Intellekt 5. Psühhobioloogiline koolkond 6. Evolutsiooniline psü. lähenemine 7. Sotsiokultuuriline lähenemine Intelligentsus e. vaimsed võimed vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Francis Galton - artikkel "Talendi ja iseloomu pärilikkus", general intelligence, eugeenika Intelligentia lad.k arukus, taibukus; võime planeerida, arutleda, leida seoseid Charles Darwin inimese teke ja areng; loodusliku valiku osa kes paljunevad, millised omadused kanduvad edasi, millised omadused tulevad kohanemise teel, 19. sajandi keskpaigast läks tähelepanu vaimsele võimekusele Francis Galton tarkuse või andekuse teaduslik lahti seletamine millest võib koosneda ja kui palju on tegemis pärilikkusega/keskkonnaga. 1865 avaldas artikli ,,Talendi ja iseloom pärilikkus"; General intelligence üldintelligentsus; see on
Intellekt 5. Psühhobioloogiline koolkond 6. Evolutsiooniline psü. lähenemine 7. Sotsiokultuuriline lähenemine Intelligentsus e. vaimsed võimed vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Francis Galton - artikkel "Talendi ja iseloomu pärilikkus", general intelligence, eugeenika Intelligentia lad.k – arukus, taibukus; võime planeerida, arutleda, leida seoseid Charles Darwin – inimese teke ja areng; loodusliku valiku osa – kes paljunevad, millised omadused kanduvad edasi, millised omadused tulevad kohanemise teel, 19. sajandi keskpaigast läks tähelepanu vaimsele võimekusele Francis Galton – tarkuse või andekuse teaduslik lahti seletamine – millest võib koosneda ja kui palju on tegemis pärilikkusega/keskkonnaga. 1865 avaldas artikli
püsivuse, muutumatuse korral. Vermimine õppimisvorm, mis on oluliste mõjurite (vanemad,toit,vaenlased) eritunnuste varajane kinnistumine mälus. Kogemus individuaalselt omandatud käitumisvorm. Formeerub tavaliste proovide ja vigade meetodil, kuid seda võib kujundada ka eesmärgipäraselt ja tahtlikult, näiteks dresseerimise teel. Intellektuaalne kätumine omane kogemuste kombineerimine, sünteesimine ning kohandamine keskonnatingimuste muutumistele. Oskus näha seoseid esemete vormide ja ruumiliste asendite vahel. ( inimene, inimahv, delfiinid, koerad) Teadvus võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid, eesmärgilisus, ühiskondlik ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine ja edasiandmine. Mitteteadvustunud psüühika alateadvus, eelteadvuse, teadvusvälise, teadvustamatuse mõisted (tähelepanu kesmest välja jäänud, kuid psüühikas töödeldud signaalid,
4.Seisundid 5.Omadused 6.Mõisted: aisting + liigid taju + liigid mälu (2) + osad kujutlus fantaasia + võtted mõtlemine + operatsioonid analüüs süntees võrdlemine abstraheerimine üldistamine Mõtlemisvormid On mõiste, otsustus ja järeldus. Mõiste on eseme oluliste tunnuste kogum. Otsustus on mõtlemis vorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse. Järeldus nimetatakse mõtlemis vormi mille abil saadakse olemasolevatest teadmistest uus teadmine. Loov mõtlemine ehk loovus on mõtlemise eripära, võime luua uusi ideid ja asju, mis on inimese jaoks uued ja tundmatud. (Võib tuleneda olemasolevatest) Õppimine Tundmused ehk emotsioonid on: Inimese poolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse. Emotsioone käsitletakse kui tundmuste konkreetselt läbielamist. Liigitamine: Steenilised ehk aktiivsed tundmused: annavad jõudu ja energiat, panevad energiliselt tegutsema. Positiivsed: uudishimu, inspiratsioon, rõõm, rahuldus, uhkus, armastus, armumine.
