Protekteeritud (kaitstud) proteiin mäletsejate söötmisel (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Toitefaktorid

) Energia mõõtühikuks on kasutatud sageli soojuse mõõtühikuid (kalor (cal), kilokalor (kcal), megakalor (Mcal)). Kalor (cal) on väga väike soojuse mõõtühik, sellepärast seda söötmispraktikas ei kasutata. (Kalor on soojushulk, mis on vajalik 1 g vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra (14,5°C-lt ... 15,5°C-le)). Väikeloomade (küülikud, nutriad) ja lindude söötade energiasisalduse arvutamisel on kasutatud kcal, suurloomade (veis, hobune, siga) söötmisel aga Mcal. Uuemal ajal on soojuse mõõtühikud asendatud rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI-süsteemi) ühikutega. SI- süsteemi järgi on energia mõõtühikuteks dzaul, kilodzaul, megadzaul. Nende energiaühikute seos on järgmine: 1 cal = 4,1868 J või 1 J = 0,2389 cal 1 kcal = 4,1868 kJ või 1 kJ = 0,2389 kcal 1 Mcal = 4,1868 MJ või 1 MJ = 0,2389 Mcal Mõõtühikute nimetused ja tähised: Kalor cal Kilokalor kcal 1kcal=1000cal Megakalor Mcal 1Mcal=1000kcal

Loomakasvatus

22

docx

Söötmisõpetus

vananevad 3-4 nädalaselt. Endogeensed kaod - on need kaod, mida on meil vaja millegi taastootmiseks, keha uuendamiseks. Keha vajab päevas paarkümmend grammi valku, kuid iga päev vahetub kehas pool kilo valke. Katabolism-lammutamine(osa aineid kasutatakse ära anabolismiks) Anabolism- üles ehitamine Toitefaktorid Toitefaktoriteks nimetatakse organismi toitumiseks vajalikke keemilisi elemente ja orgaanilisi ühendeid ning nendes sisalduvat energiat. Toitefaktorid on: a) Energia b) Proteiin ja selles leiduvad asendamatud aminohapped (loomadel 9, lindudel 11) c) Rasv ja selles leiduvad asendamatud rasvhapped d) 24 mineraalelementi ­ Ca, P, Mg, K, Na, Cl, Fe, Zn, Mn, Cu, Co, I, Se, Mb, Cr, vanaadium, Ni, Sn, Al, F, As, Li. e) 15 vitamiini ­ A, B1, B2, B6, B12- vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, lipoonhape, D-, E- ja K-vitamiin. f) Vesi ja õhuhapnik. September-detsember 2008. a. Energia

Söötmisõpetus

4

docx

Veisekasvatuse söötmise vahearvestuse konspekt

1 kg sööda kuivaine kohta vajavad sead 7-8 liitrit, lehmad 4-6 liitrit, hobused 3-4 liitrit ning lambad 1,5-2 liitrit vett. Proteiini väärtuslikuim osa on valk. Valk on iga keharaku põhikomponent. Looma kehas eksisteerib 15-20% valku, seega umbes 500 kg eluskaaluga veise kehas on valku kokku ligikaudu 80-90 kg. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks ja toodangu moodustamiseks. Sööda seedimisel sööda proteiin lõhustub lihtsamateks ühenditeks – aminohapeteks. Toitumise seisukohalt jagunevad aminohapped asendatavateks ja asendamatuteks. Asendavaid aminohappeid võib loom oma kehas ise sünteesida teistest lämmastikku sisaldavatest ühenditest. Asendamatuid aminohappeid on põllumajandusloomade söötmisel 9, lindudel 11. Neid loomad ei suuda ise sünteesida, vaid peavad saama söötadega. Neid aminohappeid, millest sagedamini puudu tuleb on 3 – lüsiin, metioniin ja trüptofaan

Veistekasvatus

36

docx

Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus

nõuetekohane sulg ja tagada õige söötmine. 2 Võõrdepõrsad peetakse rühmasulus, mis on ette nähtud 30–120 päeva vanuste põrsaste kasvatamiseks, põrsastele kehamassiga 6–45 kg. Optimaalne võõrdepõrsaste arv sulus võib ulatuda 20-ni. Olenevalt sigade arvust sulus ja sigade kehamassist leitakse õige sulupinna, sulusügavuse ja künafrondi suhe. Künast söötmisel peavad kõik sead mahtuma samaaegselt küna äärde sööma. Ühele võõrdepõrsale tuleb sirge küna korral tagada söödafronti 0,2 m ja fassongküna korral 0,15 m. Groba 20 söödaautomaadiga saab sööta kuni 16 siga, 20-põrsalisse sulgu tuleks panna 2 söödaautomaati. 6) Emiste söötmine reproduktsioonitsükli jooksul. Kui imetamisel saavad emised tihtipeale sööta tarbest vähem, siis tiinuse ajal söödetakse neid

Seakasvatus

7

doc

Söötmisõpetuse kordamisküsimuste vastused

järgi määratakse söötadest: NDF ­ neutraalkiud (neutral-detergent fibre), tselluloos + hemitselluloos + ligniin ADF ­ happekiud (acid-detergent fibre), tselluloos + ligniin ADL ­ ligniin Nende fraktsioonide sisalduse järgi saab välja arvutada: hemitselluloosisisalduse = NDF ­ ADF, tselluloosisisalduse = ADF ­ AD Lämmastikuvabade ekstraktiivainete sisaldus söötades leitakse matemaatiliselt: lämmastikuvabad ekstraktiivained = kuivaine ­ (toortuhk + proteiin + toorrasv + toorkiud) Kui võrrelda taimsete söötade ja looma keha keemilist koostist, siis jämedates joontes ei ole selles suuri erinevusi. Olulisemaks erinevuseks on see, et taimsetes söötades on rohkesti lämmastikuvabu ekstraktiivaineid (tärklist, suhkruid) ja toorkiudu (looma kehas puudub), looma kehas aga rohkesti valke, rasvu. Suured erinevused tulevad aga ilmsiks kui omavahel võrrelda üksikute toitainete keemilist ehitust ja omadusi söötades ja looma kehas

Loomakasvatus

52

ppt

Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis

· Neid peetakse esimesteks piimasünteesi limiteerivateks aminohapeteks. · Arvatakse, et sellega toetatakse vatsaspetsiifilise proteiini sünteesi, mis limiteerib VLDL sünteesi. · Ka metioniin on organismis metüülrühma doonoriks. · Silmnähtavat praktilist kasu pole katsed suutnud siiski tõestada. Omega-6 ja omega-3 rasvhapete segu - Toode on mõeldud küll tiinestumise parandamiseks, kuid leiame ka katseandmeid, et PUFA-de söötmisel väheneb ka maksa rasvumine. - PUFA-d soodusatavad suguhormoonide sünteesi, kuid väga vähesed katseandmed kinnitavad tiinestumise paranemist.  Propioonhape · Süsivesikute käärimisel tekkiv lenduv rasvhape · Muudab segasööda stabiilseks, takistab hallitus- ja pärmseente arengut. · Ei vähenda tekkinud toksiinide mõju. · Lisatakse 1...2 kilogrammi tonnile · Propioonhape annab silos täiendava kaitse hallitusja pärmseente vastu.

Metabolism

17

docx

Biokeemia konspekt

ENERGIA - kõikide biokeemiliste protsesside käivitaja. Söötade energiasisaldus sõltub nende kuivaine koostisest. Rasvarikaste söötade kuivaine 1 kg võib sisaldada kuni 6 megakalorit (Mcal) energiat, rasvavaeste söötada kuivaine kg 3,6 - 3,8 Mcal. Kuivaines sisalduv toorkiud on sööda seeduva energia sisaldust vähendav komponent. Toorkiud on keemiliselt süsivesik, kuid ei allu seedefermentide toimele. PROTEIIN - kõik lämmastikku sisaldavad ained söödas. SEEDUV PROTEIIN - kõik need lämmastikku sisaldavad ained söödas, mida organism kasutab keha-, piima- ja munavalkude ülesehitamiseks. Valk sisaldab keskmiselt 16 % lämmastikku. Kõrgemate loomade organism ei ole suuteline iseseisvalt sünteesima aminohappeid (aminohappeist pannakse kokku valgud). Mõnede taimtoiduliste loomade organismis (eeskätt mäletsejate nagu veise vatsas) elavad bakterid, kes on suutelised sünteesima söötades leiduvaid lämmastikku kasutades aminohappeid ja bakterivalku

Biokeemia

16

docx

Biokeemia kordamine

lõhustumiskiirusest, vaid ka ammoniaagi imendumise määrast ja mikroobide paljunemiskiirusest. Viimane näitaja omakorda oleneb lõhustuvate süsivesikute (eeskätt tärklise) olemasolust söödas, sest süsivesikud varustavad mikroorganisme mikroobse valgu sünteesiks vajaliku energiaga. Mida kiirem on mikroorganismide kasv, seda rohkem lämmastikku nad seovad, seda väiksem on ammoniaagi kontsentratsioon vatsas ja lämmastikukadu uriiniga. Vatsast mööduv proteiin => aminohapete tarbe katmine. Roiskumine algab valkude lõhustumisega mikroobide ensüümide toimel aminohapeteni ja edasi nende mitmesuguste laguproduktideni, mis on tihti toksilise iseloomuga. Roiskumisel täheldatakse hüdrolüüsi, desamiinumist, dekarboksüülumist, oksüdatsiooni, reduktsiooni, metüülumist ja demetüülumist. Nende protsesside tulemusena tekib ammoniaaki, orgaanilisi happeid, aldehüüde, alkohole, ketoone, amiine jt ühendeid

Biokeemia

Kommentaarid (1)