Psühholoogia sissejuhatus (0)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Aju, unehäired ja uni, uimastid, teadvus, hüpnoos, teadlased, refleksid, areng.

• Seisund, mille korral on meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info märgatavalt vähenenud. Sellises olukorras aktualiseerub inimesel vajadus aistingute afektiivse informatsiooni järele. Selle seisundini jõutakse meditatsiooni abil, kuid samasugune efekt võib ilmneda ka mõningate ametite puhul-lenduritel pikkadel liinidel, kaugsõiduauto juhtidel jts. Nende aju vajab niisuguses olukorras stimulatsiooni afektiivset infot, ning selle vähesuse tõttu ilmnevad hallutsinatsioonid. 15. Psühholoogia teoreetilised suunad • Psühhodünaamiline (psühhoanalüütiline) psühholoogia a) Varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule b) Alateadvuse mõju käitumisele c) Unenägude analüüs d) Isiksus koosneb 3 komponendist – Id, Ego, Superego Esindajad: Alfred Adler, Carl Jung, Sigmund Freud • Biheiviorism (käitumispsühholoogia) a) Käitumine kui lihtne vastus stiimulile b) Enamik käitumisi on omandatud John Watson • Humanistlik psühholoogia

Psühholoogia

17

doc

Teadvuse seisundid

TEADVUSE SEISUNDID psühholoogia referaat TEADVUS Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist (1).Teadvust määratletakse kui teadlikkust iseendast ja oma keskkonnast. Kõige selgemalt iseloomustab sellist teadlikkust ärkvelolekuteadvus ­ kui oleme ärkvel ja piisavalt erksad ning tajume ennast ja keskkonda. Ka ärkvelolekul ei teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda ­ selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud seisundid (1).

Psühholoogia

88

doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis. Teadvus on omane ainult inimesele – on inimese psüühika kõrgem vorm ja olulisemaks jooneks on inimese sihipärase tegevuse tagamine Psüühilisi protsesse mõjutavad:  Keskkonnastiimulid  Varasemad kogemused  Geneetiline baas  Füsioloogiline seisund  Tunnetussüsteem  Sotsiaalne keskkond  Kultuuriline keskkond  Individuaalsed omadused 1.2. Psühholoogia valdkonnad 1. Bioloogiline psühholoogia: (Charles Darwin – Origin of Species, 1858) - Mõistmaks käitumist ja inimestevahelisi er 1 Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid.

Psühholoogia alused

106

pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003  Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I

Psühholoogia alused

Meedia

Kommentaarid (0)