Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Pronksist odaots (0)

1 Hindamata
Punktid
Pronksist odaots #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gerda717 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
pdf

Pronksiaeg

nöörivajutustega. Tööriistade ja relvade hulgast tõrjutakse eelrooma rauaajal kõrvale nii kivi- kui ka pronksasjad. Jätkuvalt on levinud õõskirved, aga juba ilmuvad ka silmaga kitsateralised raudkirved. Esemelises materjalis tuleb sel perioodil selgesti välja Saaremaa eripära, mis on sealjuures suuresti sarnane Loode-Eesti arheoloogilise materjaliga. Ülekaalukalt Saaremaal levinud esemetüüpidest võiks mainida lusikotstega oimuehteid, nii pronksist, rauast kui ka luust konkspeaga ehtenõelu, väikeseid rauast karjasekeppnõelu, vööhaake ja kiirtekujulisi ripatsehteid. 6 Käevõru Esemeid Tõnija kalmest RINGVALL-LINNUSED Umbes aastatuhande vahetuse paiku ehk hilisel eelrooma rauaajal tulid kasutusele väikesed nõrgalt kindlustatud linnused, nn ringvall-linnused. Vahel kutsutakse neid ka Havori-tüüpi

Ajalugu
thumbnail
8
docx

Pronksiaeg Eestis

Skandinaaviamaadest või Ida-Preisist. Meil ju puudusid pronksiks vajalikud vask ja inglistina. Mere ületamiseks kasutati suuri paaditaolisi laevu, mis liikusid edasi aerude abiga. Purjelaevu ei osatud tollal veel teha. Loomulikult oli pronks väga kallis. Kui mõni ese kõlbmatuks muutus, valasid meie sepad selle uuesti ümber. Pronksi haruldust arvestades kasutati veel ohtrasti kivist, luust ja puust tööriistu. Kõige rohkem valmistati pronksist keerulisi putkkirveid, odaotsi ja ehteid. Pronksiaja põhilised elatusalad Eestis Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena. Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük

Ajalugu
thumbnail
19
doc

Arheoloogia - konspekt

Jalanõudel oli ees nahklapats, tagumine osa punutud taimedest/kõrkjatest. Tätoveeringud, esemed 17 eritüüpi taimedest või puudest, riided 8 eri looma nahast. Ribid olid murdunud, abaluu all oli tulekivist nooleots, mis tekitas suure haava. Kinnikasvanud ninaluu murd. Tema nooleotstel ja kätel kellegi teise vere jäänused. Praegu eksponeeritakse jäämees Ötzit Põhja ­ Itaalias Bolzanis. Eestis algab pronksiaeg 1800 e.Kr. Vanim leid Muhu saarelt leitud odaots. Kivissaarelt pronksist sirp, odaots, 11 kirvest. Vanemad kirved rantkirved, siis õglkirves. Järvekülast ainulaadne rikkalikult kaunistatud putkkirves(2000 aasta II poolel), kuskil Põhja ­ Euroopas pole sellist. Pronksesemetel prestiiz, töö ei mänginud niivõrd rolli. 1800 ­ 1000 e.Kr varasem pronksaeg ­ ei teata nii palju. 1000 ­ 500 e.Kr hilisem pronksaeg ­ rohkem teavet, murrang nii materiaalses - kui vaimseskultuuris.

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Muinasaja referaat

Skandinaaviamaadest või Ida - Preisist. Neil ju puudusid pronksiks vajalikud vask ja inglistina. Mere ületamiseks kasutati suuri paaditaolisi laevu, mis liikusid edasi aerude abiga. Purjelaevu ei osatud tollal veel teha. Loomulikult oli pronks väga kallis, Kui mõni ese kõlbmatuks muutus, valasid meie sepad selle uuesti ümber. Pronksi haruldust arvestades kasutati veel ohtrasti kivist, luust ja puust tööriistu. Kõige rohkem valmistati pronksist keerulisema putkega kirveid, odaotsi ja ehteid. Mehed kogusid ahju lähistele hulga soomaaki. Nad leotasid mullakämpusid vees, et neist maagitükikesi eraldada. Siis tampisid nad soomaagitükid peeneks, kuivatasid need hoolikalt ja kogusid varjualusesse. Kui sütt oli küllaldaselt ja ahi kuiv, asetasid mehed sinna ühe kihi hõõguvat puusütt, peenestatud soomaaki ning sekka lubjakivitükke. Ahju parajalt soomaagi ja puusöega täitnud, asus üks meestest lõõtsaga tuld õhutama.

Ajalugu
thumbnail
34
docx

Euroopa muinaskultuurid

- Sõjakirveste kultuur Teada mitmeid matuseid. Need on omaette kalmistutel. Põlved on krõnksus, käed on vastu rinda. Nöörkeraamika matusepaigad: Sope kalmistu Ida-Virumaal. Pikka aega arvati ka, et matmine külili, sageli kokkusurutud jäsemetele, võib viidata erilisele matmiskombele, võisid olla ka kinni seotud, loomanahkadesse maetuna. Nöörkeraamika kultuur on kujunenud Musta mere äärsetes steppides, nim Jamnaja kultuuriks. Sealt on see siia levinud. Esimesed pronksist esemed. Euroopa vanemate kultuuride etnilise päritolu probleemid 9. loeng Uurimissuund, mis tänapäeval pole nii soositud. Samal ajal on võimalik saada uusi andmeid. Lähiajal võib see suund muutuda aktiivsemaks. 100%-liselt pole võimalik kindlaks teha, mis territooriumil see rahvas on elanud, sest tänapäeva eurooplased on märkimisväärselt segunenud. Tänapäeval õigeid eestlasi pole olemas. Õiged eestlased olid Lembitu ajal.

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Ajaloo kokkuvõte 1-6

-Hakkas levima söödiviljelus(mõnda aega haritud maa jäeti sööti, kasutati karjamaana, peagni hariti uuesti üles) -Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks.Eluasemed püstitati sageli maade lähedusse. Tõususajand. - Vanem e rooma rauaaeg (hiiglasuur Rooma impeerium mõjutas kogu Põhja-Euroopat) - tõusuperiood - Peamiseks elatusalaks karjakasvatus ja põlluharimine (jõukus, rahvaarvu kasv, asustus tihenes) - Käsitöö, eriti metallitöö (peened pronksist ehted) - Kaubandussuhted Rooma impeeriumiga (neid huvitas merevaik ja karusnahad, lõunast hangiti esmajoones pronksi) - Vilja vahetus põhja- ja idapoolsete rahvastega - Tarandkalmed ­ kivikalme, mille sisekonstruktsiooni moodustasid suurematest kividest laotud müürid, mis asetsesid ristkülikukujuliselt; surnuid maeti põletatult - Rahulik sõdadeta ajajärk ­ edusammud majanduses Eestlaste esmamainimine

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Muinasaja inimeste tarbimisesemed

konstruktsioonielemendi tõttu on saanud nimetuseks kivikirstkalmed. Erandina esineb ka laevakujulisi kivikalmeid. Rajati esimesed maakasutussüsteemid, mille jäänuseid - põllupeenrad ja -kivihunnikud on säilinud tänaseni. Vähem leide on kivikirstkalmetest (silmapaistev erand on Jõelähtme kalmistu); osade juhuslikult saadud esemete leiukontekst on ebaselge. Töö- ja tarbeesemetest on leitud silmaga kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest märkimisväärsemad on sarvkoplad, linakammid ja -mõõgad ning suitsekangid. Jahi- ja kalapuugivahenditest on saadud luust nooleotsi ning harpuune. Metallitööst on järele jäänud valamisvormide ja sulatustiiglite tükke. Relvi on leitud suhteliselt vähe: mõned pronksist odaotsad, kahe pronksist lühimõõga katkendid ja üks pronksist nooleots

Ajalugu
thumbnail
10
doc

Pronksiaeg Eestis referaat

või paadikujulised haudehitised on Rootsis dateeritud juba neoliitikumi ja vanemasse pronksiaega, kuulub enamik neist siiski kas nooremasse pronksiaega või viikingiaega. Eesti laevkalmed kuuluvad kaheldamatult sellesse vanemasse rühma, seda nii ehituse kui ka leidude põhjal. Sõrves Lüllel oli kaks teineteise järel asunud laevkalmet, mis 1967. aastal Lõugase poolt läbi kaevati (EE, joon 104). Esimeses laevas oli kaks kirstu, mis olid ehitatud põletusmatuste jaoks, ning siit leiti pronksist nooleots, pintsett, pronkseseme katke ja nivendiline kõrvaga kausike. Teises kalmes oli üks kirst, mille kõrvalt saadi riibitud savinõu kilde ning kaugemalt jahvekivi ja kivikirve toorik. Kalmete rajamine dateeriti uurija poolt pronksiaja IV ja V perioodi vahetusse, seega u aasta 900 paika eKr. Väo laevkalme oli mattunud eelrooma rauaaja kivikirstkalme rusude alla. Pronksiaegsete laevkalmete kodumaaks peetakse Ojamaad, kus neid rajati alates IV perioodist kuni eelrooma rauaaja alguseni

Ajalugu



Lisainfo

Lühike ettekanne Eesti mujn asajaloost ning arheoloogilistest väljakaevamistest.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun