Tallinna
Järveotsa Gümnaasium
Merilin Tamme
10 a klass
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
britney
Õppematerjali autor
Risttolerantsus kui ühe uimasti suhtes sõltuvus juba tekkinud, siis teinest ainest kujuneb kiiremini Eufooria põhjendamatu heaolutunne, lõbusus. Enesekontrolli kaotus. Flashback seostub LSDga, vahel kanepiga. Taastub joobeseisund kui ainet tegelikult kasutatud pole, kui meeleorganid saavad tugevat stimulatsiooni. 3. Uimastite erinevad manustamisviisid Suu kaudu sissevõtmine alkohol, uinitid, rahustid, stimulandid Suitsu sissehingamine tubakas, marihuaana, hasis, opiaadid Lenduvate aurude sissehingamine liimid, lahustid, bensiin Suu- või nina limaskestade kaudu imendumine kokaiin, heroiin, LSD Süstimine naha alla, lihasesse või veeni opiaadid, kokaiin, erinevad ravimid 4. Uimastite klassifikatsioon mõju järgi kesknärvisüsteemile stimulandid depressandid hallutsinogeenid
Karch, Drug Abuse Handbook, 2007) 1.Tegelik või tõenäosuslik võimlus kuritarvitamiseks 2. Teaduslikult tõendatud farmakoloogiline efekt 3. Teadusliku teadmise olemasolu 4. Väljakujunenud käitumismustrid uimasti kuritarvitamisel 5.Uimasti kuritarvitamise hulk, kestvus ja olulisus 6. Riski suurus elanikkonna tervisele 7. Füüsilise või psühholoogilise sõltuvuse tekkevõimalus 8. Vahetu prekursor (lähteaine) 4. Mõju järgi kesknärvisüsteemile: · stimulandid (kokaiin, amfetamiin) · depressandid · hallutsinogeenid · kanepitooted (võib anda toimeid, mis on omased stimulantidele, depressantidele ning korduval kasutamisel võib tekitada hallutsinogeene) Uimastite erinevad manustamisviisid · Suu kaudu sissevõtmine- alkohol, uinutid, rahustid stimulandid (30-45 minutit) · Suitsu sissehingamine- tubakas, marihuaana, hasis, opiaadid
Pelgulinna Gümnaasium Mari Parts 10c STIMULANDID Tallinn 2008 Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy. Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida- Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti.
Lähtuvalt nende toimest kesknärvisüsteemile võib uimasteid jagada erinevatesse rühmadesse: 1. Kesknärvisüsteemi depressandid ehk rahustava toimega ained on bensodiasepiinid, barbituraadid (ehk rahustid, uinutid ja antidepressandid), alkohol, GHB ehk korgijook, erinevad opioidid nagu heroiin,fentanüül, mooniekstrakt, morfiin, kodeiin, metadoon ja teised. 2. Kesknärvisüsteemi stimulandid ehk ergutavad ained on kokaiin, amfetamiin, metaamfetamiin,, kofeiin, nikotiin ja teised. 3. Hallutsinogeenide ehk psühhedeelikumide alla kuuluvad LSD, psilotsübiin, fentsüklidiin ehk PCP jne. 4. Sissehingatavad ained ehk inhalandid on keemilised lahustid, bensiin, liim ja teiste olmekemikaalide aurud, gaasid, aerosoolid jne. (1) Sõltuvus Kõik uimastid võivad tekitada soovi tarvitada uimastit üha uuesti. Sõltuvus on
toimega. Võib esile kutsuda hallutsinatsioone. Slängis on ecstasy-tablettide kohta käibel järgmised sünonüümid: tablett, E, diskoburger, ketas, ratas, Xtc, jupp, tabla, komm, punn, junn, veerev jms. Biokeemiliste analüüsidega on kindlaks tehtud, et nii 1980. kui ka 1990. aastatel sisaldasid ecstasy- tabletid peaaegu alati MDMA-d. Aastatel 19992005 laboratoorselt testitud ecstasy-tablettidest 39% sisaldas toimeainena MDMA-d ning 15% oli MDMA ja muude ainete segu. Amfetamiinitüüpi stimulandid: Amfetamiinitüüpi stimulandid (ATS) on keemiliselt fenüületüülamiini derivaadid, mõju alusel liigitatakse nad kesknärvisüsteemi stimulantideks ehk närviergutiteks. Nendest levinumad on amfetamiin, metamfetamiin ja ecstasy. Amfetamiini ja metamfetamiini pole välimuse järgi võimalik eristada, nii kasutamisviisid kui toime on neil sarnased. Ecstasy on amfetamiini analoog, mille lühi- ja pikaajaline mõju sarnaneb amfetamiini toimega. Kõik need ained on tugevad ergutid.
(Uimastite tunnusmärgid) Uimasti on ravim, sest: ravimitel on kõrvaltoimed; mõjustavad psüühikat, inimesed tarvitavad omal algatusel, ilma arsti soovituseta. Uinutav ja uimastav toime on aluseks narkomaania mõistele. Uimastid kas pärsivad, ergutavad või hälvitavad. Uimastid,mis kesknärvisüsteemi pigem pärsivad kui ergutavad on sedatiivsed ained (närvilõõgastid, rahustav toime). Närvilõõgastite hulka kuuluvad valusid vaigistavad opiaadid ja meditsiinis kasutatavad uinutid-rahustid. Opiaadid on morfiin, heroiin,....Uinutite ja rahustite hulka kuuluvad eelkõige barbituraadid. Ja bensodiasepiinid. Närvilõõgastite rühma võib paigutada ka sellise tuntud rahusti nagu etüülalkohol. Siia rühma kuuluvad ka lenduvad tarbekeemilised „nuusutatavad“ ained e inhalandid. Kaneb vähendab rahustitega sarnaselt psüühilist võimekust. Oopiumi on kasutatud valuvaigistina peavalu, sapi- ja neerukivitõve puhul ning rahustava ja hingamist soodustava ravimina astmahaigeteke
Uimastite klassifikatsioon, eristamine: valmistusviisi järgi, päritolu järgi või toime järgi kesknärvisüsteemile Valmistusviisi järgi: kodusel teel valmistatud (marihuaana, seened, moonivedelik), tööstuslikult valmistatud (amfetamiin, ecstacy) Päritolu järgi: looduslikud (kanepist, kokapõõsa lehtedest, unimagunast). Sünteetlised , mis jagunevad veel poolsünteetlised (heroiin) ja täissünteetlised (amf, ecstacy, fentsüklidiin). Toime järgi kesknärvisüsteemile: stimulandid, depressandid, hallutsionogeenid. Alkohol ja aju: Alkhol annab lõdvestustunde, kuid segab mälufunktsiooni. Alkohol mõjutab motoorseid funktsioone, hingamist, reaktsiooniaega, kehatemperatuuri regulatsiooni ja söögiisu. Mõjutab keha, sest: mõjutab mitmeid erinevaid neurotransmitterite süsteeme. Need neurotransmitterid on dopamiin, serotoniin, endorfiinid, GABA ja glutamaat. GABA on neurotransmitter, mis pidurab teiste närvirakkude aktiivsust. Alkohol stimuleerib GABA süsteemi
• Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); • Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD); • Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid, muud. Lähtuvalt nende toimest kesknärvisüsteemile võib uimasteid jagada erinevatesse rühmadesse: 1. Kesknärvisüsteemi depressandid ehk rahustava toimega ained on bensodiasepiinid, barbituraadid (ehk rahustid, uinutid ja antidepressandid), alkohol, GHB ehk korgijook, erinevad opioidid nagu heroiin, fentanüül, mooniekstrakt, morfiin, kodeiin, metadoon ja teised. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid