Rakvere Ametikool Protsent Õpilane: Ahti Siivelt Õpperühm: AL-10 Juhendaja: Riho Kokk Rakvere 2010 Protsendi mõiste Kui tervik jagada sajaks võrdseks osaks, siis iga osa on üks protsent. Üks protsent on üks sajandik osa tervikust. Protsendi märk on %. Näiteid. 1% meetrist on 1 cm. 1% kilomeetrist on 10 m. 20% ühest kroonist on 20 senti. 1% kilogrammist on 10 grammi. 5% 100-st õpilasest on 5 õpilast. Protsent ja osa 10% on sama, mis 1 kümnendik osa. 20% on sama, mis 1 viiendik osa. 5% on sama, mis 1 kahekümnendik osa. 25% on sama, mis 1 neljandik osa. 4% on sama, mis 1 kahekümne viiendik osa. 33 1/3% on sama, mis 1 kolmandik osa. 50% on sama, mis pool. 75% on sama, mis 3 neljandikku osa. 100% on sama, mis 1 terve. Osa leidmine arvust Osa leidmiseks arvust tuleb arv korrutada osamääraga.
Terve leidmine osa järgi Lattu veeti sügisel 420 tonni kartuleid ja neist oli kevadeks mädanenud 33%. Ülejäänud kartulid õnnetus omanikul maha müüa. Mitu kilogrammi kartuleid müüdi? 420= 100% X= 33% X= 420*33/100=138,6t V; 138,6tonni kartuleid müüdi. Mitu protsenti moodustab üks arv teisest Leiame arvu, millest 34% on 77. Kui tervik jagada sajaks võrdseks osaks, siis iga osa on üks protsent tervikust. Üks protsent on üks sajandik osa tervikust. Protsendi märk on %. TERVIK ON 100% Selleks, et leida 1% arvust, tuleb see arv jagada 100-ga. I võimalus: Terviku leidmiseks antud protsendi järgi leiame 1% sellest tervikust ja tulemuse korrutame 100-ga. II võimalus: Terviku leidmiseks antud protsendi järgi tuleb protsendid teisenda murruks ja seejärel jagada antud osa suurus selle murruga. Et leida, mitu protsenti moodustab üks arv teisest, tuleb esimene arv jagada teisega ning saadud jagatis korrutada 100 protsendiga.
Mitu protsenti ristkülikust jäi värvimata? 2. (14p) Arvuta: 2. (14p) Arvuta: a) 1% 340 meetrist a) 10 % 84 kg st b) 5% 40 kg-st b) 2% 340 meetrist c) 25 % 24 tunnist c) 50 % 720 kroonist d) 90 % 40 km-st d) 42 % 6500 km-st e) 75% 440 kroonist e) 75 % 280 tsentnerist f) 62% 3500 meetrist f) 80 % 65 tunnist g) 50 % 645 kroonist g) 15 % 42 kroonist Kehtna Põhikool koostaja õp. L. Kundla 4
seega Nide 4. On teada, et 34% mingist arvust x on 68. Leia 71% sellest arvust. Selle lesande lahendamisel polegi tarvis teada, kui suur x on, sest lesande saame lahendada jllegi vrde abil. 34% 68 71% y, millest .Protsentlesanded Vaatleme jrgmisi protsentlesandeid: a) osa leidmine tervikust; b) terve leidmine osa jrgi; c) mitu protsenti moodustab ks arv teisest; d) suuruse kasvamine ja kahanemine protsentides. Et 1% on ks sajandik tervest, siis ilmselt k% on k sajandikku tervest. 1. Nide 1. Leiame 67% 420-st. Eelneva phjal tuleb leida korrutis 420 281,4. 100 67 # = 2. Nide 2. Lattu veeti sgisel 420 tonni kartuleid ja neist oli kevadeks mdanenud 33%. lejnud kartulid nnetus omanikul maha ma. Mitu kilogrammi kartuleid mdi? Kui kartulitest mdanes 33%, siis mgiks klbulikke oli jrelikult 100% - 33% = 67%. Seega leiame 67% 420-st. See on aga juba eelmises lesandes vlja arvutatud. Seega oli mgiklbulikke kartuleid 281,4 tonni.
Mitu tuhat krooni pidi Notsu Puhhile tagasi maksma? Käibemaks = 20% Intress = 10% Kahe aasta pealt on seega intress 20% 10000 = 100% 10000 x 40 = 400000 ? = 40% 400000/100 = 4000 Leiame kui palju pidi Notsu Puhhile tagasi maksma: 10000 + 4000 = 14000 krooni. Vastus: 14000 krooni pidi Notsu Puhhile tagasi maksma. 6.2 Brutopalk, netopalk ja tulumaks: Kui palju saab Aita-Leida Kuusepuu palgapäeval palka, kui tema brutopalk on 5240 krooni? (Brutopalk on töötaja palk koos tulumaksu ja mõnede teiste maksudega.) Sellest arvestatakse maha töötuskindlustus 1%, pensionikindlustus 2% ja tulumaks 24%. Tulumaksuvaba on 1700 krooni. Kõik maksud võetakse täiskroonides. Tulumaks võetakse järelejäänud summalt (kui töötuskindlustus ja pensionikindlustus on maha arvestatud). Leiame kui suur on töötuskindlustus: 0,01 x 5240 = 52,4 52 (kr) Leiame kui suur on pensionikindlustus: 0,02 x 5240 = 104,8 105 (kr) Kui suurelt summalt makstakse tulumaksu?
valmistamisel on f(n) = 300n + 4000 ja tiiviku ning korpuse jaoks tehtavad kulutused n ventilaatori valmistamisel on g(n) = 200n + 3000. Leida: a) funktsioon C(n), mis kirjeldaks summaarseid kulusid n ventilaatori valmistamisel; b) summaarsed kulud 150 ventilaatori valmistamiseks. 2.8 Kaubavarude tellimisprotsessi analüüs on näidanud, et tellimuse koordineerimiseks ja vormistamiseks kulub ligikaudu 15 tundi tööaega sõltumata tellimuse suurusest. Tellimuste vormistamisega tegeleva töötaja töötasuks kulub 110 kr töötunni kohta. Kulude analüüs näitas, et 50 tellimuse kohta kulus 14500 kr paberi, postikulude ja telefonikõnede peale. Ühe partii kättetoimetamistasu on 700 kr. Leida a) ühe partii hankekulud; b) kogukulud ühe partii kohta (hankekulud + kauba maksumus), kui hangitava kauba hind on 55 kr. 2.9 Kirjutada välja firma tulufunktsioon, kui toote hind on 25kr. 2.10 Firma toomiskulud q toote valmistamisel avalduvad järgmiselt: C(q) = 5q + 100 000.
kulutused n ventilaatori valmistamiseks on g(n)=200n+3000. Leida: a) funktsioon C(n), mis kirjeldaks summaarseid kulusid n ventilaatori valmistamisel; b) summaarsed kulud 150 ventilaatori valmistamiseks. Ülesanne 2-7 Kaubavarude tellimisprotsessi analüüs on näidanud, et tellimuse koordineerimiseks ja vormistamiseks kulub ligikaudu 15 tundi tööaega sõltumata tellimuse suurusest. Tellimuste vormistamisega tegeleva töötaja töötasuks kulub 110 kr töötunni kohta (sh kõik maksud). Kulude analüüs näitas, et 50 tellimuse kohta kulus 14500 kr paberi, postikulude ja telefonikõnede peale. Ühe partii kättetoimetamistasu on 700 kr. Leida: a) ühe partii hankekulud; b) kogukulud ühe partii kohta (hankekulud + kauba maksumus), kui hangitava kauba hind on 55 kr. 11
= = 0,2 osa on 20% 1500 kr 5 Näide 2 Tagametsa külas elas 60 inimest. Siis kolis sinna elama kaks 5-liikmelist peret. Mitme protsendi võrra kasvas külaelanike arv? Kahes 5-liikmelises peres on kokku 10 inimest. Moodustame suhte 10 1 = = 0,1666... 0,17 osa on 17 % 60 6 Peastarvutus Arvud kirjutatakse tahvlile. 1. Leia 10% 50 kroonist (5 kr) 200 meetrist (20 m) 3 kilogrammist (300 g) tonnist (100 kg) 2. Leia 25% aastast ( 3 k) tunnist (15 min) 400 kroonist (100 kr) 3. Saapad maksavad 800 krooni, nende hinda alandatakse 10% võrra. Kui palju maksavad saapad nüüd? (720 kr) 4
4 49 7 2) (5,5 + x ) : 21 73 = 3 : 7 = = ; 15 15 ⋅ 7 15 3 7 150 ⋅ 7 3) 5, 5 + x = 21 ⋅ = = 10; 7 15 7 ⋅ 15 4) x = 10-5,5 = 4,5. Vastus. x = 4,5. 2.8 Protsent ja promill Ratsionaalarvude hulgas on praktiline tähtsus murdudel, mille nimetaja on 100 või 1000. Üks protsent (1 % ) on üks sajandik osa tervikust (arvust): 1 1% = = 0, 01 . 100 Üks promill (1 ‰ ) on üks tuhandik osa tervikust (arvust): 1 1‰= = 0, 001 . 1000 Protsentarvutuse põhiülesanded, millele taanduvad kõik protsentülesanded, on järgmised
Leida a) kasumi muutumise kiiruse sõltuvus hinnast; b) kui suur on kasumi muutumise kiirus hindada 100 kr, 150 kr , 200 kr ja 250 kr korral. Lahendus: a) Kasumi muutumise kiiruseks on tuletis kasumifunktsioonist: P´ (p) = - 40 · 2 p +16 000 = - 80 p +16 000 See tähendab, et kui hinda p muuta 1 krooni võrra, siis kasum muutub - 80 p +16 000 võrra. b)Leiame kasumi muutumise kiiruse erinevate hindade korral: P´ (100) = - 80 100 + 16 000 = 8000 ( 100 kroonise hinna korral muutumise kiirus on 8000 (kasumi) kr ühe (hinna) krooni kohta); P´ (150) = - 80 150 + 16 000 = 4000 ( 150 kroonise korral on kasumi muutus 4000 kr, s.t. nüüd mõjutab hind kasumit vähem); P´ (200) = - 80 200 + 16 000 = 0 (200 kroonise korral kasumit hinna muutumine ei suurenda ega vähenda; see on optimaalne hind); P´ (250) = - 80 250 + 16 000 = - 4000 (250 kroonise hinna korral on tuletis negatiivne ehk tegemist on kahanemisega
Ruutfunktsioon Sissejuhatav kordamine 1. Teosta tehted. Vastustes vabane negatiivsetest astendajatest. 3 1 2 3 1 a) 2 a b c 3 Lahendus: ; 1 4 2 s 3 t b) 4 5 3 4 s t Lahendus: . 2. Lihtsusta avaldis. a) xy(x + 3y) + (x + y)(x2 2xy y2) Lahendus: xy(x + 3y) + (x + y)(x2 2xy y2) = = x2y + 3xy2 + x3 2x2y xy2 + x2y 2xy2 y3 = = x 3 y3 = = (x y)(x2 + xy + y2) b) (3a 2)2 + (2 + 3a)(2 3a) Lahendus: (3a 2)2 + (2 + 3a)(2 3a) = 9a2 12a + 4 + 4 9a2 = = 8 12a 3. Lahenda võrrand. a) 24x2 + 5x 1 (24x2 6x 12x + 3) = 111 Lahendus: 24x2 + 5x 1 (24x2 6x 12x + 3) = 111; 24x2 + 5x 1 24x2 + 6x
Põhivara 7. klass Protsendi mõiste: Ühte sajandikku osa mingist kogumist, tervikust nim. protsendiks (%). Jagatise väljendamine protsentides: Tihti on vaja teada, mitu % moodustab üks arv teisest. Kahe arvu jagatise väljendamiseks protsentides leiame selle jagatise esmalt kümnendmurruna ning korrutame siis sajaga. Näide: Arv 3 arvust 4 moodustab? 3 : 4 = 0,75 0,75 * 100 = 75% Tekstülesannete lahendamine % abil: Metsapäeval oli kavas istutada 2400 puud. Õpilased ületasid ülesande 16% võrra. Mitu puud istutati? Antud ülesannet saab lahendada kahel viisil. võimalus: 1% on 2400 : 100 = 24 16% on 16 * 24 = 384 16% 2400-st on 384 Kuna plaan ületati 16% võrra, mis vastab 384 puule, siis istutati 2400 + 384 = 2784 puud. võimalus: Mitu puud on 16% ? 2400 puud on 100% x puud on 16% x = 2400 * 16/100 = 384 Mitu puud istutati? 2400 + 384 = 2784
Kahe suhte (jagatise) võrdsust a c nimetatakse b d võrdeks: = ehk a : b = c : d, kus a ja d on võrde välisliikmed ning b ja c on võrde siseliikmed. Võrde põhiomadus: a d = b c välisliikmetekorrutis võrdub siseliikmete korrutisega. 8 12 Näiteks võrdsest = järeldub, et 8 3 = 12 2 2 3 Teeme ülesanded. PROTSENTARVUTUS Protsent on üks sajandik osa arvust (tervikust, kogumist, ...) Protsendi tähiseks on % Protsentarvestus A (tervik, arv) 100% B (osa) p% Tähistame otsiva tähega x Protsendi Kui mitu protsenti Arvu leidmine Kui mitme leidmine antud moodustab arv B antud protsendi protsendi võrra arvust: arvust A
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
56. 1/3 arvust on 26. Kui suur on pool sellest arvust? Vastus: 39 ( kui 1/3 on 26, siis terve arv on 78 ja pool 78- st on 39) 57. Teiselt korruselt välisukseni on 18 trepiastet. Mitu trepiastet on 4. korruselt välisukseni? Vastus: 54 (üks vahe 18; 4. korruselt välisukseni 3 vahet; 3 * 18 = 54) 58. 3 lilleõie eest küsiti turul 7 krooni. Mitu lilleõit Ene ostis, kui talle 25 kroonist 4 krooni tagasi anti? Vastus: 9 ( 25 4 = 21 krooni eest ostis lilli; 3 tk maksis 7 krooni, järelikult saab 9 õit 21 krooni eest) 59. Tiina tükeldas õunu tükkideks. Kui temalt küsiti, mitu õuna on juba tükeldatud, vastas ta, et on saanud 26 veerandit ja 11 poolt õuna. Mitu õuna oli Tiinal tükeldatud? Vastus: 12 ( 26 : 4 = 6 tervet õuna ja 2 veerandit; 11 : 2 = 5 tervet õuna ja 1 pool;
_________________________________________________________________________ Osavahemik Päevade arv Nimiväärtus (EUR) Osaperioodide intress ____________ _______________ __________ ______________ 10. märts-18. juuni 22+30+31+17 =100 3000 58,33 EURi (1) 18. juuni- 29. sept. 12+31+31+28 =102 3000+5000= 8000 158,67 EURi (2) 29. sept.- 15. dets. 2+31+30+14 = 77 8000+7000=15000 224,58 EURi (3) ________________ Kokku 441,58 EURi _________________________________________________________________________ 100
KESKKOOLI MATEMAATIKA RAUDVARA 1. osa Andres Haavasalu dikteeritud konspekti järgi koostanud Viljar Veidenberg. 2003. aasta 1 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Arvuhulgad............................................................................................................................... 5 Naturaalarvude hulk N..........................................................................................................5 Negatiivsete täisarvude hulk z ...........................................................................................5 Täisarvude hulk Z.................................................................................................................5 Murdarvu
a) kui püsikulud suu 10% b) kui müügihind suu 10% ja püsikulud suurenevad 200000 krooni võrra Ülesanne 3.5 KOTI firmas valmistatakse suuri, keskmisi ja väikeseid kandekotte. Järgmisel aastal on plaanis müüa 20000 kotti, sealhulgas 2000 suurt, 10000 keskmist ja 8000 väikest. Kottide piirkasum on vastavalt: 60 30 20 krooni. Firma püsikuludeks on planeeritud 406000 krooni 1) Arvutada eelarvestatud kasum ja kasumilävi (tk), lähtudes toodangu planeeritud struktuurist 2) Oletame, et müüakse 8000 väikest, 8000 keskmist ja 4000 suurt kotti Arvutada uus kasum ja kasumilävi Ülesanne 3.6 Leida puuduvad summad (tuh. Kroonides), näidates arvutused
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
134 1 18. Arvutusülesanded Aine hulk väljendab osakeste arvu. Aine hulga ühik on mool. Üks mool = 6,02 • 1023 osakest. molaar- n— osakeste mass mass ruumala molaarruumala ainehulk tihedus arv 3 g/mol dm = I dm3/mol mol g/cm g kg kg/kmol m3/kmol kmol kg/m IV n Molaarmass on ühe mooli aine mass. Molaarmassi arvutamiseks tuleb liita kokku aatommassid, arvestades indekseid. Näide = 24 • 3 + 31 • 2 + 16 • 8 = 262 g/mol Gaaside molaarruumala (ühe mooli mis tahes gaasi ruumala normaaltingimustel) 22,4 dm3/mol Normaaltingimused (nt.) on t = O oc ja p = I atm (101 325 Pa)
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 2. Raha ajaldatud väärtus täna saadud kroon on väärt rohkem kui tulevikus saadav kroon. 3. Peamine on raha, mitte kasum. 4. Konkurents raske on leida eranditult tulusaid projekte. 5. Efektiivne kapitaliturg kiirelt kohanev turg ja õiglased hinnad. 6. Esindamisprobleem juhtide huvid ei lange kokku omanike huvidega. 7. Maksud mõjutavad äriotsuseid. 8. Kõik riskid pole võrdsed mõned on hajutatavad, mõned mitte. 9. Eetiline käitumine on õige. Finantsjuhtimise funktsioonid: Kapitali eelarvestamine Kapitali struktuuri planeerimine Käibekapitali juhtimine 1. Kapitali eelarvestamine: Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine; Oodatavate rahavoogude suuruse ja ajastatuse hindamine; Riskide hindamine. 2. Kapitali struktuuri planeerimine
ELEKTRIMÕÕTMISED ELECTRICITY MEASUREMENTS 3. parandatud ja täiendatud trükk LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem
väiksem 15. On teada: Firma töötajate arv 0 1 2 3 4 5 6 Toodangu kogus 0 40 90 126 150 165 180 • Kahanevate tulude seadus hakkab toimima, kui palgatakse: • kuues töötaja; • neljas töötaja; • kolmas kolmastöötaja; töötaja; • teine töötaja. 16.Ülesande 15 andmete alusel, kui suur on kuuenda töötaja piirprodukt: a) 180 ühikut; b) 30 ühikut; 15ühikut; c) 15 ühikut; d) negatiivne 17. Keskmine produkt on maksimaalne, kui on palgatud: a) kuus töötajat b) viis töötajat; c) kolm töötajat; 18. Joonisel kajastavad kõverad 1, 2 ja 3 vastavalt: a) keskmise produkti (AP), Joonis 1.
1 925,93 kr 1 kuu -813,43 kr 500 -$58104,930.94 1000 $36491,781.77 sellegipoolest oma eesmärgi. algsumma peaks olema: laenu aastane intress on 2,9 protsenti. maksesumma juures auto ostuhinna 3 aastaga tasutud. 190 000,00 kr 2,90% suur summa oleks teil koos 10 kuuga, ess 6 protsenti. 12 kuud 360 kuud FV saadav raha (kui suureks kasvab) PV kui palju praegu raha vaja on PMT perioodiline makse NPEP perioodide arv RATE intress
4 800 -400 300 5 600 1400 800 3. Forma Inc tegeleb koduelektroonoka tootmisega ja müüb oma toodangus 3-l turul: Saksamaal, Suurbr Rootsis. Ettevõtte on kõikide riikides tulumaksukohustuslane. Ettevõtte andmed 201(1): Saksamaa Suurbrit Rootsi EUR GBP SEK Kasum enne makse (tuh.) 9000 8000 5000 Ettevõtte t/m määr % 40% 15% 45% Valuuta kurss EUR suhtes x 0.87 8.7 201(2)a. On pleneeritud järgmised muutused: Saksamaal alandatakse t/m määra 30%-le; Suurbritaan suurendatakse müüki 10%; Rootsi krooni kurss langeb 9 SEK/EUR Leida Forma Inc planeeritav konsolideeritud puhaskasum EUR-ides ja efektiivne t/m määr 201(2) a? 4. Tahate investeerida Rootsi võlakirjadesse
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19
KOKKU 8967514 5715519 3251995 382,8% KESKMINE 1494585,6666667 952586,5 541999,16666667 63,8% MAKSIMAALNE 1571648 965808 605840 65,3% MINIMAALNE 1439197 939310 499887 61,5% Harjutus 18.2 Nimi Brutopalk Tulumaks Netopalk Sots. maksud Pihlakas, Ats 278,02 28,14 249,87 91,75 Suvi, Netti 477,23 69,98 407,25 157,49 Tamm, Pets 247,76 21,79 225,97 81,76 Paju, Juts 232,80 18,65 214,15 76,82 Klütze, Riin 295,27 31,77 263,50 97,44
nii potentsiaalset kasu kui ka kahju firma aktsionärile. Peamiseks põhjuseks on püsivad intressikulud ettevõtte kasumiaruandes. Tegevusvõimendus (operating leverage) väljendab ettevõtte äririski ning selle ulatus ja mõju seisneb selles, et ettevõte kulude struktuuris on teatav osa püsivaid kulusid. 43. Mida tähendab isetehtud võimendus ning mida Miller ja Modigliani selle põhjal järeldasid? Investorid saavad ise tekitada endale sobiva võimenduse. Kui puuduvad maksud ja turud on efektiivsed, siis ettevõtte väärtus on sõltumatu kapitali struktuurist. Järeldus 1: väärtust ei saa tekitada millestki. Järeldus 2: otsused kapitali struktuuri kohta ei tohiks mõjutada iseseisvalt ettevõtte väärtust. Seega kapitali struktuuri juhtimise valikud ei ole antud juhul olulised ettevõtte väärtust (seega ka aktsionäride rikkust) need ei mõjuta. 44. Kompromissi ning finantshierarhia teooriad kapitali struktuuri kujunemisel
Ülesanne 2. Andmed ja valemid Siia tehke või kopeerige eelmisest tööst "kirjanurk". Kuju võib olla teine, kuid toodud andmed peavad olema Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö: Andmed ja valemid Üliõpilane: Õppejõud: Jüri Vilipõld d ja valemid st tööst "kirjanurk". andmed peavad olema ehnikaülikool Õppemärkmik: 83280 Õpperühm: Ülesanded Arvvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c a b c y
1 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK I Joonistel on kuue funktsiooni graafikud. Tee kindlaks, missuguste funktsioonidega on tegemist. 1 2 3 © Allar Veelmaa 2014 2 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK II © Allar Veelmaa 2014 3 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium REAALARVUDE PIIRKONNAD Kuna erinevates õpikutes kasutatakse reaalarvude piirkondade märkimiseks erinevaid tähistusi, siis oleks kasulik teada mõlemat varianti. Nimetus Tingimus Esimene
KEEMIA ÜLESANDEID KÕRGKOOLI ASTUJAILE 21. 640 grammist 20%-lisest lahusest aurutatakse välja 140 grammi lahustit. Mitme R.Pullerits 1985 protsendiline lahus saadakse? 22. 140 grammi 1%-lise lahuse kokkuaurutamisel saadi 1,5%-line lahus. Leida saadud I Protsentarvutused lahuse mass. 23. Segati 40 grammi 10%-list ja 10 grammi 5%-list lahust. Mitme protsendiline lahus A saadi? 1. 5,6 grammist ainest valmistati 28 grammi lahust. Milline on saadud lahuses aine 24. 18 grammi lahuse lahjendamisel 2 gr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
