Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arenguks: vanemate armastus, vajalikkuse tunne, vastastikune respekt. Tingimuse puudumine neuroos. Neuroos: käitumise häired, olenemata tõsiduse astmest. Neurootiline kodukeskkond: - eneseusalduse puudumine
ja suudame jälgida tema reaktsioonides ja käitumises. Ehk isiksuse omased omadused väljenduvad väga erineval moel. Nende tunnustega on isiksus kirjeldav. Isiksus - dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem,mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. 5. ISIKSUSE TEOORIAD EHK PARADIGMAD. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA (kokkuleppelised viisid kuidas seletatakse teatud nähtust): Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Gustav Jung. Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas. Alateadvus/teadvus. Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise. Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises. Areng, staadiumid. HUMANISTLIK PARADIGMA: Abraham Maslow, Rogers.
uusi sündmusi või tuttavaid sündmusi uudsel viisil rohkem sündmusi, vähem detaile riskistrateegia täpsustamine vs laiendamine on ise konstrukt, personaalne tähendus Strateegia valiku neli tegurit · konstrukti muutmise vajadus · sündmuste kontekst kui ennustus ebarahuldav - täpsustamine kui ennustus rahuldav - laiendamine · emotsionaalne seisund kui näit. ärevus - täpsustamine kui näit. väsimus - laiendamine · personaalne stiil alalhoidlik - täpsustamine riskeeriv - laiendamine Konstruktide olemus 3. Konstrukti Poolused (Dichotomy Corollary) "A person's construct system is composed of a finite number of dichotomous constructs" konstrukt näitab, mille poolest on sündmus sarnane ja mille poolest erinev teistest sündmustest Sündmuse konstrueerimiseks on vaja tajuda:
uusi sündmusi või tuttavaid sündmusi uudsel viisil rohkem sündmusi, vähem detaile riskistrateegia täpsustamine vs laiendamine on ise konstrukt, personaalne tähendus Strateegia valiku neli tegurit · konstrukti muutmise vajadus · sündmuste kontekst kui ennustus ebarahuldav - täpsustamine kui ennustus rahuldav - laiendamine · emotsionaalne seisund kui näit. ärevus - täpsustamine kui näit. väsimus - laiendamine · personaalne stiil alalhoidlik - täpsustamine riskeeriv - laiendamine Konstruktide olemus 3. Konstrukti Poolused (Dichotomy Corollary) "A person's construct system is composed of a finite number of dichotomous constructs" konstrukt näitab, mille poolest on sündmus sarnane ja mille poolest erinev teistest sündmustest Sündmuse konstrueerimiseks on vaja tajuda:
Tõde ebaausus skeptitsism (truth) 2. Headus kurjus egoism (goodness) 3. Ilu inetus vulgaarsus (beaty) 4. Terviklikkus atomism desintegratsioon (unity) 5. Tundlikkus masinlikkus tühjus, tundetus (aliveness) 6. Unikaalsus eripäratus anonüümsus (uniqueness) 7. Täius räpakus lootusetus (perfection) 8. Lõplikkus lõpetamatus tegutsematus (completion) 9. Õiglus ebaõiglus viha, ärevus (justice) 10. Kord kaos ennustamatus (order) 11. Lihtsus keerukus orientatsiooni (simplicity) puudumine 12. Piisavus puudulikkus huvide (totality) puudumine 13. Mängulisus naljasooneta pinge (playfulness) 14. Iseseisvus juhuslikkus sõltuvus (self-sufficiency) 15. Tähenduslikkus mõttetus elu mõtte (meaningfulness) puudumine 16
Tõde ebaausus skeptitsism (truth) 2. Headus kurjus egoism (goodness) 3. Ilu inetus vulgaarsus (beaty) 4. Terviklikkus atomism desintegratsioon (unity) 5. Tundlikkus masinlikkus tühjus, tundetus (aliveness) 6. Unikaalsus eripäratus anonüümsus (uniqueness) 7. Täius räpakus lootusetus (perfection) 8. Lõplikkus lõpetamatus tegutsematus (completion) 9. Õiglus ebaõiglus viha, ärevus (justice) 10. Kord kaos ennustamatus (order) 11. Lihtsus keerukus orientatsiooni (simplicity) puudumine 12. Piisavus puudulikkus huvide (totality) puudumine 13. Mängulisus naljasooneta pinge (playfulness) 14. Iseseisvus juhuslikkus sõltuvus (self-sufficiency) 15. Tähenduslikkus mõttetus elu mõtte (meaningfulness) puudumine 16
· protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad
· protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad
käitumine, mis on adekvaatne propriumis olevale (väärtused, eesmärgid, plaanid, hoiakud jne) juhindub 3 printsiibist: · organiseeriva energia printsiip - kohanemisprotsessist vabanev energia suundub püüdluste realiseerimiseks · kompetentsuse printsiip - suurendada mina- efektiivsust ja kompetentsust, terve isiksus - ülesannete hulga suurendamine, mida lahendada · vastavus propriumile - sõltumatu minevikust, kuid sõltuv propriumist Klassifitseeriv paradigma Dispositsiooniline lähenemine Henry A. Murray (1893-1988) Explorations in personality. New York: Oxford, 1938/1962. psühhodünaamiline: a) vajadused b) projektsioonid c) ajatelg klassifitseeriv: dispositsioonid = vajadused ja motiivid I Metodoloogia · isiksus teoreetiline konstrukt individuaalse ajaloo sündmusi "The history of the personality is the personality" kirjeldab korduvaid käitumise elemente
käitumine, mis on adekvaatne propriumis olevale (väärtused, eesmärgid, plaanid, hoiakud jne) juhindub 3 printsiibist: · organiseeriva energia printsiip - kohanemisprotsessist vabanev energia suundub püüdluste realiseerimiseks · kompetentsuse printsiip - suurendada mina- efektiivsust ja kompetentsust, terve isiksus - ülesannete hulga suurendamine, mida lahendada · vastavus propriumile - sõltumatu minevikust, kuid sõltuv propriumist Klassifitseeriv paradigma Dispositsiooniline lähenemine Henry A. Murray (1893-1988) Explorations in personality. New York: Oxford, 1938/1962. psühhodünaamiline: a) vajadused b) projektsioonid c) ajatelg klassifitseeriv: dispositsioonid = vajadused ja motiivid I Metodoloogia · isiksus teoreetiline konstrukt individuaalse ajaloo sündmusi "The history of the personality is the personality" kirjeldab korduvaid käitumise elemente
See ei allu loogikale ja muutub kergelt. Eesmärgiks meie vajadusi rahuldada, jälgib naudingu printsiipi. 6. Elukuul hakkab ego moodustuma, see tekib siis, kui laps hakkab kahtlema milleski. Ego lähtub reaalsuseprintsiibist. On olemas ka superego, mis on inimese südametunnistus või moraalikoodeks. Umbes 10. eluaastaks kujuneb välja. Egol on tasakaalustav roll, ID on tugev siis on naudinguinimene, kui tugev superego piirides kinni. Neuroos tekib kui üks üle teise liialt domineerib. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" libiido ja agressiivsus juhivad. Alateadlikult on inimese eesmärk surra. Psühhoanalüüsis on 2 etappi seksuaaltung ja agressiivsustung, ta ideid mõjutas I maailmasõda. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Erinevusõpetus libiido on inimese vaimne energia. Vaimne energia väljaspool ekstravert, vaimne energia sees introvert
Ideaal: ühiskond peab välja tooma tungid, mis on in tegelikud vajadused,mitte need, mis on peale surutud. 9. Neofreudistid. Horney Neofreudistid on psühhoanalüütikud, keda peetakse Freudi järeltulijateks aga isiksuse arengus rõhutavad rohkem ühiskonna ja kultuuri mõju. Kui F rääkis kaasasündinud tungidest (nt ID) siis nad rõhutavad kujunemisel mõju. Jungi ja Adlerit võib mingis mõttes ka lugeda neofreudistideks. Teine E. Fromm, E. Erikson. Karen Horney Tema põhimõisteks oli sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina. Muutus pärast tema surma F kritiseerijaks. Peetakse feminsimi teema sissetoojaks psühholoogiasse. Kirjutab naisest ja teenib ära vihaseid võitluskaaslasi kolleegide hulgas. Peetakse üheks tuntumaks NF. Kritiseeris seksuaalteooriat, pakkus selle asemele sünnipärane rahutustunne. Kui laps sünnib maailma, sünnib juba rahutuse või ärevustundega