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontoge
Uus füsiognoomika laine 19.saj lõpul, eriti just kurjategijate erilise välimuse teema F.Galton à proovis luua üldistatud portreed kurjategijatest kasutades selleks paljude kurjategijate piltide kombineerimist, et näha, kas midagi kattub üsna tulutu. Füsiognoomika küsimustega tegeles ka C. Lombroso à arvas, et kurjategijate on tüüpiline välimus nende identifitseerimiseks; ka tänasel päeval õiguspsühholoogias uuritakse näojoonte seoseid. Teiseks eelteadusliku etapi distsipliiniks, mille problemaatika ulatub tänapäeva, on olnud frenoloogia ehk teadus kolju väliskuju ja psüühiliste omaduste seostest. Selle loojaks on Franz Joseph Gall (1758-1828), kes arvas, et kõik võimed ja isiksuseomadused on kaasasündinud ning lokaliseeruvad aju erinevates piirkondades. Kolju kühmukeste ja lohukeste kompimise järgi püüdis ta hinnata inimese psüühilisi omadusi. Gall jagas inimese "vaimujõud" kolme gruppi: a)
Uurin konkreetset situatsiooni saades aru, miks see nii juhtus. Tahan teada tekkepõhjuseid. Sõltumatuteks muutujateks olnud sündmused on juba toimunud. Saan teostada ainult sõltuva muutuja vaatluse. Seda on olemas kaht tüüpi: 1.1.1.1) kriteeriumirühma uuring, nt uuritakse psühholoogide töö edukust seostatuna nende õppeedukusega. Neid on väga palju. Ka on uuritud õppetöö tulemuslikkuse seoseid haigestumisega. 1.1.1.2) Võrdlev uurimus. Nt päeva- ja kaugõppe õppijate uuring. Üksikjuhtumi uuring case study. Kas konkreetses ajaühikus või kindlaskeskkonnas ja situatsioonis toimunud inimeste empiiriline uuring. See võib liituda ükskõik, millise teise meetodiga. Võtmeküsimus on info valik. Kas valida tüüpilised juhtumid või harva esinevad juhtumid. Infot kogutakse dokumentidest, arhiivisalvestustest, intervjuudest (kõige olulisem),
MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria) • Reklaam on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. (L. Priimägi. (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara) • Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Süüdistuskok
Sotsiaalpsühholoogia · Sotsiaalpsühholoogia on teadus sellest, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. · Sotsiaalpsühholoogia on teadus, mis tegeleb nende psüühika ja käitumise aspektide uurimisega, mis on põhjustatud inimese kuulumisest gruppidesse. 1) Interdistsiplinaarne lähenemine A) sotsioloogia osa, mis tegeleb massiteadvuse nähtuste uurimisega B) psühholoogia osa, mis tegeleb isiksuse uurimisega 2) Intradistsiplinaarne lähenemine Tegeleb massipsühholoogialiste ja grupiliste nähtuste uurimisega Interpretatsiooni tasemed Sotsiaalpsühholoogia ajalugu I Problemaatika kujunemine (19.saj. keskpaik kuni 1908.a.) E. Durkheim "Individuaalsed ja kollektiivsed kujutlused" (1838) G. Tarde "Matkimise seadused" (1893) G. Le Bon "Hulkade psühholoogia" (1895) W. Wundt "Rahvaste psühholoogia" (1900) II Üleminekuetapp (1908 - 1940) W. McDougall "Sissejuhatus sot
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
Lõpptulemus oleneb uurimismeetoditest. NB! Kuni ei tõesta, on filosoofia. Teaduslik -Filosoofia Arengupsühholoogia ülesanded Üldine: uurida ja seletada · Kirjeldamine seostub uuritavate nähtuste, probleemide taseme ulatuse, struktuuride tulemusega Kas? Kui palju? · Seletamine uuritava nähtuse või probleemi olemuse põhjuste ja võimalike tagajärgede analüüs. Uuritakse seoseid nt nöhtuste, probleemide vahel, vastasmõju. Miks? Kuidas? · Prognoosimine, ennustamine teadusliku uurimuse kõrgeim tase, teada on olemasolev olukord, mis on fikseeritud, seda on seletatud. Lisanduv võimaliku edasise arengu variant(did) Kui... , siis... Arengupsühholoogia kõrvalharud Arengupsühholoogiat peetakse kuuluvat arengubioloogia valdkonda (ühelt poolt bioloogia, teiselt poolt psühholoogia)
