Psühhosomaatika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kaua efekt kestab ?
  • Kus on kahjustus ?
  • Mis piirkond on kahjustatud ?
  • Kuidas ära tunda ?
  • Miks teeme trenni ?
  • Mida tähendab somatoformne häire ?
  • Mis on organismi homöostaas ?
  • Mis on entsefaliit ?
  • Mis on skisofreenia ?
  • Mis on tinnitus ?
  • Mis on lihtfoobia ?
  • Mis on paanikahäire ?
  • Mis on agarafoobia ?
 
Säutsu twitteris
19
Psühhosomaatika
Loeng 1 – Katrin Gross-Paju
16.02. 2016
Krooniline valu. Platseebo efekt.
Seljavalud ja peavalu.
Valu on ebameeldiv tunne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega või kirjeldatud koe kahjustusena.
Valu on alati negatiivne emotsioon .
Kestvuse järgi:
  • Äge – peale oppi näiteks jms. valuravi hästi välja töötatud. Patsiendi enda poolt manustatav kogus (siiski piiranguga).
  • Krooniline – valu, mis kestab kauem kui mõistlik valu ette näeb (iga valu või juhtumi korral eri kriteeriumid).
    • Seljavalu – üle 12 nädala
    • Peavalu – üle 15 päeva kuus
Patofüsioloogia: sama koht pidevalt vs mõni muu koht.
Valu põhjused:
  • Valu reaktsioon kaitseb meid
  • Perifeerne ärritus
  • Valu tundmine eluliselt oluline, ajus seetõttu suur osa pühendunud valu tundlikkusele.
  • Nahal ärritus -> impulsid seljaajusse -> üli kiirelt peaaju poole (iga piirkonna jaoks on ka ajus eri piirkond, seetõttu meie reageering kiire ja ka arusaam, kus täpselt valuaisting on).
Valu tekib – valu kaob:
  • Valu tundmine on kehale suur stress – peame reageerima – kaitsma või põgenema
  • Ülitugev stress surub valu alla
  • Peaajus protsess, mis ütleb, et valu piisavalt kaua tundnud , aitab, pole hea tunda pikka aega metsikut valu.
  • Sõltumata sellest, mitu korda valu tunneme , on see ikkagi emotsionaalne.
  • Peaajukoor ei tea, millega valu seotud on, seega ka alati seonduvad negatiivsed tunded (viha jne).
Kroonilise valu patogeensus :
  • Perifeersed – nahal: erinevate ainete koosmõjul tekitatakse impulsid, nagu valu oleks teatud kohas (nt varbas), tegelikult valu lihtsalt seljaajus ei läbi teatud kohta, ning seetõttu tekibki kuskile valu.
  • A: nii nagu tekib, jõuab ka ajju
  • B: oli stiimul või mitte, valu kuskil närvides tekib ja jõuab ajju tugevama valuna
  • C: kahjustust pole, kuid seljaajus hakkab rakk valuimpulsse tootma , mistõttu tekib kusagile valu (KNS muutub ja hakkab vale asja tegema). Ntks valu amputeeritud jala varvastes.
  • EMOTSIONAALNE REAKTSIOON – ALATI!
Krooniline seljavalu & tsentraalne valu.
Ümberkõlastused võivad toimuda ka peaaju (mitte ainult seljaaju ) tasemel.
Krooniline valu
  • On teada, kuidas tekib
  • Valu vaigistava süsteemi nõrkus
  • Uued ühendused närvirakkude vahel, valu läheb laiali, levib ka peaajus
  • Ei vasta nii täpselt lokalisatsioonile
Kroonilise valu sündroomid:
  • Kestab kauem kui tavaline valu
  • Diabeedi tõttu valu pikaaegsem tundmine, ntks jalas põlev tunne (perifeerse puhul)
  • Herpese järgne valu – piirkond (nahk) paraneb , kuid valu jääb vöötohatise järgselt (kahjustab närvijuuri).
  • Perifeerne – üliväikesed kiud rikutud
  • Tsentraalne – valu „koht“ pea- või seljaajus
Neuropaatiline valu
  • Kaasnevad
    • Paresteesia – sipelgad
    • Düsesteesia – vastik tunne
    • Hüperalgeesia – riie tekitab vastikust
    • Hüperesteesia – puudutus tekitab vastikust
    • Allodüünia –
    • Valu paroksüsmid
  • Valu aisting läheb peaajus laiali
Seljavalu definitsioonid:
  • Väga levinud – 90% elanikkonnast tunneb seda elu jooksul, neist 10% krooniline
  • Valu või ebamugavustunne roietest allpool ja ülalpool jalgu
  • Jalgade valuga või ilma
  • Uus ägenemine kui sümptomite vahel on 6 kuud
  • Kestvuse järgi
    • 6-12 nädalat – subakuutne
    • > 12 nädalat – krooniline
  • Degeneratiivsed muutused seljavalu ei põhjusta (see on osa vananemisest ja see on normaalne)
Krooniline seljavalu
  • Ei ole seotud selgroo mehaaniliste muutuste ega vananemisega
  • Võib olla seotud lihastega
  • Peaaju üliaktiivsus – osad piirkonnad üle ärritatud
Kroonilise valuga haige käsitlus – diagnoos
  • Anamnees
    • Valu kus, kuna algas jms. Mis teeb halvemaks või paremaks.
    • Millised on valu tagajärjed (kas käib tööl jms)
    • Kaasuvad haigused
  • Sülmitakse „leping“
  • Haige uurimine
    • Objektiivne leid
    • Muu põhjus – uuringud, konsultatsioonid.
Visuaal- analoog skaala ehk VAS
  • Inimesel tuleb lasta oma valu hinnata ( subjektiivsus !!!)
  • Ausat hinnangut pole, loeb ainult see, mida inimene ütleb.
  • Tavaliselt mõõdetakse 10 palli skaalal.
Kroonilise valuga haige käsitlus – ravi arutelu
  • Edasi ainult ravi – uuringud on lõppenud.
  • Seletus ja diagnoos – EMPAATIA !!!
    • Krooniline valu: KNS sensibiliseerimine kõikidel tasanditel. Kroonilise valu põhjused ei ole… (välistamine).
  • Ravi arutelu
    • Eesmärk – realistlik !
    • Pikaajaline – kannatust!
    • Kroonilise valu välja ravimine üsna harv
    • 2-3 palli valuskaalal juba väga hea tulemus
    • Efektiivse plaanini alles 1a jooksul
    • Ravi ca 2-3 aastat
    • Lisaks
      • Võimlemine (liikumatus on samuti halb)
      • Töötamine – inimest tuleb hoida töös, hiljem ta enam ei lähe.
      • Koostöö psühholoogiga – alguses ei saa kaasata, millal kaasata sõltub patsiendist, kuidas läheneda jms, EMPAATIA!
    • Tablettravi
      • Pole operatsiooni, millega valu välja lõigata, valu ei ka kohe, vaid sellega tegeletakse tasapisi
    • Ravi eesmärk on õpetada ise endaga hakkama saama (kui valu puhul kogu aeg kusagilt abi saab, siis inimene ei õpigi end ise aitama , vaid otsib abi kogu aeg mujalt, sõltub teistest).
    • Pole mõtet kasutada ravimit, mis valu koldeni ei jõua.
    • Kas depressioon mõjutab ravi efektiivsust? Paljud antidepressandid head ka valuravis.
  • Järelkontroll
    • 2, 4, 6 nädala pärast jne. Remissioon. 1-2 kuu tagant. Kui 3 kuud remissioon siis arutelu kas ravi lõpetada või jätkata, kui kaua ravi kestis (5a puhul 3 kuud vähe). Eelmisele annusele tagasiminek.
  • Ravi lõpetamine – ettevaatlikult. 10 päeva jooksul vähendada.
  • Tablettravi – toimub skeemi järgi.
    • Algul veerand tabletti ja järk-järgult annust suurendada. Suurendatakse kuni ravi aitab või kroonilise valu skaalal on valu 3 palli. Kui võimalik siis suurendatakse veelgi (uued skeemid jms, ntks noorte puhul).
Platseebo efekt
Placebo – meeldima . I shall please
Pregabaliin – kliiniline mulje muutusest.
Ühel ja samal ravimil väga erinev mulje/mõju. Ravimi tegelik pluus paarkümmend %. Tühjad tabletid erineva efektiivsusega. Platseebo peab olema nähtav (nähtav süst füsioloogilist lahust = peidetud morfiini süstiga 6-8mg).
Kliinilistes ravimi uuringutes üldiselt suurim efektiivsus kui 50:50 metoodika, kui 33:33:33, siis on efekt väiksem.
Kaua efekt kestab? See võib kesta lõputult. Depressiooni uuringute korral siiski kaob. Efekt erinevate seisundite korral on mõneti erinev.