Ideaal: ühiskond peab välja tooma tungid, mis on in tegelikud vajadused,mitte need, mis on peale surutud. 9. Neofreudistid. Horney Neofreudistid on psühhoanalüütikud, keda peetakse Freudi järeltulijateks aga isiksuse arengus rõhutavad rohkem ühiskonna ja kultuuri mõju. Kui F rääkis kaasasündinud tungidest (nt ID) siis nad rõhutavad kujunemisel mõju. Jungi ja Adlerit võib mingis mõttes ka lugeda neofreudistideks. Teine E. Fromm, E. Erikson. Karen Horney Tema põhimõisteks oli sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina. Muutus pärast tema surma F kritiseerijaks. Peetakse feminsimi teema sissetoojaks psühholoogiasse. Kirjutab naisest ja teenib ära vihaseid võitluskaaslasi kolleegide hulgas. Peetakse üheks tuntumaks NF. Kritiseeris seksuaalteooriat, pakkus selle asemele sünnipärane rahutustunne. Kui laps sünnib maailma, sünnib juba rahutuse või ärevustundega
Kuuluvusgrupp vs välisgrupp Tulemuseks - hinnang individuaalsele atraktiivsusele (tõmbab-tõukab) ja sotsiaalsele kuuluvusele (meie-nemad). Vaidlus: biheivioristid (pikk, praktiline, aus, meesterahvas, Koplist, taimetoitlane, Kaitseliitlane jne). Gestaltistid kuri-sõbralik, soe-külm, avatud-suletud Individuaalne tõmme-tõuge: eraldi SP uurimisvaldkond (inimestevahelised suhted) Kokkuvõte Taju sotsiaalsus. Kognitiivne paradigma sotsiaalpühholoogias, tegelikkuse konstrueerimine. Taju vahendatus: stereotüübid, eelarvamused, situatsioon, varjatud inimesekäsitlused, emotsioonid, empaatia, Kalduvus omistada põhjuseid, fundamentaalne atributsiooniviga Atributsioonitendentsid Fritz Heider (1896-1988), Solomon Asch (1907-1996), Paul Ekman (1934) 1. Hoiakud Hoiak ja väärtus Hoiak: püsiv üldistatud suhtumine üksikobjekti
kaudu. "Konstrukti" erinevad tähendused: latentne (ainult kaudselt mõõdetav) tunnus; hüpoteetiline entiteet; teoreetiline üldistus; mistahes abstraktne mõiste; mõiste või omadus; "provisionaalne" mõiste, mille tähendus ei ole veel päris selge, kuid mida täpsustatakse uurimise käigus (cf Slaney & Racine, 2011). Viimane on konstrukti algne tähendus - Cronbach ja Meehl (1955) kirjutavad: "Mis ärevus on," saame alles siis öelda, kui me teame kõiki seaduspärasusi, milles ärevus esineb; niikaua kui me neid seaduspärasusi alles uurime, ei tea me ka täpselt, mis ärevus on.) Konstruktivaliidsus (või konstruktvaliidsus) - Cronbachi ja Meehli idee, mis lähtub sellest, et psühholoogias on nähtusi, mida me ei saa otseselt mõõta, kuid mis vaieldamatult on mingis mõttes olemas: näiteks intelligentsus on olemas vähemalt selles mõttes, et osa inimesi on paremad nuputamisülesannete lahendajad ja teistel tuleb see kehvemini välja
Inimese omadus, kus inimene tunneb ennast ebamugavalt end teistele inimestele esitledes. Lähedussuhetes avaldub see mitteavamises, kinnisuses. Takistab inimesi püsisuhteid loomast, hoidmast. · Füüsiline lähedus. Suhetesse astumise ja suhete püsimise põhiline alus on füüsiline lähedus. (nt naabrus) · Iluideaalid. Toodetud atraktiivsus. Teatud inimtüüpe toodetakse kui etalone ja selle järgi otsivad inimesed omale suhteid. Erich Fromm Armastuse käsitlused Populaarne käsitlus 70ndatel. · Armastus kui üksinduse ületamine ühtsuse ja panustamine kaudu. Vabaduseihaldus ja vabadusehirm. · Armastus kui seisund, suhtumine maailma · Armastuse liigid: ligimesearmastus suunatud kõigele elavale; emaarmastus;
Mina ja identiteet. Individuaalne ja grupiidentiteet. Identiteedikonflikt. Sotsiaalse identiteedi teooria. Stigma. Sotsiaalne taju • Taju sotsiaalsus, sotsiaalsed konstruktid. Isikutaju seaduspärasused, stereotüpiseerimine. Varjatud inimesekäsitlused. Empaatia. Kognitiivne dissonants. Eelarvamused. Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline konstrukt. Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja välised seletused. Atributsioonivead. Kognitiivne paradigma sotsiaalpsühholoogias. • Tekst: Maslow – lk 346-371 Hoiakud • Hoiaku funktsioonid ja struktuur. Hoiaku kujunemine. Hoiak ja käitumise ennustamine. Hoiak, infotöötlus ning sotsiaalse keskkonna taju. Hoiaku mõõtmine. Hoiakute tootmine avalikus sfääris. Hoiakud ja väärtused. Hoiakute muuuutmine. Kognitiivne dissonats. Inimestevahelised suhted • Inimsuhete liigid. Suhete arengurajad: tutvus, meeldivus, lähedus. Rollijaotus suhetes
Nt kui me läheme oma suvilas naabrimehe suvila aeda, siis näeme seal tegelikult naabrimeest. Kui on naabrimehe suhtes positiivne suhe, siis "oi kui vahvad lilled" kui aga on mingi kana kitkuda, siis "jälle mingi nõme peenar". Meie-nemad Isiku ja grupitaju kui maailma korrastamise ja määramatuse vähendamise viis KOKKUVÕTE · Taju sotsiaalsus: isikutaju, grupitaju, keskkonnataju. Kognitiivne paradigma sotsiaalpühholoogias. · Taju vahendatus: stereotüübid, eelarvamused, situatsioon, varjatud inimesekäsitlused, emotsioonid, empaatia, · Atributsiooniteooria ja fundamentaalne atributsiooniviga · Atributsioonitendentsid · Fritz Heider (1896-1988), Solomon Asch (1907-1996), Paul Ekman (1934) Meie sotsiaalne taju ei ole mitte nii, et olen selline tüütu laps, teen silmad lahti ja vaatan mis näen
..........................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler..........................................................................................................................15 Neofreudism.............................................................................................................................17 Erich Fromm........................................................................................................................17 Karen Horney.......................................................................................................................19 Erik Erikson.........................................................................................................................19 Eric Berne............................................................................................
-60% turvalised; 20% ärevad ja 20% vältivad 1980-ndatel Adult Attachment Interview loomine -sisaldab kahte ülesannet: palutakse meenutada kiindumusega seotud kogemusi (mis negatiivsete kogemuste puhul võib olla üsna ebamugav) ja samal ajal tuleb keskenduda intervjuu protsessile. Kelly Brennan ja kolleegid (1998) lõid uue dimensionaalse küsimustiku kiindumuse mõõtmiseks (ECR): kaks fundamentaalset dimensiooni, mis kirjeldavad täiskasvanute kiindumust: ärevus (AX) ja vältimine (AV; ehk valmidus kasutada partnerit turvabaasina) . L.AV + H.AX = murelik (preoccupied) H.AV + H.AX = tõrjuv-kartlik (fearful-avoidant) H.AV + L.AX = tõrjuv-eitav (dismissing-avoidant) L.AV + L.AX = turvaline (secure) Populaarseim mõõtvahend on ECR (Brennan, Clark, Shaver 1998) ja selle uuendatud versioon ECR-R (Fraley, Waller, Brennan, 2000). Kategoriaalne uurimus! Bartholomew & Horowitz’i (1991):
asendamine( em. väljaelamine kellegi teise peal), identifitseerimine (kellegi järgi käitumine), regressioon (varasemale tasemele taandumine), reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse), ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine), huumor (eneseiroonia), sublimatsioon. Neofreudistid A. Adler: individuaalpsühholoogia, sünnijärjekord, võimutung vs alaväärsustunne E. Erikson: psühhosots. areng E. Fromm: psüühilise ja sots. teguri vahekord C.G. Jung: analüütiline psü. 2. Biheiviorism (Käitumuslik lähenemine) - psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias (nt Ivan Pavlovi tööd) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises - eitab teadvust psühholoogia ainena, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Teadvus ja kõik subjektiivne nimetatakse nn "mustaks kastiks", mille sisu ei avane objektiivsele
asendamine( em. väljaelamine kellegi teise peal), identifitseerimine (kellegi järgi käitumine), regressioon (varasemale tasemele taandumine), reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse), ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine), huumor (eneseiroonia), sublimatsioon. Neofreudistid A. Adler: individuaalpsühholoogia, sünnijärjekord, võimutung vs alaväärsustunne E. Erikson: psühhosots. areng E. Fromm: psüühilise ja sots. teguri vahekord C.G. Jung: analüütiline psü. 2. Biheiviorism (Käitumuslik lähenemine) - psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias (nt Ivan Pavlovi tööd) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises - eitab teadvust psühholoogia ainena, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Teadvus ja kõik subjektiivne nimetatakse nn "mustaks kastiks", mille sisu ei avane objektiivsele
Uurimismeetodid: Kirjeldavad uurimused: juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid eksperiment - võimaldab kõige paremini mõista põhjuslikke seoseid: teatud tingimuste kontrollimine mõõtmaks nende mõju indiviidi psüühilistele protsessidele korrelatiivsed uurimused Kas psühholoogia on teadus? 1. Kontrollitud vaatlus 2. Objektiivsus 3. Teoreetiliste ennustuste kontrollimine 4. Falisfitseeritavus e. kummutamise potentsiaal 5. Korratavus 6. Paradigma rakendamine e. enamiku poolt aktsepteeritud üldine teoreetiline suundumus. Eksperiment on viis, mille abil kontrollitakse mingi seletuse või oletuse (hüpoteesi) õigsust. 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA Kognitiivne psühholoogia e tunnetuspsühholoogia rõhutab tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust hingeelus ja käitumises. Kognitiivne psühh uurib eeskätt info vaimset töötlemist.
Psühholoogia ja psühhiaatria · Psühholoogia ühiskonnateadus uurib eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline, biheivioristlik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline lähenemine. Psühholoogia põhisuunad kaasajal Suund Fookus Suhtumine Esindaja Psühho - Käitumise ala- negatiivne Freud, dünaamiline teadlikud mõjud Adler Biheivio-ristlik Vaadeldav neutraalne Pavlov, Watson käitumine Humanistlik Inimlik soov oma positiivne Rogers, Maslow
Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2
eest mis teiega juhtub. Võib olla sisemine või välimine. Sisemini - inimene on kindel et juhib ise oma elu, kõik mis temaga juhtub sõltub tema enese kavatsustest ja tegevusest. Neil on palju kasu sees. Ärevus madalam, stressiga parem toime tulek. Väline inimene süüdistab kõiges väliseid jõude, saavutused ja ebaõnnestumised on juhuslikud. Õpilastel madalamad hinded, töötavad aeglasemalt, kõrgem ärevus. Neid kimbutab depressioon. Kuidas ära tunda madalat enesehinnangut? 1. Kuidas ta esitleb ennast? 2. Millised tunduvad olevat ta emotsioonid? 3. Vihjed jutust 4. Kuidas ta suhtleb teiste inimestega? 5. Kuidas nõustub enda kohta käivate negatiivsete hinnangutega? 6. Milline on sotsiaalne mõju? 7. Ei tunne huvi ülesannete vastu 8. Võrdlevad ennast sageli teistega Kuidas sotsiaalset enesehinnangut tõsta? 1
füüsiline enesehinnang Positiivne üldine enesehinnang seostatakse nt: inimese positiivsemate tunnetega, suurema eluga rahuloluga, madalama ärevustasemega ja vähem esineva lootusetusetundega. Varem(?) erinevate depressioonisümptomitega. Üldine enesehinnang seostatakse kuritegevusega, neuroosidega ja teiste antisotsiaalse käitumise liikidega. Negatiivne enesehinnang kiusamine, kuritegevus, neuroos, teised antisotsiaalse käitumise liigid Üldine enesehinnang: Võimaldab inimesel kohanduda keskkonnaga varieerides oma käitumist. Motiveerib väärtustatud valdkondades tegutsemist (motivaator). Enesehinnangu muutmine kaitseb nn psüühilise valu eest ja tagab motivatsiooni konkreetses olukorras (stressi puhver). Üldine ja spetsiifiline enesehinnang kajastavad psüühikas vaimset heaolu, tervist.
teadmist saada. Thomas Kuhn’i sõnadega öeldes: “Otsus kasutada teatud aparaaditükki ja 2 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © kasutada seda teatud viisil toob kaasa eelduse, et esile kerkib vaid teatud asjaolusid.” (Kuhn, 1962, lk.59). Teadus ei ole läbinisti objektiivne ettevõtmine. Oluline on paradigma valik. Paradigma e. kontseptuaalne võrgustik e. mudel on lähte-eelduste kogum, mille raames teadlane töötab. Paradigma määrab, milliseid mõisteid peetakse õigustatuiks ja milliseid meetodeid kasutatakse andmete kogumiseks ja tõlgendamiseks. Ehk teisiti öeldes, missuguseid probleeme uuritakse ja kuidas neid uuritakse. Seega on teadusele loomuomane tendents näha teatud tegureid ja mitte näha teisi tegureid. Kui psühholoogia on teadus, siis kehtib nii ülalmainitud võimetus kui tendentslikkus ka
sajandi teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Whillem Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori Leipzigi ülikoolis. Mida tollal uuriti? - Kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse? (E.Kraepelin, 1856-1926) - Kas andekus on pärilik? (Sir F. Galton, 1822-1911) 20.sajand psühholoogias Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: Psühhodünaamiline käsitlus 3 4 Biheiviorism- on psühholoogia suund,mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises. Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsiooniline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus
Tihtipeale muutuvad süvakihi nähtused vahekihi omadeks. Üks põhjus, miks neuroosid ja patoloogiad isiksuses toimuvad, on see, et ühiskond piirab üksikisiku tundeid ja nende välhjendumisi. Reich peab selle all silmas seksuaalsust. Tervis sõltub sellest, kuivõrd inimene saab oma seksuaalenergiat välja kanda. Ta ütleb, et ühiskonnas on need väga levinud probleemid ning seetõttu soovib ta seksuaalrevolutsiooni, mis toimus 60ndatel. See oleks ühiskonna neurootilise loomuse asnedamine tervema ja loomulikumaga. Sisuliselt tähendab see seda, et inimene lähtub oma tegelikest mingitest tungidest, mitte sellest, mis ühiskond peale surub. 9. K. Horney NEOFREUDISTID Neofreudism on järgmine põlvkond psühhoanalüütikuid, kes erinevalt Freudist pidasid isiksuse kujunemisel oluliseks ka ühiskonna ja kultuuri osa. Nad ei eitanud seda, mida Freud ütles, vaid nad pidasid lihtsalt oluliseks ka sotsiaalset poolt. Kõige tuntumad nimed
10. Kuidas ühiskond areneb? Evolutsiooniline vs revolutsiooniline areng. Evolutsiooniline arenguteooria – ühiskond areneb ühtlaselt ilma järskude üleminekuteta. Revolutsiooniline arenguteooria – ühiskonna arengus esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt muutumatute aegadega. Sotsioloogilised paradigmad Teadusfilosoof Thomas Kuhn on raamatus “Teaduslike revolutsioonide struktuur” (1962) kirjutanud, et teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. Paradigma on grupi teadlaste arusaam sellest, milline on nende poolt uuritav maailm ja kuidas tuleks seda maailma uurida. Tavaliselt on üks paradigma teaduses mingi perioodi jooksul domineeriv. Kui üks domineeriv paradigma vahetub teisega, siis toimub teaduslik revolutsioon. Revolutsioonide vahelisel ajal tegelevad teadlased konkreetsete uurimisprobleemidega, revolutsiooni ajal aga pööratakse rohkem tähelepanu fundamentaalsetele teoreetilistele probleemidele (nagu ülalpool nimetatud 10 probleemi).
Isiksusepsühholoogia kohta öeldi, et see uurib inimestevahelisi erinevusi. Teadust viivad edasi üldised seadused. Mida rohkem me suudame üldistada, seda tõesemaid seoseid me võime avastada. Kui defineeriti isiksusepsühholoogia ümber (et see uurib pigem sarnasusi, teeb üldistusi), siis hakkas see teadusharu uuesti arenema. Tänapäeval on see üks kiiremini arenevaid psühholoogiaharusid. Neli peamist koolkonda/lähenemist: 1) Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline lähenemine 2) Humanistlik lähenemine 3) Kognitiivne-käitumuslik lähenemine (Kõige uuem. Väga selgeid klassikuid ei olegi veel tekkinud.) 4) Isiksuse joonte teooriad On ka väiksemaid, kuid need neli käsitlust on peamised. ISIKSUSE JOONTE TEOORIAD See on teooriate grupp, mida iseloomustavad sarnased tunnused. Kui kaks inimest räägivad kolmandast isikust, siis nad kasutavad tihti omadussõnu. Isiksusejoonte teooriad põhinevad sellel ideel, et on olemas
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
