Psühholoogia KT, Inimese areng (1)

Areng - hõlmab süstemaatilisi muutuseid alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani.
Kasvamine – füüsiline areng (nt. kasv, kaal)
Küpsemine – teatud väljakujunemine või täiuslikkuse saavutamine, võib olla nii füüsiline kui ka vaimne
Genotüüp – vanematelt saadud pärilike tegurite kogum
Fenotüüp – tegurite kogum, mis põhineb keskkonna ja genotüübi koosmõjul ja näitab, millised on tema seesmised ja välimised omadused.
Fluiidne intelligentsus – osa võimekusest, mis on kaasa sündinud ja seostub närvisüsteemi eripäraga (nt. mälu, liigutuste kiirus)
Kristalliseerunud intelligentsus – osa võimekusest, mida omandatakse nii hariduse kui ka igapäevaelu kaudu, seetähendab võimet leida seoseid, analüüsida, lahendada probleeme jms.

Sünnieelses arengus eristatakse kolme perioodi : eostumisperiood, embrüonaalperiood ja looteperiood . Eostumisperiood kestab kaks nädalat alates viljastumishetkest, selle perioodi lõpuks kinnitub viljastatud munarakk ehk sügoot emaka limaskesta külge. Embrüonaalperiood kestab kolmandast nädalast kuni 8.nädala lõpuni. Sel perioodil hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda, kehaosad (käed, jalad jms). Looteperiood on üheksandast nädalast kuni sünnini. Selleks ajaks on embrüol olemas kõik organid, kehaosad, ta meenutab inimest. Hakkab kiiresti kasvama, 38.-40. nädalaks on juba 50 cm pikk ja 3 kg raske, valmis sündimiseks.

Vastsündinutel võib eristada kolme temperamenditüüpi – kerged beebid , rasked beebid ja aeglaselt reageerivad beebid. Kerged beebid kohanevad kergelt ning huvituvad uudsetest olukordadest. Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane hästi, on häiritud uutest olukordadest. Aeglaselt reageerivad beebid vajavad rohkem aega kohanemiseks, vähem aktiivsemad.

Esimese eluaasta jooksul toimub väga intensiivne areng ja kasvamine, füüsiline ja motoorne areng on väga olulised. Väikelapseeas (esimesed kaks eluaastat) hakatakse juba ka iseseisvalt kõndima (üldiselt pooleteiseaastaseks saamiseni ) , kaheaastased juba kõnnivad, jooksevad jms. Koolieelikueas täiustub ka motoorne areng ning võib sooritada juba keerulisemaid tegevusi nagu saapapaelte kinnisidumine, joonistamine jms. 6. kuni 11. eluaastal jätkub koordinatsiooni areng ning õpitakse kirjutama jms. Alates 10.-12. eluaastast kiireneb tüdrukute kasv, poiste kasv hakkab kiirenema 12.-14. eluaasta paiku. Sel ajal kujunevad teisesed sugutunnused ja saavutatakse suguküpsus. Kasvamine lõppeb 16.-20. eluaasta paiku.

Täiskasvanuiga jaguneb kolmeks perioodiks : varane, keskmine ja hiline täiskasvanuiga. Varases täiskasvanueas, mis on 20-40 aastaselt, on inimesed füüsiliste võimete tipul . Keskmises täiskasvanueas (40-60 aastaselt) hakkab füüsilise tegevuse tase langema , tekivad organismisisesed muutused. Hilises täiskasvanueas (60+ ) sagenevad kroonilised haigused, vananemisprotsess on täiel kiirusel.

Jean Piaget’ järgi toimub laste kognitiivne areng astmeliselt jagunedes nelja staadiumisse. Sensomotoorses staadiumis, mis kestab sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni, õpitakse keskkonda tundma ja sellega meelte kaudu toime tulema (nt nägemise, kuulmise kaudu) . Operatsioonieelses staadiumis, mis kestab 3. kuni 7. eluaastani, hakatakse rohkem kasutama sõnu nähtuste ja objektide tähistamiseks. Seda perioodi iseloomustab egotsentrism . Konkreetsete operatsioonide staadiumil, mis kestab 7.-12. eluaastani, täiustub mõtlemisvõime, osatakse teha järeldusi oluliste tunnuste põhjal, egotsentriline mõtlemine väheneb. Formaalsete operatsioonide staadiumil (12+) kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine, kõige iseloomulikum on võime tulla toime hüpoteetiliste lahenduskäikudega, kasutada tähenduste ülekandmist. See staadium on ka inimese vaimsete võimete arengu tipp.

Võgotski arvates arenevad mõtlemine ja keel lahus, kuid siiski mittekeelelise mõtlemise arenguga rööbiti toimub keeleline areng. St mõtlemise ja keele vahel tekib seos, kui laps on operatsioonieelses perioodis . Teadvuses olevaid nähtusi ja kujundeid hakatakse seostama sõnadega ning nii kasutatakse keelt rohkem oma mõtete väljendamiseks.

Kognitiivne areng kestab edasi ka täiskasvanueas. Fluiidne intelligentsus suureneb u 20.-30. eluaastani ja hakkavad siis langema, kristalliseerunud võimekus aga võib suureneda kogu elu, samuti on see vanematel inimestel ka suurem, selles mängib rolli ka kogemuste osa. Kuigi vanemana muutuvad füüsilised võimed nõrgemaks, on siiski ka vanas eas vaime võimekus kõrge ning kõige olulisem tegur on siiski oma vaimseid võimeid kasutada.

Meeste ja naiste võimed on üldiselt üsna sarnased, kuid tüdrukutel on tavaliselt paremini arenenud keelelised võimed, poistel ja meestel aga ruumilis -visuaalsed võimed. Käitumise erinevused tulenevad põhiliselt kasvatusest, kuna ühiskonnas rõhutatakse kasvatamisel meeste ja naiste kasvatamise erinevust. Erinevused võivad väljenduda ka kõnes, nt. naised näevad vestluses rohkem vaeva, pööravad suhetele rohkem tähelepanu, mehed on otsekohesemad ja kindlamad.

E. Eriksoni järgi võib isiksuslikku ja sotsiaalset arengut vaadelda astmelisena ning igal astmel on omad probleemid ja kriisiolukorrad, mille edukas läbitegemine on oluline isiksuse arengu koha pealt, st kohaneb maailmaga paremini siis, kui igal arenguetapil võtab omaks ka midagi selle negatiivsetest külgedest. Tema teoorias jaguneb sotsiaalne areng kaheksaks astmeks, mille läbimine ja toimetulek loob valmisoleku järgmiste oluliste arenguülesannete lahendamiseks.