Kuidas toimib? Peaaju koore kaudu. Dopamiiniga peab aktiveerima . Platseebo efekt on individuaalne. Mõni allub kergemini, kuna inimeste bioloogia on erinev.
Kokkuvõtteks: ajukoore võime alla suruda teatud reaktsioone. Individuaalne. Sõltub platseebost ja haigusest. Bioloogiline fenomen – dopamiinenergilise tasusüsteem, tingitud reaktsioon, peaaju plastilisus . Tuleviku rakendused ? Tingitud reaktsioonid – spordis (treeningu ajal doping ja võistlusel lihtsalt tavaline tablett ), kemoteraapias. Platseebot ei taha ala- ega ülehinnata. Platseebo efekti ei tohi lõhkuda!!! („mina ei usu, et see aitab“ jms).
Äge seljavalu ja peavalu.
Seljavalu on lihasvalu.
Peavalu:
  • Äkki tekkinud peavalu korral kutsuda kohe kiirabi (kui esmakordselt äge peavalu)
  • Suur osa primaarsed, mis pole ohtlikud
  • Olulised on teised neuroloogilised sümptomid
  • Äge: peavalu tekib vähem kui 7 päeva jooksul pärast teadvusele tulemist või traumat (põhimõtteliselt tekib kohe). Peavalu kaob 8 nädala jooksul peale traumat.
  • Krooniline: peale 8 nädalat pole peavalu ära kadunud.
  • Seos kõrge vererõhuga.
    • Peavalu ei põhjusta 140-179mmHg süstoolne, 90-109mmHg diastoolne
    • Kõrged vererõhud vähendavad valutundlikkust (sh peavalu ja muud valud ).
  • Diagnoos anamneesi järgi: asukoht -> lokaalne , sagedus, algus, hoogude kestus, iseloom, raskus, kulg, prodroom -> aura , kaasuvad sümptomid (oksendamine, pisaratevool), provotseerivad faktorid , kuidas toimib. Diagnoos põhineb patsiendi subjektiivsel kirjeldusel.
Migreeni atakile eelnevad sümptomid. Migreen on ette ennustatav. Esineb 87% migreeni haigetel – väsimus, fonofoobia, haigutamine jms. Üldiselt suudetakse 24h ette ennustada. Närvirakud jäävad kuskil ajupiirkonnas magama. Tekib valguskartus jms, seetõttu inimene poebki pimedusse ja vaikusesse
Migreeni ravi sõltub inimesest. Ravitakse migreeni voogu, vähendatakse sagedusi. Aura, mis enamasti kõige enam hirmutab, ei ole ravitav.
Visuaalne vertigopearinglus vastusena visuaalsetele stiimulitele (supermarket, autojuhtimine ). Pole seotud psühholoogiliste probleemidega. Seotud visuaalsete stiimulite töötlusega.
Pingepeavalu. Oluline selgitada kuidas tekib ja et pole kasvaja ( ajukasvaja ei tekita peavalu, sest ajukude ei tunne valu, valu tunneb vaid kelm !). Ravi algab kohe – paratsetamool , aspiriin, ibuprofeen jms.
Äge seljavalu. Võib kiirguda tuharatesse.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Psühhosomaatika #1 Psühhosomaatika #2 Psühhosomaatika #3 Psühhosomaatika #4 Psühhosomaatika #5 Psühhosomaatika #6 Psühhosomaatika #7 Psühhosomaatika #8 Psühhosomaatika #9 Psühhosomaatika #10 Psühhosomaatika #11 Psühhosomaatika #12 Psühhosomaatika #13 Psühhosomaatika #14 Psühhosomaatika #15 Psühhosomaatika #16 Psühhosomaatika #17 Psühhosomaatika #18 Psühhosomaatika #19
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor suuusim Õppematerjali autor

Lisainfo

Psühhosomaatika. RHK-10. Vähk. Vähiravi. Skisofreenia. Meeleoluhäired. Depressioon. Suitsiid.
psühhosomaatika , psühholoogia , rhk-10 , vähk , ravi , skisofreenia , meeleolu , meeleoluhäired , depressioon , suitsiid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

76
docx
Psühhosomaatika
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
148
docx
NEUROPSÜHHOLOOGIA
37
odt
Psühholoogia
88
doc
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
44
odt
Psühhopatoloogia kordamisküsimused
106
pdf
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
36
docx
Psühholoogia konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !