Pronksiaeg (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

pptx

Neoliitiline kunst - kunstiajalugu

Neoliitiline kunst Kevin Engelbrecht Jaan Poska Gümnaasium 10.c 2011  Aeg ja koht Neoliitikum kestis LähisIdas VII aastatuhandest III aastatuhandeni eKr. PõhjaEuroopas k.a. Eestis kestis neoliitikum VIIII aastatuhandel eKr.  Mis on neoliitikum? Neoliitikumi inimestel oli väga mitmesuguseid usundeid, kuid neile on üldiselt omane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas nähtamatu, teispoole olemine. Nende kunst püüab nähtavaks muuta nähtamatut. Üksikute loodusnähtuste kõrval usuti ka vaime. Need võisid olla nii head kui halvad.  Koondkujud Osad põlluharijad ei austanud tootemloomi, vaid oma inimlikke esivanemaid. Usuti, et nende hinged kaitsevad ja aitavad elavaid inimesi. Tavaliselt ei püütud kujutada mõnda üksikut esivanemat, vaid taheti luua nende koondkuju. Et hingede maailma peeti nähtavast erinevaks, on koondkujud

Kunstiajalugu

1

doc

Ürgaja kunst

Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid on Hispaanias Altamira koobastes ja Lascaux´ koobastes Prantsusmaal. Lascaux´ maalid avastati alles 1940.aastal. Inimesi hämmastab maalide ilu ja rohkus. Algul oli inimesi, kes kahtlesid, et ürgaja inimese kunstivõimes-maalide imehea seisund viis mõttes isegi võltsingule. Koopamaalide kõrval valmistati ka luust ja kivist kujusid. Nende valmistamine nõudis tohutut kannatlikkust. Kujude loomisel oli oma osa usundite kaalutlustel. Kiviajale järgnes pronksiaeg, mis on saanud nimetuse tollal laialdaselt toodetud ja kasutatud metallisulami pronksi järgi. Pronksiaeg algas Lääne-Euroopas umbes 4000 aastat tagasi. Pronks on hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Pronksiajal loodi palju kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest, lainelistest joontest jne. Erilise tähelepanu alla seati ehted, mis olid suured ja silmatorkavad

Kunstiajalugu

11

doc

Esiaja kunst

viis mõtted isegi võltsingutele. Koopajooniste ja ­maalide kõrval valmistati neil aegadel ka mitmesuguseid luust ja kivist kujusid. Nende tegemine algeliste tööriistadega nõudis tohutult kannatlikkust. Ka kujude loomisel oli oma osa kindlasti usundlikel kaalutlustel.  Hobusekujuke Nn. Willendorfi Venus Hiigelkujud Vogelherdi koopast Lihavõttesaarel Kiviajale järgnes pronksiaeg ( ajastu on saanud nimetuse tollal laialdaselt toodetud ja kasutatud metallisulami pronksi järgi.) Pronksiaeg algas Lääne-Euroopas suhteliselt hilja ­ umbes 4000 aastat tagasi. Pronks oli hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne

Kunstiajalugu

5

doc

Ürgaja kunst

võltsingutele. Koopajooniste ja ­maalide kõrval valmistati neil aegadel ka mitmesuguseid luust ja kivist kujusid. Nende tegemine algeliste tööriistadega nõudis tohutult kannatlikkust. Ka kujude loomisel oli oma osa kindlasti usundlikel kaalutlustel. Hobusekujuke Nn. Willendorfi Hiigelkujud Vogelherdi koopast Venus Lihavõttesaarel Skulptuur Kiviajale järgnes pronksiaeg ( ajastu on saanud nimetuse tollal laialdaselt toodetud ja kasutatud metallisulami pronksi järgi.) Pronksiaeg algas Lääne- Euroopas suhteliselt hilja ­ umbes 4000 aastat tagasi. Pronks oli hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne

Kunstiajalugu

3

rtf

Egiptuse kunst, Mesopotaamia kunst, Ürgaja kunst.

aastal. Inimesi hämmastas ja hämmastab praegugi nende maalide rohkus ja ilu. Algul oli ka kahtlejaid, kes ei suutnud uskuda ürgaja inimeste kunstivõimetesse- maalide imehea seisund viis mõtted isegi võltsingutele. Koopajooniste ja ­ maalide kõrval valmistati neil aegadel ka mitmesuguseid luust ja kivist kujusid. Nende tegemine algeliste tööriistadega nõudis tohutult kannatlikkust. Ka kujude loomisel oli oma osa kindlasti usundlikel kaalutlustel.Kiviajale järgnes pronksiaeg ( ajastu on saanud nimetuse tollal laialdaselt toodetud ja kasutatud metallisulami pronksi järgi.) Pronksiaeg algas Lääne-Euroopas suhteliselt hilja ­ umbes 4000 aastat tagasi. Pronks oli hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne

Kunstiajalugu

6

rtf

Kunstiajalugu kutsekoolile

KUNSTIAJALUGU 07.09.2011 Esimesed leiud 40 000-12 000a e.m.a Koopamaalid u 20 000 a vanad pärinevad kiviajast -kuulsamad altamira koobas Hispaanias ja LAscaux koobas Prantsusmaal -ilmselt kasutati jahi-ja viljakusriituste läbiviimiseks - punast, kollast, valget, musta värvi mis on saadud värvimuldade, rasva, söe ja vere segamise teel. Megaliidid Pronksiaeg 4000a tagasi - euroopa lääneosas hakati püstitama megaliite - megaliit tähendab kreeka keeles " suur kivi " -megaliidid jagunevad kolmeks : menhirid, dolmenid ja kromlenhid - palju menhereid ja dolmeneid on säilinud Prantsusmaal - kuulsaim kromlehh on Stonehenge Inglismaal Willendorf'i Veenus - arvatav vanus üle 25 000a Ürgaja kunst eestis -Jõelähtme kivikalmed Mesopotaamia kunst. · Euroopaliku kultuuri häll tänapäeval. · Iraagi territooriumil

Aiandus

7

doc

Esiajast postmodernismini

Esiaja kunst Kiviaja kõige vanem skulptuur 25000 a ekr Willendorfi veenus. 20000 a ekr koopamaalingud, tuntuimad Lascaux koopamaal, Altramira-põhja hispaanias. Koopamaalidel kujutati loomi keda kütiti, värviti naturaalsete materjalidega-luuüdi, rasv, muna muld. Kunsti tekke põhjused-uskumused jahiõnne kohta, taheti ümbrust kujundada meelepärasemaks, mäng kui inimese vaba tahte väljendus.koopamaalignute kõrval valmistati ka mitmesuguseid luus ja kivist kujusid. Pronksiaeg-4000aekr-5saj rajatisteks Menhirid-arhitektuuri teke. U.4 m kõrgused kivid, km pikkused rajad, arvatavad pühade retkede kohad. Tuntuimad menhirid prantsusmaal Bretagnes . Sellest ajast säilinud ka dolmenid-algelised hauakambrid. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal. Mesopotaamia kunst Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele-kiilkiri, nendel oli ka kõ

Kunstiajalugu

7

docx

Kunsti küsimused ja vastused.

Kunst 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Koobastesse maaliti algelisemaid loomakujutisi ­ väikesi mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest ­ eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomad näivad paiknevat juhuslikult. Altamira koopamaalid ­ Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaania

Kunstiajalugu

Kommentaarid (0)