Koostaja: Maris Tõnise 10.klass Juhendaja: Ene Laane Võru 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Uni........................................................................................................................ 4 1.1Rahulik ja kiire uni.......................................................................................... 4 1.2Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse:..................................................................4 1.3Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäired........................5 1.4Unevajadus:................................................................................................... 5 1
......................................................................................6 Unenäod............................................................................................................................... 7 Unetüübid.........................................................................................................................7 Unenägude tähendus........................................................................................................ 8 Teadlik uni....................................................................................................................... 8 Seiklus ja huvi..............................................................................................................9 Sotsiaalne praktika.......................................................................................................9 Õudusunenägude peatamine.......................................................................................
On 75-80 % kogu uneajast, mille ajal toimub üleüldine lõõgastumine. 1. aste – kestab kuni 2 min, selle ajal keha lõdvestub 2. aste – uinumine, kestusega u 20 min, kus südame töö ja hingamine aeglustuvad 3. aste – üleminek deltaune staadiumisse 4. aste – sügav uni ehk deltauni. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada ning sel ajal on võimalik ka unes käimine ja rääkimine. 5. Aste – kiire uni. See on unenägude nägemise staadium. Kiire uni REM: Tekib tavaliselt 70-90 min peale uinumist esimese unetsükli lõpus. Sellel ajal toimub ajus elektrilisuse aktiivsuse tõus ja kohati võib see sarnaneda ärkvelolekuga. Inimene läbib öö jooksul 4-5 REM- une faasi. 5. Nimeta aju uurimise meetodeid. Miks on vaja aju uurida? PET – positronemissioontomograafia. Läbi pea suunatakse röntgenikiired, on näha,
5. Kirjelda näite abil, mida tähendab "sõlmimisprobleem" teadvuseteaduses? Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Nt nägemisväljast luuakse ajus üle 30 erineva "tõmmise" (representation), mis kõik pisut erineval viisil kaardistavad nägemisvälja ning need saadetakse erinevatesse ajuosadesse. NÄIDE?? 6. Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta? · Uni · Virgsus · Ülivirgsus · Kooma · Hüpnoos · Alkoholijoove · Narkojoove · Psühhoos · Ajukahjustuste järgne teadvustamatus (nt blindsight) · jne 7. Kirjelda, kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu näiteks lastel ja primaatidel? Levinud on peeglitest: uuritavate otsmikule tehakse nende teadmata maitsetu, nahal tundetu ja lõhnatu punane laik, mida ilma peeglita näha võimalik ei ole. Kui laps/primaar peegli ette satub, on
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia,
aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. Une neljas staadium - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. Une viies saadium, REM uni normaalselt tekib esmakordselt kesmiselt 70 kuni 90 minutit peale uinumist, esimese une tsükli lõpus (unetsükli keskmine kestus 90- 110minutit). Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). K-kompleksite, unespindlite või delta- lainete ilmumine tähistab REM-episoodi lõppu. REM-episoodid kestus une 2. poolel suureneb. Miks uni on vajalik? Esiteks neuronite taastumiseks, mille jaoks on oluline sügav uni ehk deltauni. Samuti ka talituseks vajalike ainete süntees ja deoneerimine. Lastel ja noorukitel toimub
Meie unevajadus ööpäevas: Täiskasvanud - ~ 8 tundi Noorukid vähemalt 9 tundi Koolilapsed vähemalt 10 tundi Vastsündinu 16 tundi Vanuse kasvades väheneb Uni algab aeglase unega suureneb aju elektriliste lainete võnkeperiood. Aeglase une neli staadiumi: 1) kerge uni - ~ 2 minutit 2) uinumine - ~20 minutit 3) deltauni e. sügav uni ~30 min 4) üleminekuseisund (sarnaneb teise staadiumiga) Nimetatakse ka: Paradoksaalne uni REM-uni (ingl rapid eye movement kiire silma liikumine) Pimedatel samad staadiumid REM-une ajal puuduvad kiired silmaliigutused Unenäod seotud kuulmisega Aeglane ja kiire uni vahelduvad Koos mood 90-100 minutilise tsükli Öö jooksul 4-5 tsüklit KÕIGE OLULISEMAD: Deltauni Aju talletab deltaune ajal infot, mis enne magamajäämist saadi Puudujäägil inimene tunneb nagu polekski maganud Kiire uni
paranoiliseks (talle hakkab tunduma, et teised inimesed suhtuvad temasse pahatahtlikult). Nähud kaovad ruttu, kui inimene end välja magab (1). Leidub väga väikese unevajadusega inimesi. Nt: USA Stanfordi ülikooli professor magas 50a jooksul vaid 3-4tundi ööpäevas; üks naine magas kogu elu jooksul iga öö vaid ühe tunni (Rosenzweig ja Leiman, 1982) (1). 3 Aeglane ja kiire uni Kiire ja rahulik uni vahelduvad inimestel umbes pooleteise tunniste vahedega ja see vaheldumine toimub viis-kuus korda öö jooksul (1). Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse: Rahulik ehk aeglane uni: 75-80% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained (1). 2
Kõik kommentaarid