööre vaimse mahajäävusega lastega hakkama saamiseks (???). W. Stern töötas välja intelligentsus koefitsenti (IQ). IQ= vaimne vanus /(kronoloogiline * 100). Laps, kelle vaimne vanus = kronoloogiline vanus, siis st et ta on keskmiselt intellektuaalne. J.M. Baldwin (1861-1934) peetakse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogiale alusepanijaid. Ta oli ka esimese teadusliku psühholoogia ajakirja rajaja (1805) The Psychological Review. ,,Geneetiline loogika" lapse mõtlemise arengust. Ta pani aluse nende raamatutega lapse teadmiste progressiivse arengu teooriatele

Arengupsühholoogia
364 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Arengupsühholoogia kokkuvõte

· Seletused erinevad · 1,7­ 5%, P>T · Hilisemaid patoloogiaid enam ­ Psühhiaatrilised haigused, vältiv käitumine, töötus, suhete probleemid jne. · Riskifaktorid (laps, pere) · Põhjalik hindamine ­ käitumine, pere, laps ise jne. Kiusamine · 5% 5-11a; 23-28% kogenud/kartnud · Jõud (võim) hirm ­ füüsiline või sellega ähvardamine ­ narrimine, mõnitamine ­ väljapressimine, eiramine · Soodustavaks stress, pere distress, klassi suurus ... · varased ohumärgid ­ kiusatav laps (passiivne või provotseeriv) ­ kiusaja Kiusamisele viitavad märgid · Laps kardab kooli minna/tulla · Ei taha kooli minna · Muudavad kooliteed · Teevad halavasti koolitööd · Riided/õpikud/vihikud räsitud · Näljased · Endassetõmbunud (kogelus) · Õudusunenäod, seletamatud hirmud · Ei räägi, mis viga Kiusajad · Vanematel konfliktid, probleemid · Vanemad ise olnud samas rollis

Arengupsühholoogia
601 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Tervisepsühholoogia konspekt

Pärineb filosoofidelt, kes ususid, et on hing, millest algab kõik. Hing liigub mööda sensoorseid ja motoorseid närve, paneb neid liigutusi tegema ja tundma tundeid. Spiritus normalis lad keeles. Arvati, et haigus on süsteemne. Võtmise ja andmise tasakaaluhäire. Ravi eesmärk oli tasakaal taastada. 14. sajand hakati rääkima stressist haiguste või õnnetuste tähenduses. Stringere ladina keeles pingule tõmbumine: surve, pinge. 17. sajandil Stress kui surve. Robert Cook'i tööd. Surve, mida konstruktsioon suudab vastu pidada. Descartes hakkas rääkima, et inimese keha on masinaga võrreldav. Masina katki minnes inimene lõpetab eksistentsi. Inimesel oli hing, loomal mitte. Descartes arvas, et hing mõjutab keha väga piiratud moel, et töötavad tegelikult omaette. Descartesiga tekkis mehhanistlik mudel, patoloogiale keskendunud lähenemine. Nagu auto remont. Oluliseks peeti aga seda, mis materjalist auto oli.

Psüholoogia
454 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Ülevaade psühholoogiast

astemetel kriisidega toimetulekuks. Individuaalsed erinevused Intelligentsus Intelligentsus avaldub võimena arutleda üldistavalt, lahendada probleeme ja õppida kogemustest. Rõhutatakse võimet käituda efektiivselt. Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises, teadmiste rakendamise oskustes. Sir F. Galton (19.sajand) ­ arvas, et intelligentsus on seotud sensoorse tundlikkusega ja leidis, et pärilikkusel ja keskkonnal on mõju intelligentsusele. Pakkus välja ideid inimtõu aretamise osas. 1905 a. ­ Binet´ - Simone skaala (Prantsusmaa, õpiraskustega laste välja selgitamiseks) ­ skaalaga said testijad kindlaks teha, kas lapsed tulevad toime ülesannete lahendamisega, mille sooritab edukalt iga samas vanuses keskmiste võimetega laps; selgitati vaimne vanus (erinev kronoloogilisest vanusest). Nt

Psühholoogia
75 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Isiksusepsühholoogia konspekt

kõikehõlmavad kardinaalsed jooned, vaid teatud kogus tsentraalseid (keskseid) jooni, mis moodustavad isiksuse tuuma. 2. Tsentraalsed (kesksed) jooned.- umbes 5-10. Näiteks ausus ja sotsiaalsus. 3. Sekundaarsed (teisesed) jooned.- mõjutavad käitumist harvemini ettetulevates situatsioonides. Postuleeris erinevalt kaasaegsetest esimesena, et inimese intelligentsus põhiosas kaasasündinud. Tema arvates kaasaja kallid psühhoteraapiameetodid ei avalda ravialusele mingit toimet CATTELL, Raymond ­ briti ja ameerika psühholoog. 16-faktorilise küsimustik EYSENCK, Hans ­ (1916 - 1997) oli saksa päritolu Briti psühholoog. Kasutas samuti faktoranalüüsi, kuid tuli Catelliga võrreldes seisukohale ,

Isiksuse- ja...
18 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Reklaamipsühholoogia konspekt

• Apelleerids peab sihtrühma puhul arvestama motiivide tulenemist kas puudusest või küllusest. • Arvestama peab ka tunnetatud kättesaadavuse faktorit. • Arvestama peab tegelike eesmärkide ja vahendite vahekorda – kas sõnum keskendub neist esimesele või teisele? • Keskkonna faktoriga arvestamine – kujundades keskkonda saab aktualiseerida vajaduse ning suunata käitumist. Emotsioonid Emotsioon hoiak • Emotsionaalne reageering ja hoiak on nagu medali kaks külge, ühe poolega medalit pole. • Hoiakud kujunevad muuhulgas tundeelamuste mõjul, kuid ka emotsioon võib vallanduda eelneva hoiaku tulemusel. • Samas võib hoiak jääda muutumatuks ka muutuva emotsionaalse seisundi korral. Reklaamipsühholoogias tuleks eristada 3 aspekti (T.Bachmann, 2005): 1. Reklaamteate hedooniline toon. 2. Reklaami vastuvõtva inimese emotsionalne seisund. 3

Reklaamipsühholoogia
57 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Psüholoogia kordamiseks

Semantika- sõnumi tähendus Pragmaatika-võimalus olla kaudne, arusaam huumorist ja metafooridest. Semantika ja prag. keelest arusaamine 67. Keel ja loomade kommunikatsioon. 3 erinevust 1.Sümbolite kasutamine e sõnadel seos asjadega, võimaldab rääkida abstraktselt 2.Generatiivsus- võib luua teatud arvu lauseid, rääkida neist erinevalt 3.Struktureeritud- grammatikareeglid 68. Emotsioonide olemus. Emotsioon ja motivatsioon elusoleku tunnus. Emotio lad. k. liikumine Emotsioonis alati mingi suhe, tunne ühe v teise asja suunas Emotsioon objekti peegeldus Emotsioonis on keha, emotsiooni ja kandja peegeldus Emotsioon kaheosaline-objekt ja ihu 69. Emotsioonide subjektiivsuse teke. Tekkis Keskajal, kui emotionist eraldus feeling 70. James-Lange ja Cannon-Bardi teooria J-L- emotional expression ja siis ajju C-B- stiimul käib läbi aju, siis emotional expression

Psüholoogia
92 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun