Propanoon ehk atsetoon (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Karbonüülühendid

Ketoonid (struktuuril ja nimetamisel peatuda väga lühidalt) Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Kaksikside karbonüülrühmas eristab ketoone alkoholidest ja eetritest. Lihtsaim ketoon on 2-propanoon ehk atsetoon (CH3COCH3). Aldehüüdid (struktuuril ja nimetamisel peatuda väga lühidalt) Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (­CHO). Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Metanaal Metanaal on värvitu, terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees. Vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne

Keemia

3

docx

Keemia aldehüülid

3) Reageerivad alkoholidega andes poolatsetaali lõpuks atsetaali 4) Aldehüüdid reageerivad fenoolida moodustades vaikusd, millest saab toota plastmasse Füüsikalised omadused: lahustub vees, lenduvad vedelikud, narkootilise toimega, mürgised Kasutamine: pisargaas, kosmeetikas, ravimid, vaigu tootmine, keemiliste mürkainete tootmine,... Ketoonid on keemilised ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Nt. 2-propanoon ehk atsetoon CH3COC Ketoonid on karbonüülrühma sisaldavad ühendid. Kui karbonüülrühm on seotud kahe süsivesinikradikaaliga, saame ketooni R ­ CO ­ R', radikaalid võivad olla ka ühesugused. Asendades ühe radikaali vesinikuga, saame aldehüüdi. Nime lõpus kasutatakse järelliidet ­oon. Ketoonid on narkootilise toimega ning kahjustavad närvisüsteemi, ärritavad limaskestasid. Nahale sattudes põhjustavad põletikku ning seejärel eralduvad organismist aeglaselt. Ketoonid aga on

Keemia

16

pptx

Nitrolahusti esitlus

Teised nimetused: butanoolatsetaat Keemiline valem: C6H12O2 Aineklass: lahusti, orgaaniline alifaatne ester Kasutatakse lahustina lakkides ja teistes toodetes Leidub mingil määral õuntes ja mesilastes  Butüülatsetaadi Tihedus: 0,879 g/cm3 keemilised ja füüsikalised omadused: Lahustuvus vees: 7 g/l (20 °C) Keemistemperatuur: 124 - 128 °C Sulamistemperatuur: -76 °C Värvitu Iseloomuliku puuviljalõhnaga Vedel aine Tuleohtlik  Atsetoon Teised nimetused: 2-propanoon Keemiline valem: CH3COCH3 Aineklass: Ketoon Kasutatakse lahustina (küünelaki emaaldajana) ja plastiku tootmisel Mürgine (sissehingamisel kui ka nahale sattumisel)  Atsetooni keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 58.08 g/mol Tihedus: 0.791 g/cm3 Keemistemperatuur: 56 - 57 °C Sulamistemperatuur: -95 - -93 °C Vedel Värvitu Terava ja ärritava lille taolise lõhnaga Tuleohtlik Pildid:  Kasutatud kirjandus: http://www

Tisleri eriala

2

rtf

10 elementi mida kasutan ehitusviimlistuses

10 Kemikaali mida kasutan ehitusviimlistusses 1.Atsetoon ehk 2-propanoon - (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Keemiline ühend kuulub ketoonide aineklassi hulka. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina. 2.Vesiehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan -on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Kasutan pahtli või krohvi segamisel 3.Formaldehüüd ehk metanaal -on lihtsaim aldehüüd.Metanaali keemiline valem on HCHO.Metanaali 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kasutan lakimisel ja värvides 4.Tselluloos -on -D-glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariid, elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. Tselluloosi ehitust kirjeldab valem (C6H10O5)n, kus n on elementaarlülide arv.Kasutan tapeedi se

Keemia

3

docx

Karbonüülühendid ja karboksüülhapped

Karboksuulhapete nimetused tuletatakse susivesinike nimetustest ja lisatakse nimele loppu loppliide - hape. (N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) ) 5. Formaliin: on formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent metanooli. 6. Rasvhape: Korgemaid karboksuulhappeid, mis sisaldavad 4-20 susiniku aatomit 7. Aminohape: Uht voi mitut aminoruhma sisaldavaid karboksuulhappeid Tuntumate esindajate (metanaal, etanaal, propanoon, metaanhape, etaanhape, etaandihape) struktuurvalemid, rahvaparased nimetused, leidumine, teke, omadused, kasutusalad, millised on ohud (kui on)? 1. Metanaal (HCHO) formaldehuud - Varvuseta, terava lohnaga murgine gaas, mis vees hasti lahustub. Kasutatakse formaldehuudvaikude ja teiste vaikude tootmisel, millest valmistatakse tehnikatooteid, ehitusmaterjale, tarbeesemeid. Metanaali kasutatakse plastmasstoodete, kilematarjalide, laagrite,

Orgaaniline keemia

3

docx

Karbonüülühendid

Karbonüülühendite liigitamine Aldehüüdide nomenklatuur ·Aldehüüdide nimetuse lõppliide on ­aal. ·Aldehüüdrühma süsinik võetakse tüviühendi süsinike nummerdamisel esimeseks. Ketoonide nomenklatuur ·Asendusnomenklatuuri korral on ketoonide nimetuse lõppliide ­oon, mille ette pannakse ketorühma süsiniku kohanumber. ·Funktsionaalnomenklatuuri korral kirjutatakse nimetusse mõlemad alküülrühmad ja lisatakse sõna ­ketoon. CH -CO-CH propanoon e. dimetüülketoon 3 3 CH CH CH COCH pentaan-2-oon e. metüülpropüülketoon 3 2 2 3 Ketoonide omadused · Kergesti lenduvad vedelikud · Vees lahustuvad · Narkootilise toimega · Kujundavad toiduainete lõhnabuketti Aldehüüdide redoksomadused ·Oksüdeerumine (ketoonidega ei toimu) CH CHO+Ag O®CH COOH+2Ag (hõbepeeglireaktsioon) 3 2 3 CH CHO+2CuO®CH COOH+Cu O (must à punane)

Keemia

1

doc

Karbonüülühendid

KEEMIA Karbonüülühendid on ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Jaguneb ketoonideks(-CO-) ja aldehüüdideks(-CHO) . Ketoonide lõpus liide ­oon võib panna ka ketoon/metüülpropüülketoon->pentaan-2oon) Aldehüüdide lõpus liide ­aal Füüsikalised omadused- enamik aldehüüde ja ketoone on kergesti lenduvad vedelikud, madalad esindajad(metanaal,etanaal..) lahustuvad vees väga hästi, pikema süsinikahelaga aga mitte nii hästi. Keemilised omadused- Kui reageerivad alkoholiga, tekib poolatsetaal. Alkoholi liia korral reageerib tekkinud poolatsetaal omakorda alkoholiga ja tekib atsetaal(dieeter) Füsioloogilised omadused- narkootilise toimega, kahjsutavad kesknärvisüsteemi. Limaskestadele mõjuvad ärritavalt. Aldehüüdid on üldiselt mürgisemad. Nahale sattudes tekitavad aldehüüdid põletikke, organismist eralduvad väga aeglaselt. Metanaal e formaldehüüd(HCHO)- värvitu mürgine gaas. Terava lõhnaga. Lahustub hä

Keemia

21

pptx

Aldehüüdid ja ketoonid

 Ketoonide nomenklatuur • 1) Süsinikuahela alusel alkaani nimi + karbonüülrühma C asukoha number + oon või asukoha number + alkaani nimi -oon lõpuga (Numbreid loed ahela otsast, millele funktsionaalrühm lähemal on) Nt: butaan-2-00n ehk 2-butanoon CH3-CO-CH2-CH3 • 2) Mõlemalt poolt funktsionaalrühma radikaali nimetus + ketoon Nt: etüülpropüülketoon CH3-CH2-CO-CH2-CH2-CH3 • Lubatud ka triviaalnimetused üldtuntud ainetele: atsetoon, akroleiin, diatsetüül jt. Saamismeetod • Primaarsete alkoholide oksüdeerimisel tekivad aldehüüdid, sekundaarsete alkoholide oksüdeerimisel ketoonid • Oksüdeerumine toimub kergesti, kuid moodustuv oksoühend (eriti aldehüüd) tuleb kiiresti reaktsioonikeskkonnast eemaldada, kuna tegemist on võrdlemisi aktiivsete ühenditega, mis võivad anda sekundaarseid reaktsiooniprodukte (näiteks aldehüüdid oksüdeeruvad edasi karboksüülhapeteks).

Orgaaniline keemia

Meedia

Kommentaarid (0)