kui oleme ärkvel ja piisavalt erksad ning tajume ennast ja keskkonda. Ka ärkvelolekul ei teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud seisundid (1). 2 UNI JA UNENÄOD Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas.
koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. c)Keskaju- asuvad automaatsete liigutuste ja optiliste ning akustiliste orienteerumisreflekside keskused. d)Vaheaju- paiknevad koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi, autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus, reguleerib emotsionaalset käitumist, mälu, õppimine, motivatsioon. e)Otsaju-koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. On seotud kõrgema närvitalitlusega, teadvus ja mõtlemine. 3. Refleksid. • Tingimatud refleksid-on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid(neelamine, hingamine, aevastamine jne). • Tingitud refleksid-kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul(teadmised, oskused, harjumused, kombed jne). 4. Sünnieelne areng • Eostusperioodil(kuni teise nädalani)-Tekib 100 - rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks on sügoot limaskesta külge kinnitunud. • Embrüonaalperiood(2-8nädal)-Sel perioodil hakkavad kujunema KNS, süda ja kehaosad
Miina Härma Gümnaasium Tervise seisundid : Meditatsioon, Hüpnoos, sensoorne deprivatsioon Referaat Koostaja: Richard Bossenko Juhendaja: Arma Eensalu Tartumaa 2013 Sissejuhatus Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Teadvus on kogu see väli, milles toimib mõtlemine ja eksisteerivad suhted. Selles väljas on kõik ajendid, kavatsused, ihad, naudingud, hirmud, inspiratsioonid, igatsused, lootused, mured ja rõõmud. Kuid me oleme jaganud selle teadvuse aktiivseks ja passiivseks, ülemiseks ja alumiseks tasandiks kõik igapäevased mõtted, tunded ja toimingud on pinnal ning nende all on nn alateadvus, milles sisalduvad meile tundmatud asjad, mis avaldavad end puhuti teatud vihjete, intuitsioonide ja unenägude
Psühholoogia kontrolltöö nr 1 1. http://i47.tinypic.com/1603qjp.jpg < · Psühholoogia on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid · Teaduslik psühholoogia sai alguse 1879. aastal mil Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis avas laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks 2. · Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. · Psüühika on tegelikkuse peegeldus ajus. · Psüühika all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. 3. · Psüühilised omadused... o ... on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned o Need jooned iseloomustavad inimese psüühikat protsesside kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse jne seisukohalt
NARKOLEPSIA PIDEV KONTROLLIMATU UNEVAJADUS; 3) UNEAPNOE UNE AJAL TEKKIV HINGAMISKATKESTUS; 4) SOMNAMBULISM UNESRÄNNE. MIDA ARVATAKSE UNENÄGUDEST? 1) MANIFESTNE SISU SEOTUD PÄEVA SÜNDMUSTEGA, EELKÕIGE ESIMESTES ÖISTES UNENÄGUDES; MÕJUTADA VÕIVAD UNEAJA VAHETUD KOGEMUSED; 2) LATENTNE SISU ILMSIKS TULEVAD INIMESE ALATEADLIKUD SOOVID JA VAJADUSED, MIS VÄLJENDUVAD SÜMBOOLSELT. HÜPNOOS, MEDITATSIOON , SENSOORNE DEPRIVATSIOON (MIS? KUIDAS TEKIB? KES TEKITAB?) HÜPNOOS: TEADVUSE SEISUND, MIDA ISELOOMUSTAVAD TUGEV LÕDVESTUMINE JA SUUR VASTUVÕTLIKKUS SISENDUSELE; VIIB LÄBI TEINE INIMENE; HÜPNOTISEERIJA VIIB HÜPNOTISEERITAVA UNESARNASESSE SEISUNDISSE, VEENDES TEDA LÕDVESTUMA, UNUSTAMA VÄLISED ASJAD JA KESKENDUMA HÜPNOTISEERIJA SOOVITUSTELE; MEDITATSIOON: TAHTLIKULT ESILEKUTSUTUD SEISUND, MILLEGA PÖÖRATAKSE TEADVUS VÄLISMAAILMAST INIMESE SISEMAAILMA; 1) INIMENE ISTUB JA KOONDAB TÄHELEPANU ÜHELE ASJALE, KUS PILK JÕUAB PILDI KESKPUNKTI;
Teadvus 1. Proovi defineerida mõiste ,,teadvus"? TEADVUS - välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine 2. Mis on teadvuse ja tähelepanu erinevusteks ja sarnasusteks? Erinevused: Sarnasused: 3. Millised on teadvuse piirid? Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. (monkey business näide) ? 4. Mis on teadvusseisundi peamisteks omadusteks? Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu
Psühholoogia Psühholoogia - ...on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. - ...on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid. - mõiste pärineb kreekakeelsetest sõnadest psyhe (hing) ja logos (õpetus,teadus) - Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika - Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. - ...on tegelikkuse peegeldus ajus. - Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile. - ...all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühilised nähtused - Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 1
tähele väliseid ärritajaid. Selle tulemusena tundub inimesele, et ta on kogu aeg ärkvel. Sagedamini esineb insomniat naistel ja vanematel inimestel. Põhjustajaks võib olla ka stress. Tagajärjeks võib ilmneda ärevust, mäluhäireid ja ka vägivaldsust. Narkolepsia ehk kontrollimatu lühiajaline unevajadus. See kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi teadvusekaotusi. Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. Hoo möödudes teadvus taastub. Narkolepsia all kannatavatel on ka teistsugune une tsükkel. Neil tekib kohe REM-uni. Enamasti on tegu päriliku häirega. Uneapnoe. On une ajal tekkiv hingamiskatkestus. Hommikuks on inimesed enamasti kurnatud. Sageli on ka masendus, keskendumis raskused ja peavalud. Eelkõige esineb seda vanematel ülekaalulistel meestel ja naistel. Unesränne ehk somnambulism (rahvakeeles kuutõbi). Selle puhul kombineeruvad uni ja ärkvelolek
Kõik kommentaarid