Psühholoogia arengulugu (1)

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor - Psühholoogia - Psühholoogia

4 HEA

Lõik failist

Teema 2
Psühholoogia alused
Talis Bachmann , Rait Maruste
kirjastus ilo, 2003
2.1.Psühholoogia tekke varajane periood

Psühholoogia, kui iseseisev teadus 19.saj teisest poolest.
1879 rajab Wilhelm Wundt Leipzigi esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi.

Animism- esemete ja olendite hingestamine. Animistlikud kujutlused omased paljudele kultuuridele ning selle rudimente kohtab veel tänapäevalgi.
Tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutuv filosoofia uurimisobjektiks.
Antiik- Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni:

Materialistlik- Demokritose liin. Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid .

Idealistlik- Platoni liin. Hingel pole midagi ühist mateeriaga. Hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas.

Antiikkreeka ja – rooma filosoofidelt ja arstidelt kogunes väärtuslikke tähelepanekuid psüühika ja aju ning psüühika ja keskkonna seoste ning üksikute psüühiliste nähtuste ( assotsiatsioonid , temperament jm) kohta.
Keskaegses teoloogias ja filosoofias arendati välja üksikasjalikud ja intellektuaalselt nõudlikud konseptsioonid vaimuelu nähtuste kohta (nt Aquino Thomas ).
Eelnenud perioodide tähelepanekuid arendasid edasi või revideerisid renessansiajastu õpetlased.

Alates 15.sajandist hakkasid filosoofide tööde põhjal kujunema metodoloogilised eeldused psüühika teaduslikuks mõistmiseks:

René Descartes kirjeldas interaktiivse dualismi seisukohtadest lähtudes hilisemale psühholoogiale keskseid teadvuse ja refleksi mõisteid.

Francis Baconi tööd andsid olulise tõuke materialistliku ning rangelt loodusteadusliku maailmamõistmise arengusse .

John Locke arendas teadmiste meelelise päritolu ideed. Sensualismi järgi pärinevad kõik teadmised välismaailma tajumisest. Vastsündinu on Locke järgi tabula rasa („puhas leht”), millele kogemus meelte kaudu „kirjutab” oma sisu.

Gotfried Leibniz tõi psüühikakäsitlusse alateadvuse mõiste.

Diderot, Holbach , Helvetius jt prantsuse filosoofid esitasid inimese psüühika sotsiaalse determineerituse idee.

Immanuel Kant eristas kaasasündinud (aprioorseid) ideid ja kogemuse poolt antud vaimuelunähtuste sisu.

K.Marxi ja F. Engelsi dialektilise materialismi õpetus- see sündis prantsuse materialismi, Hegeli dialektika ja inglise poliitökonoomia ühendamisel ning käsitles psüühikat aju ja selle erilise omaduse- teadvuse- evolutsioonilis-ajaloolise arengu tulemusena.

Monism- filosoofiline seisukoht, mille järgi on kõigel olemasoleval üks universaalne alge. Materialistlik monism aktsepteerib seisukohta, et maailm on materiaalne ning psüühika tekib üksnes (elus)mateeria (nt aju) teatud omadusena. Suurem osa tänapäevastest seisukohtadest selle üle, kuidas lahendada psühhofüsioloogilist probleemi, on võtnud omaks monistliku materialismi maailmavaate.

Frenoloogia- 18.saj lõpus ja 19.saj alguses populaarne õpetus, mille aluseks olid 1808.a Franz Joseph Gall`i esitatud ideed. Õpetus põhines ekslikul oletusel, mille järgi võimaldavat kolju osade kuju otsustada inimese vaimse võimete ja iseloomu üle. Kuigi teooria osutus ekslikuks, koondas see uurijate tähelepanu aju ja psüühika seoste uurimisele ja lõi eeldused mitmete neuroanatoomia faktide avastamiseks.

19.saj psühhofüüsika- füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivseid seoseid käsitlev psühholoogia osa. Algetapil kulges psühhofüüsika areng käsikäes mõnede naiivsete ideedega (nt meeleorganite spetsiifilise energia kontseptsioon Johannes Müller`i järgi). Kuid:

teadusele anti suur hulk materjali nägemise, kuulmise, haismise, maitsmise jm kohta.

formuleeriti psühhofüüsika seadusi (nt Fechner`i seadus).

arendati eksperimentaalpsühholoogia aparatuuri.

Hermann von Helmholtz , Franciscus Donders- mõõtsid eksperimentaalselt psüühiliste ja närviprotsesside kestusi ning järgnevust.
Hermann Ebbinghaus- mõõtis eksperimentaalselt stiimulmaterjali omandamist ja unustamist mälus.

Struktualism- mitmete esimeste psühholoogiateaduse esindajate teoreetiline baas Euroopas (Wilhelm Wundt, Ameerikasse ümberasunud inglane Edward B. Titchener) Püüdsid selgitada psüühika algelemente ja nendevaheliste seoste struktuuri.
Funktsionalism - 11.saj lõpu mõjukaim suund Ameerikas (William James, John Dewey ). Funktsionalistid esitasid küsimusi sellest, mis on psüühiliste protsesside mõte ja kuidas need protsessid aitavad inimesel kohaneda oma tegevuskeskkonnaga ning lahendada elu poolt tema ette püstitatud ülesandeid aktiivsete toimingute käigus. Selle vaatenurga eelduseks oli asjaolu, et Charles Darwin oli juba esitanud alused psüühika evolutsioonilise olemuse kirjeldamiseks ja teooria keskkonnaga kohastumise kui võtmeküsimuse kohta.
19.saj seitsmekümnendatel teadusliku psühholoogia väljakujunemine tänu saavutustele meditsiinis, füsioloogias, bioloogias ühelt poolt ning vajadusele inimesi tootmises efektiivsemalt ära kasutada teiselt poolt.

2.2.Kahekümnenda sajandi psühholoogia

Ajalooliselt mõjukamad ja kaasaegse psühholoogia arengus domineerivamad vaatenurgad on olnud biheiviorism , geštaltpsühholoogia, psühhoanalüüs (sh freudism), humanistlik psühholoogia, kognitiivne psühholoogia ja kõigi nende arendused. Teaduslikult usaldusväärsemad on olnud biheiviorism, geštaltpsühholoogia ja kognitiivne psühholoogia kui eksperimentaalsed suunad.
Biheiviorism (ingl k behaviour, am ingl k behavior - käitumine) – psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias (Ivan Pavlov `i ja Vladimir Behterev`i tööd) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise ning õppimise uurimises . Oluline daatum selles õpetuses- 1913.a, kui John B. Watson avaldas artikli, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest. Biheiviorismi järgi on teadusliku psühholoogia aineks inimeste ja loomade mõõdetav käitumine, teadvust eitatakse (teadvus ja kõik subjektiivne nim „mustaks kastiks”). Inimese käitumise uurimine taandub valemile S R (S- stiimul, R- reaktsioon ). Probleemsituatsioonid lahendatakse katse-eksituse (proovide ja vigade ) meetodiga. Loomkatsete tulemusi käsitleti mudelina inimese käitumise mõistmises. 1930.a sattus biheiviorism kriitika alla (biheiviorismi teeneteks olid tähelepanu juhtimine käitumise sõltuvusele keskkonnast, klassikaliste õppimisalaste eksperimendiskeemide väljatöötamine, õppimisprotsesside seisukohalt seaduspärasuste avastamine, kuid seda tehti lihtsustatult, jättes kõrvale psüühika seesmise ehituse ja talitlusprintsiibid) ja jagunes reaks suundadeks (sh neobiheiviorismiks).
Geštaltpsühholoogia (saksa k Gestalt- konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20.saj alguses Max Wertheimer`i, Kurt Koffka ja Wolfgang Köhler`i (sünd Tallinnas) tööde põhjal. Koolkond lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktueeritus (tervik on primaarne, osad sekundaarsed). Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist. Uurimustes domineeris sünteesiprintsiip analüüsiprintsiibi üle. Selle suuna puuduseks oli geneetilise lähenemise eiramine , mistõttu ”valmistajude” tekke- ja kujunemisprotsess ja selle olemus jäid üldiselt tabamatuks (erandiks Leipzigi suund ehk Heinz Werner`i aktuaalgeneetiline teooria ). Geštaltpsühholoogia teeneks oli panus taju loomingulise mõtlemise ning sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse . Formuleeriti rida seadusi, mille järgi taju organistasioon püüdleb tasakaalu ja stabiilsuse poole kõige lihtsamal või harjumuspärasel viisil.
Psühhoanalüüs ja freudism- irratsionaalset elukäsitlust süvendav ja tarbijavalikule või hedonistlikule mentaliteedile kaasaaitav ning ääretult spekulatiivne teooria, mis siiski on avaldanud tugevat mõju kogu psühholoogiale ja ka muudele kultuurivaldkondadele (kirjandusele, kujutavale kunstile, teatrikunstile, humanitaarteadustele, inimeste maailmapildile nende eelteaduslikus psühholoogias, reklaamipraktikale ja – teooriale jpm) on omane psühhoanalüüsile tervikuna . Freudismi tekkeajaks on 20.saj algus, alusepanijaks austria psühhoterapeut Sigmund Freud ( 1856 -1939). Eritu ulatuslik huvi selle õpetuse vastu oli peale Esimest maailmasõda. Algselt oli see meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine neid põhjustanud ja seejärel alateadvusse tõrjutud tegurite väljaselgitamise kaudu). Hiljem arenes kultuuri- ja isiksusepsühholoogiliseks süsteemiks, mis uurib unenägusid, eksitoiminguid, usku, kunsti, kirjandust, mütoloogiat jpm. Freudi järgi on inimest ajendavaks jõuks tungid ehk instinktid :

eluinstinkt, samastub suguinstinktiga e libidoga;

surmainstinkt ehk hävitamise instinkt e Thanatos .
Täitmata soovide ja realiseerimata tungide alateadvuses olev,allasurutud energia võib olla neurooside, eksitoimingute (shkuritegude), unenägude põhjustajaks, samuti ka loova aktiivsuselätteks (eriti kunstis). Freud jagas isiksuse kolmeks

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

193 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liisbethi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Psühholoogia koolkonnad

Psühholoogia koolkonnad Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Psühholoogia koolkonnad........................................................................................................3 1.1.Psühhoanalüütiline psühholoogia.....................................................................................3 1.2.Biheiviorism......................................................................................................................5 1.3.Humanistlik psühholoogia................................................................................................9 ............................................................................................................................................

Psühhiaatria

docx

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub see individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt. See on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide,

Psühholoogia alused

doc

Ülevaade psühholoogiast - konspekt

0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada arusaamise kujunemist, inimesest kui biopsühhosotsiaalsest reaalsuste mõtestavast tervikust. Lühikirjeldus: Tänapäeva psühholoogia põhisuunad ja ideed. Psühholoogia võimalused inimelus oluliste nähtuste mõistmisel. Psühholoogia valdkonnad, meetodid. Psüühika bioloogilised alused. Arenguteooriad. Tunnetusprotsessid. Õppimine. Individuaalsed erinevused. Isiksus. Intelligentsus.

Psüholoogia

doc

Psühholoogia alused

potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist , üht või teist reageerimisviisi. 1 Psüüh. nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest tekkelooliselt mõjutavad nad nii psüüh. omadusi kui seisundeid. Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus. Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid. Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati. (Broca ja Sulzeri efekt, Purkyne nihe) Psühholoogia jaguneb: 1

Psüholoogia

doc

Ülevaade psühholoogiast

-Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid

Psühholoogia

doc

Psuhholoogia alused

Nad on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist , üht või teist reageerimisviisi. Psüüh. nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest tekkelooliselt mõjutavad nad nii psüüh. omadusi kui seisundeid. Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus. 1 Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid. Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati.

Psühholoogia alused

docx

Psühholoogia raamatu konspekt-Maruste Bachmann

kiiremini kui sini-rohelises spektriosas. (Kollane-sinine kleit näide,lk15). Tee vahet 3 psühholoogial: 1. Eelteaduslik psühholoogia-vanim, levinuim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Nn elutarkus, elupsüholoogia, terve mõistus jne. Nõrkuseks on halb tõesuse kontroll ja piiritlemata usaldusväärsus. 2. Filosoofiline psühholoogia – tekkis koos filosoofiaga, süsteemne ja range ülesehitus võrreldes eelteaduslikuga. 1 3. Teaduslik psühholoogia-tekkis 19 saj keskel, eristavaks jooneks on teadmiste suur usaldusväärsus. Mõistete täpne defineerimine, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine. Psühholoogia (ühiskonnateadus, mis uurib peam, tervet, normaalset psüühikat ja käitumist) ja psühhiaatria (arstiteaduse haru, mis käsitleb psüühika haiguse v

Üldpsühholoogia

doc

Ülevaade psühholoogiast

ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritakse informatsiooni, märkide kasutamine asjast mõtlemisel, sümbol esindub psüühikas), on eesmärgiline (inimene planeerib), ühiskondliku-ajaloolise kogemuse omandamine ja edasiandmine (kujunevad sotsiaalsed omadused), eneseteadvus. Teadvus teadvustatud psüühika osa. Teadvusväline psüühika osa (vt. Bachmann, T., Maruste, R. (2003) Psühholoogia alused: lk 41) Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks. (Psühholoogia varajase arenguloo kohta lisaks ,,Psühholoogia alused") Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad meenutada hingele seda, mida ta varem teadis. Aristoteles (384322 e. Kr

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid