50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SigritAule
Õppematerjali autor
AS Äpu NÕUKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL Tartu 15. oktoober 2009 nr 1-2/4 Planeeritud aeg 10.00-11.00 Tegelik aeg 10.00-10.30 Juhatas Inna Ilus Protokollis Liia Kask Osa võtsid nõukogu liikmed : Kati Kaunis, Toivo Tore Kutsutud : Swedbank´i suurkliendihaldur Sulev Susi PÄEVAKORD 1. Hüpoteegi seadmine 2. Volituste andmine lepingute sõlmimiseks OTSUSTATI 1.1Seada hüpoteek Swedbank´i kasuks kinnistule Herne 13, Tartu. 2
AS NUNNUKE JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 09. jaanuar 2010 nr 1-4/2 Algus kell 10, lõpp kell 12.15 Juhatas Maie Maasikas Protokollis Juuli Jänes Osa võtsid juhatuse liikmed: Jaan Klaas, Peeter Kruus, Teet Tass, Paula Taldrik. Puudus Raimo Tirin Kutsutud raamatupidaja Kalle Kusta PÄEVAKORD: 1. 2010. aasta sponsorluse taotluste läbivaatamine. 2. 2009. aasta töötulemused. 3. 2010. aasta eelarve kinnitamine. 1. KUULATI: Peeter Kruus tutvustas 2010. aastaks esitatud sponsorluse taotlusi. Sõna võttis: Jaan Klaas andis selgitusi erinevate sponsorite kohta. Küsimus: OTSUSTATI: 1.1. Rahuldada muusikaringi ,,Viis viimast" taotlus ja eraldada 5000 krooni toetust. 2. KUULATI : Teet Tass tutvustas 2009. aasta töötulemusi. Sõna võttis: Jaan Klaas nentis, et 2009. a töötulemustega võib igati rahule jääda. OTSUSTATI: 2.1. Hinnata eelmise aasta töötulemused positiivseks. 3. KUULATI: Paula Taldrik tut
Koosoleku protokollija: Tiit Puu Märkus: Osanike koosoleku protokollis peab olema toodud osaühingu osanike täielik nimekiri, milles on näidatud ka igaühe häälte arv. Lisaks tuleb koostada nende osanike nimekiri, kes koosolekul osalesid. Näidises on need kaks nimekirja viidud kokku- nii on parem ülevaade kohalolnutest ja hääli lihtsam lugeda. Iga koosolekule kohaletulnud osanik (või tema esindaja) peab andma nimekirja oma allkirja, see tõendab tema osalemist koosolekul. Kui protokoll on mitmel lehel, kirjutavad koosoleku juhataja ja protokollija alla igale lehele. Kui osaühingul on palju osanikke, siis võib olla otstarbekas koosolekul osalevate osanike nimekiri vormistada eraldi lehel, mitte protokolli sees. Osaniku esindaja nimi tuuakse nimekirjas juhul, kui osanikku esindab esindaja (nt kui on tegemist juriidilisest isikust osanikuga, siis saabki teda esindada üksnes esindaja, kas siis juhatuse liige või juhatuse liikme volikirja alusel muu isik)
Sellise akti peab kinnitama ettevõtte juht. Akti vorming Akti lisad Akti lisadeks võib olla nimekiri aktiga mahakantud varadest, mõne komisjoni liikme eriarvamus, jne Akti lisadele viidatakse allkirjadest allpool Protokoll Protokoll on dokument, mis koostatakse nõupidamise või koosolekukäigu ja vastuvõetud otsus(t)e fikseerimiseks. Protokollis märgitakse: Millal koosolek toimus Kes osalesid Kes mida ütles Mida otsustati Protokolli vorming Dokumendiliigi nimetust PROTOKOLL täiendatakse nõupidava organi nimetusega ja see trükitakse alates plangi vasakust veerisest (5,5 cm ülaservast) N: JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Protokolli vorming Koostamise koht Nimetavas käändes alates plangi vasakust veerisest 1-2 rida allpool dokumendiliigi nimetust(6,3 cm plangi ülaservast) Protokolli vorming Kuupäev Märgitakse koostamise kohaga samale reale, plangi paremale poole Protokolli kuupäevaks on koosoleku toimumise kuupäev, mitte
5. Aktsiaseltsi juhatus kutsus kokku aktsionäride üldkoosoleku järgmise päevakorraga: - koosoleku juhataja ja protokollija valimine - majandusaasta aruande kinnitamine - jooksvad küsimused Koosoleku viis läbi aktsiaseltsi juhatuse esimees ning protokollis aktsiaseltsi juhatuse sekretär. Koosolek kinnitas majandusaasta aruande ja kutsus tagasi ühe nõukogu liikme. Viimane esitas kohtule hagi, milles palus tunnistada koosoleku otsused kehtetuks põhjusel, et koosoleku protokoll ei vasta seadusele, kuna koosolek ei valinud juhatajat ja protokollijat, vastavas rollis esinenud isikud tegutsesid omavoliliselt ning seega ei ole ka neil õigust protokollile alla kirjutada. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? § 302 lg 1, koosolek seadusega vastuolus hageja väitel. ÄS § 293 lg 4, päevakorraväliselt lahendatavad küsimused. 1. mida otsustati? 2. kuidas otsustati? Tehti otsus küsimuses, mida päevakorras ei olnud välja kuulutatud. § 294 lg 4 p 4, tühisuse alus.
majandusaasta aruande kinnitamine jooksvad küsimused Koosoleku viis läbi aktsiaseltsi juhatuse esimees ning protokollis aktsiaseltsi juhatuse sekretär. Koosolek kinnitas majandusaasta aruande ja kutsus tagasi ühe nõukogu liikme. Koosolekul olid kohal ainult juhatuse esimees, juhatuse sekretär ja kõik aktsionärid. Tagasi kutsutud nõukogu liige esitas kohtule hagi, milles palus tunnistada koosoleku otsused kehtetuks põhjusel, et koosoleku protokoll ei vasta seadusele, kuna koosolek ei valinud juhatajat ja protokollijat, vastavas rollis esinenud isikud tegutsesid omavoliliselt ning seega ei ole ka neil õigust protokollile alla kirjutada. Millistel alustel saaks nõukogu liige taotleda üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist? Kas üldkoosoleku otsuseid saaks kehtetuks tunnistada võttes arvesse nõukogu liikme poolt toodud argumente? P
................................................................20 4. PROJEKTI FINANTSPLAAN................................................................................21 LISA 1. MC Project- Tööjõuressurss ja tegevuse etapid.............................................23 LISA 2. MC Project- Tegevustel materjalide kulu......................................................24 LISA 3. MC Project- Tööjõuressursside palgakulu.....................................................25 LISA 4. Protokoll.........................................................................................................26 LISA 5. Üürileping......................................................................................................28 2 KOKKUVÕTE Projekt on koostatud catering- teenusega tegutsevale toitlustusettevõttele, kes soovib ettevõtte kasvul tegevust laiendada
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid