Pronksi- ja rauaaeg ning nendega seonduv (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Eesti muinasaeg

lihvisid mägedest kaasa võetud kaljupanku, mis jäid hiljem maha rändrahnudena Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine. TV lk.4 KIVIAEG Vanem kiviaeg ehk PALEOLIITIKUM Keskmine kiviaeg ehk MESOLIITIKUM (u 9000-500 eKr) Noorem kiviaeg ehk NEOLIITIKUM (u 5000-1800 eKr) PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) RAUAAEG Vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg (u 500 eKr ­ 50 pKr) Rooma rauaaeg (50 ­ 450 pKr) Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr) Vanem rauaaeg Viikingi aeg (800-1050 pKr) Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr) 3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused. Kinnismuistsed (asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, relvad, ehted, töö- ja tarbeesemed) Etnograafilised andmed (rahvaluule, eesti keel) Naabrite kirjalikud allikad 4. Kiviaja kultuurid: DATEERING, ASUKOHAD Kunda kultuur

Ajalugu

12

doc

Eestimaa muinasaeg

Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) ­ hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) ­ tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia ­ luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ­ ajaloo uurimine müütide põhjal. e

Ajalugu

7

docx

Eesti Muinasaeg

1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 ­ 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 ­ 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 ­ 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 ­ 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, elatusalad, matmiskombed. Osata tuua

Ajalugu

5

docx

Ajaloo kokkuvõte 1-6

Nesoliitikum- neoliitikum e noorem kiviaeg (V aastatuhandest ­ II aastatuhande keskpaik eKr), kasutati edasi samadest materjalidest esemeid,aga need olid paremini töödeldud,võeti kasutusele savinõud.Pronksiaeg-(2000-500 eKr) levisid pronksesemed (Eestis ainult sissetoodud esemed), valdavalt luu ­ja kiviesemed.Rauaaeg-(900 eKr ­ 1000 pKr) esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade järgi: varane, vanem e rooma, keskmine ja noorem rauaaeg 2. Kiviaeg. - Mesoliitikumi asulapaigad.IX aastatuhande algusest eKr pärinev muistse asulakihiga Pulli asula on kõige vanem praegu teada olev inimeste peatuspaik Eestis. Ühelaadsete leidude ja muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, (ka etnilist ühtekuuluvust) nim arheoloogiliseks kultuuriks.Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn.Kunda kultuuri.Levinud

Ajalugu

4

docx

Muinasaeg maailmas ja eestis

Euroopasse jõudis 70 000 aastat tagasi lähis-ida ja hispaania kaudu. Hakati nimetama cro-magnoni inimeseks. Evolutsiooni käigus kujunesid välja eri maailmajagude inimrassid: negriidid, europiidid ja mongoliidid. 3. Tarkinimese ühiskonnakorraldus ja uskumused - Eluviisid ­ korilased, kütid ja kalastajad. Jahiloom oli põhjapõder, püügivahenditeks luust oda, õngekonks ja ahing ning tulekivist pihukirves. Elati koos 50-75 liikmelistes gruppides sugukonnana. Sugukonnad moodustasid hõimud. Hakati ehitama maju, ilmusid esimesed kunstiteosed. - Uskumused ­ väiksed naisekujud (veenused kujutavad viljakusjumalannasid). Arvatakse et perekonnapeaks oli naine. Koopamaalingud (altamira, lascaux, chauvet)

Ajalugu

30

odt

10-klassi ajalugu: eesti-ajalugu

•Nöörkeraamika(vene kirves)- savinõud kaunistatud nööritaolise esemega, algne maaviljelus->alepõllundus, europiidne(geen dominantne) päritolu ->eestlaste väimus Pronksiaeg – (1800- 500 eKr) Eestisse levisid pronksesemed, aga kuna puudus pronksiks vajalik vask ja tina, kasutati edasi kivi- ja luuesemeid. Asva kultuur, Kaali meteoriidikraater •Toodi sisse skandinaaviast, seega paremini esindatud saartel ja lääne- eestis RAUAAEG 500 eKr-1200 pKr Vanem rauaaeg 500 eKr-450 pKr Rooma rauaaeg 1pKr-450 pKr- rooma riigist pärit esemeid on palju, rooma riigi hiilguse, õitsengu ja languse aeg Keskmine rauaaeg 450-800 pKr •rahvasterändeperiood, eestlasi eriti ei puuduta •eelviikingiaeg 700-800 pKr, Salme muinaslaevad •Kindlustatud asulad, sest rändajate eest oli vaja Noorem rauaaeg 800-1200 pKr •viikingiaeg 800-1050- Skandinaavia päritolu meresõitjad-tuluallikateks rüüsteretked

Ajalugu

5

docx

Eesti muinasajal

MÕISTED: jääaeg ­ 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv ­ mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof ­ Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ­ ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ­ ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis ­ muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud

Ajalugu

5

docx

MUINASAEG EESTIS

aga hauad paiknesid asulaterritooriumil. Maeti selili, laibale valmistati kasetohust ase. Hauapanusteks ripatsid(valmistamiseks kasutati merevaiku, kujutasid loomasid). Alates 3000 eKr saab rääkida nöörkeraamika kultuurist. Savinõud muutusid lamedapõhjalisteks, mis olid kaunistatud omalaadsete nöörivajutustega. Lisaks sellele tulid kasutusele k hästilihvitud kirved, mida nimetati vene kirvesteks. Uueks elatusalaks on karjakasvatus. Asustus kaugeneb suurtest veekogudest ning asulaid ei säilinud. On 2 versiooni: Enam ei elatud külades, nende asemel tuli üksik taluline asustus. Elati külades, kuid sageli muudeti oma elukohta. Tegemist oli maahaudadega, laipmatusega, hauakohad kaugenevad asutusest. Inimene maeti külili, looteasendisse, käed asetatud pea alla. Usutakse, et laibad olid kinni seotud. See võis tuleneda muutusest usundis. Too 2 näidet, mis viitavad sellele, et Kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel. 1

Eesti ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)