18. sajand - Philippe Pinel (1745 1826) vabastas hullud ahelatest. Oli Pariisi vaimuhaiglate Salpétriére´i (naistele) ja Bisétre´i (meestele) juhatajaks. Füsioloogilised uurimused. (19.sajand) Inimese füsioloogilise funktsioneerimise tundmaõppimine mõjutas arusaamist psühhika ja mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Johannes Müller (19. saj.): kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz (19.saj) närviprotsesside kiiruse mõõtmine. Frenoloogia (19.saj) (juhtfiguuriks Franz J. Gall) arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne
Eric Berne: mina-tasandid ja transaktsioonianalüüs (Berne, 1980; 2001; Krips, 2003) Berne kirjeldas kolme mina-tasandit (ego state; Berne, 1964); mina-tasand kui psühholoogiline reaalsus; mina-tasandi määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina: Mina-tasandid: · Lapsevanem (LV) õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · Lapse tasand (L) impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · Täiskasvanu (T) tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga
Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore - Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakohaseid käitumis -
Kes selle välja töötas ? Millal ? Nimeta psühholoogia 5 teoreetilist suunda, nende esindaja ja põhiseisukohad. Nimeta vähemalt 6 psühholoogiaga seonduvat teadust. (Õpik lk 10) Nimeta vähemalt 2 psühholoogia teoreetilist- ja 4 rakendusharu. Nimeta 3 uurimismeetodite rühma. Mida tähendab korrelatsioon ? Too üks näide positiivse ja negatiivse korrelatsiooni kohta ja märgi ära. Eksperiment ehk katsed ja eetika nõuded Eksperiment selgitab põhjuslikke seoseid. On meetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine (nähtus kutsutakse esile) ja kõrvalnähud isoleeritakse või siis kontrollitakse, kuidas mingi kõrvalnähtus just antud nähtust mõjutaks. Eesmärgiks on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment toimub laboris, spetsiaalse aparatuuri abil. Katseisiku tegevus on määratud instruktsiooniga. Ohud ei tohi kahjustada tervist ja olla ohtlik. Tulemused võivad sõltuda katseisiku
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su
Maslow ( 1908-1970) · Isiksuse tervis on enamat kui haiguse puudumine. See on püüdlemine lihtsuse, vabaduse, kompetentsuse, ilu ja armastuse poole. · Inimesed arenevad läbi vajaduste hierarhia alustades ellujäämise ja turvalisusega ning püüeldes ilu, teadmiste, õigluse ja tõe poole. · Vähesed inimesed jõuavad eneseaktualiseerimiseni, kuid paljud püüdlevad selle seisundi poole. · Ennast aktualiseerinud inimest iseloomustab töökus, julgus, spontaansus ja loovus. Vajaduste hierarhia · Spirituaalsus · Eneseaktualiseerimine · Enesehinnangu vajadus · Kuuluvuse ja armastuse vajadus · Turvalisuse vajadus · Füsioloogilised vajadused Eneseaktualiseerijate omadused N: A. Einstein, E. Roosevelt, W. James, A. Lincoln jt. · Reaalsusele keskendunud, probleemile keskendunud · Naudivad üksindust, väike arv isiklikke sügavaid suhted · Austus ja tagasihoidlikkus teiste suhtes, demokraatlik suhtumine, kaastunne
konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma). Eksperimenteerimise saabumine SP-sse. 1980dad SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ... Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. 1. Inimsuhete ajalooline areng Meenutuseks: meie ühine ajalugu Vanaisad: homo erectus (2,0mln), homo neandertalensis (0,2 mln) Homo sapiens Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused Ca 50 000 aastat tagasi kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria vt J. Diamond, The Third Chimpanzee
K A E S P - Praktiline tüüp. Praktiline realistlik töö. N. Õmblemine; maja ehitamine; tööd, mida alati vaja läheb. Õpivad , kus saab teadmisi töö sees rakendada. Praktiline tegevus peamine. Töö kindlate piiridega. Süsteemid, reeglid, katsutav tulemus, 2 jalaga maa peal. Realistlikud kaalutlustega otsused. Töö eesmärk ülesanne kindel. Rutiin pole väga tähtis. I Intellektuaalne. Teadustöö, uurimine, katsetamine, loovus.Matemaatika, füüsika lemmik ained. Kindlad töö ajad ei sobi. Teadlane. Üksik töö, ei vaja meeskonda, õpetamine ei sobi. A Artistlik tüüp. Kunstniku hingega inimene. Teeb mida tahav, millal tahab. Väga palju loovust. Loovuse välja elamine. Süsteeme ja reegleid ei salli. S Sotsiaalne tüüp. Kõige tähtsam suhtlemine. Teiste inimestega koos olla, õpetamine, emtaailine, küsimine, rääkimine, aitamine, vajadus teistele meeldida. Töö võimaldaks suhtlemist. Lähtub
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
Psühholoogia ja loogika I loeng · Psühholoogia on teadus inimeste ja loomade käitumisest sümastiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia, eksperimendid. (Kuidas käitub?, miks käitub nii?) · Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. (uurib sisemist nt stress, mõtlemine, emotsioonid) o Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1)filosoofiline 2)loodusteaduslik o Wilhem Wund 1879 psüholoogia kui teaduse sünd, Wund avas esimese psühholoogia eksperimentaal laboratooriumi. (loodi nt unustamiskõver ja muu selline).
lapse ära hellitsmina eon halb, sest see mõuab tulevikus tema hakkama aamist.AUTORITAARNE- piirid on aga armastust ei ole.Arvaai et nii saab aint last valmistada eees olevaks eluks.Vanema ei näita armastut välja...Tänapäeval aga arvatakse et on väär varjata lapse eest ar,astust.Hoolimatus jan julmus muudavad lapse õnnetuks ing taksitavad lapse arengut.MAJANDMAINE-Tuleb määratleda hetkeolukorda.Vajalik oleks ka kirjalik väljaminekute kaardistamine.Kulusid ja tulusid tulevikus planeerida.Majandamist õpitakse elukestvalt. ERINEVAD ARVAMUSED-ka kõige lähedasematel inimestel on eriarvamused.Vanet püüd kaitsa last ka siis kui too on juba pmst täisealine võid noorukis tekitada mõistmatus...See võib tekitada viha vanemate vastu ja nii võivad tulla konfliktid.ARMUKADEDUS-emotsionaalne reakstsioon,mis tekib kui tuntakse suhet ohustatuna.Armukadeuse kogemist mõjutab suhte kvaliteet.sagedased konfliktid ja emotsionaalne kaugenemine muudavad inimese
sihiks elulähedus (humanistlik paradigma; nt Maslow teooriad) · 1980dad SP kriis -> laienes oluliselt sotsiaalpsühholoogia temaatika. · Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia jne · Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. Inimsuhete ajalooline areng Homo sapiens kujunes u 200 000 aastat tagasi Aafrikas ja levis edasi ka teistesse maailmajagudesse. Inimeste eritab loomast eneseteadvus e reflektsioon iseenesest, enda kõrvalt jälgimine.(nt inimene mõtleb sellest, milline ta teistele tundub). Lisaks sellele eristab inimest loomast ka kultuur (elukorraldus, suhted, toimetused). evolutsioon arengutee evolutsionism- elu on ise tekkinud
suunatud ka sissepoole, kui ta kiidab iseennast. Nt kui ta ütleb endale et ta on midagi hästi teinud. Ta hoolitseb pidevalt teiste heaolu eest, olgu need siis täiskasvanud või lapsed ja teeb seda ise midagi vastu nõudmata. Juhtlauseks on nagu see, ma paitan sind kuna mulle meeldib näha, et sul on hea olla. Selline hästi väljaarenenud Hoolitsev Vanem on aga terve isiksuse üks olulisi komponente. Täisealise staadium See tasand on nagu inimese arvuti. Tema funktsiooniks on planeerida, käituda ratsionaalselt ja ta võtab pidevalt arvesse reaalsust. Tas endas ei ole peidus emotsioone ja seetõttu on sellelt tasandilt
elulähedus (humanistlik paradigma). Eksperimenteerimise saabumine SP-sse. • 1980dad – SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? • Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ... • Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. SP koht teaduste süsteemis • SP kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus • SP seosed teiste uurimistraditsioonidega: ajalooline psühholoogia ja antropoloogia, isiksusepsühholoogia, keskkonnapsühholoogia, sotsioloogia, kultuuriuuringud. • Sotsioloogiline SP ja psühholoogiline SP?!
Psüühilisteks omadusteks on nt temperament, iseloom jne. Psüühiliste nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest nad põhjustavad nii psüühilisi seisundeid kui ka omadusi. Psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uurib psühhologia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seoseid ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Eristatakse kolme psühholoogiat: 1) eelteaduslik psühholoogia, on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseeritud praktilistest teadmistest ja käibetõdedest inimese hingeelu kohta, käitumise jne kohta. See on nn elutarkus, elupsühholoogia. Heatasemelist eelduslikku psühholoogiat võib kohata kogenenud arstide, juristide, taksojuhtide, ka kurjategijate jne juures. Suur osa siinsetest teadmistest ei ole verbaalselt
kohanemise liigi luks vajalike põhitingimuste stabiilsuse korral. Kogemus on individuaalselt omandatud käitumisvorm.formeerub tavaliselt proovide ja vigade meetodil , kuid võib ka tahtlikult, nt dresseerimise teel. Intellektuaalse käitumise jooni täheldatakse kõrgemalt arenenud imetajate,nt inimahvide, koerte, delfiinide, inimeste juures. Neile on omane kogemuste kombineerimine, sünteesimine ning kohandamine keskkonnatingimuste muutumistele.iseloomulik on oskus näha seoseid esemete vormide ning ruumiliste asendite vahel. Mida kõrgemal evolutsioonilise arengu astmel on olend , seda rohkem on arenenud tema õppimisvõime, s.o võime töötada välja uusi käitumisviise vastavalt muutunud oludele. Verminime-oluliste mõjurite(vanemad,toit,vaenlased) eritunnuste varajane kinnistumine mälus. Inimese psüühika-sotsiaalse teadvuse tase Inimese teadvuse tunnused: 1. võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid.Inimene vabaneb printsiibi ,,siin ja nüüd"
Politoloogia Poliitika on inimtegevus, mis on alati seotud võimuga. Platon (427-347 eKr.)-antiikaja tuntud filosoof. Idealist. Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Ühiste vajaduste rahuldamiseks parim tööjaotus kodanike vahel, mille aluseks inimese loomuses peituvad kalduvused (valitsejad, sõjamehed, talupojad ja käsitöölised). Platon klassifitseerib riigivorme: (aristokraatia, timokraatia, oligarhia, demokraatia, türannia). Platoni kohaselt peavad riiki valitsema filosoofid. Machiavelli (1469-1527)-oli realist. Nimetas poliitikat seaduse ja jõu vaheliseks võitluseks. Jõu kasutamine põhjendatud valitseja võimu kindlustamiseks. Machiavelli peateoseks ,,Valitseja``, põhiteesiks poliitik eesmärkide nimel vahendeid ei vali (machiavellistlik). Marksismi rajajateks on Marx (1818-1883) ja Engels (1820-1895). Poliitika paratamatu klassivõitlus. Diktatuuri vahendiks riik. Lõ
31. Limbilise süsteemi mõju psüühikale. Ühendab aju poolkerasid. Tegeleb unehormooni, emotsioonide ja mälestustega 32. Aju vanim osa. Hipokampus ja amügdala. Tähtis emotsioonide tekkes-nii viha kui nauding. Sensoorne taju, südamelöögid ja kehatemperatuur 33. Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid. Vasak: ratsionaalne, loogiline, matemaatika, aeg, analüütiline, keel, teadus, mõistus Parem: emotsionaalne, intuitsioon, muusika ja kunst, ruum, loovus, kirg 34. Broca ja Wernicke keskused. Brocka- kõne produtseerimine Wernicke- kõne ja kirja arusaamine 35. Teadvuse mõiste. Tekkis Vana-Roomas juriidilise terminina Tunnetuse, tunnete ja tahte kogemine Subjektiivne, muutuv, järjepidev, selektiivne 36. Teadvuse funktsioonid. Koguda infot uuel viisil e tõlgendada, hiljem muutub juba automaatseks 37. Kontrollivad tunnetusprotsessid. Tahteline Aeglane Pingutust nõudev
1. Peeglitest eneseteadvuse määramiseks. 2. Miks loovus hea on? - Aitab paremini toime tulla, eriti uute probleemide lahendamisega. Aitab iseendaga rahul olla, kõige väiksemgi loominguline saavutus tõstab enesehinnangut. 3. Loovuse põhikomponendid- Probleemitundlikus, võime tajuda probleeme. Mõtlemise voolavus. Mõtlemise ja käitumise paindlikkus. Originaalsus. Ideede esitamise ja elluviimise võime. 4. Flegmaatik süveneb, ei kiirusta, sangviinik optimistlik, ei süvene, meeldib kõigile,
Mis on unustamise seaduspärasused? Mis on unustamiskõver? Nimeta unustamise põhjused. Seaduspärasused Unustamisekõver näitab unustamise kulgemist ajas. Kohe esimese paari tunni jooksul unustatakse peale õppimist umbes 50 % õpitust, edasine unustamine kulgeb aeglasemalt. Unustamise põhjused 1. Informatsioon kaob mälust seetõttu, et seda küllalt palju kohe ei korrata. Nt kui on vaja meelde jätta mõni nimi, aastaarv jne. Kui me piisavalt ei korda või seoseid ei loo mälus varem oleva infoga, unustame me kiiremini. 2. Interferents ehk vastastikune häirumine nt kui alguses õpime ajalugu ja siis geograafiat, selgub kontrollimisel, et ajalugu ei ole hästi meeles. Eri ajal eri kohas meeldejäetud asjad võivad segi minna või takistada üksteise salvestumist mällu. 3. Valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine näide palk. See et meile asi ei meenu, ei
• Suuraju käärud ei oma lokaliseerunud funktsioone – need funktsioneerivad tervikuna. • Vähemalt üks osa ajust omab võimet teiste osade funktsioone üle võtta. Paul Broca (1824-1880) • Esimene, kes jälgis esmalt käitumuslikku häiret ning seejärel tegi kindlaks koha ajus, mis seda põhjustas – toetas omakorda frenoloogiat. • Broca piirkond ajus – verbaalset kõnet kontrolliv keskus. • Püüdis leida võrdelisi seoseid aju suuruse ja intelligentsuse vahel – kraniomeetria. Leidis toetavaid andmeid. Eksperimentaalpsühholoogia teke • Oletati kaua, et psühholoogia on teadusena võimatu kuna teadvus pole mõõdetav. • Aistingute süstemaatiline varieerumine füüsilise stimulatsiooni funktsioonina • Ernst Heinrich Weber (1795-1878) • Oli huvitatud puutetundlikkusest, kinesteetikast.
1_fl_i-v L1. SISSEJUHATUS Mõtlemine on käsiteldav kui igasugune aktiivne vaimne protsess. Tulemuslikku mõtlemist iseloomustab abstraheerimine, analüüs ja süntees. Mõtlemisvahendite põhjal võib seda jaotada · kaemuslik-motoorne, · kujundlik · sõnalis-loogiline (verbaal-loogiline). Sõnalis-loogiline mõtlemine tugineb mõistetele. Verbaalne mõtlemine avaldub inimese oskuses ... · opereerida mõistetega, neid võrrelda ja analüüsida; · püstitada hüpoteese, formuleerida kontseptsioone ja teooriaid; · seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõtlemine võib ol