Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Prokuratuuri põhiseaduslik asend. - sarnased materjalid

mise, tuuri, prokuratuur, liku, põhiseadus, prokuratuuri, parlamen, funk, prokurör, demokraat, organisatsioon, initsiatiiviotsus, korralduste, parlament, pädevus, prokuröri, põhiseaduslik, juridica, ametnik, nide, kompetents, ride, seotus, parlamentaarse, volitus, legislatiiv, zimmer, kompetentsi, rakendamise, karistusõiguse, institutsioon, tegude
thumbnail
26
pdf

Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses

Norman Aas*1 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses 1. Sissejuhatus 1998. aastal jõustunud prokuratuuriseadusega*2 (ProkS) ja 2004. aastal toimunud kriminaalmenetluse reformiga muutus suuresti ka prokuratuuri roll kriminaalmenetluses. Seejuures püüti parimatest rahvus- vahelistest eeskujudest lähtudes ühendada kahte mõneti vastandlikku eesmärki: ühest küljest garanteerida prokuratuurile oma ülesannete täitmiseks piisav sõltumatus, teisest küljest tagada selline organisatsiooni- line ülesehitus, et prokuratuur saaks efektiivselt ja ühetaoliselt ellu viia riigi kriminaalpoliitikat. Viimastel aastatel on Eestis taas tekkinud intensiivne debatt prokuratuuri sõltumatuse ja vastutuse

Ev õiguskaitsesüsteem
4 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Õiguskantsler

ja Eestis. Õigusinstituut, 2001. Üht õiguskantsleri tegevuse võimalikku aspekti on puudutatud bakalaureusetöös: R. Slavinskaite. Soolise võrdõiguslikkuse Ombudsmani tegevus (Eesti ja Leedu näidetel). Tartu Ülikool, 2001. Protsessuaalset aspekti on puudutanud bakalaureuse- töö: L. Maran. Põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamine Vabariigi Presidendi ja õiguskantsleri taotlusel. Tartu Ülikool, 2000. 4 Sellele viitas esimesena Rootsi ekspert Hans Ragnemalm teoses Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee. Koguteos. Tallinn: Juura, 1997, lk 322. Vt ka J. Hirschfeldt. Eesti õiguskantsler. SIGMA ülevaade Eesti põhiseadusest. September 1997. Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjon (seni avaldamata); R. Narits (viide 3), lk 147. 5 Seaduse põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise õigus on siiski veel näiteks Portugali (Provedor de Justiça) ja Hispaania ombudsmanil (Cortes Generales). Vt M. Mauerer

Ev õiguskaitsesüsteem
32 allalaadimist
thumbnail
125
pdf

Konspekt 2

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid

Õiguse entsüklopeedia
621 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu

Õigussüsteemide ajalugu
592 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja

tunnevad endas tuikavat lõpuni põlemise püha piina. Avalikkus loodab, et nii eraldivõetuna kui ühen- dusena advokaadid võtaksid sõna ühiskonna jaoks olulistel teemadel.“ Jõks jätkas: „Advokaadi roll riigi 23 Justiitsministeeriumi haldusala. Arvutivõrgus: http://www.just.ee/haldusala. 24 Siinkohal tuleb eristada Justiitsministeeriumi haldusalas tegutsemise mõistet haldusala asutus(t)e mõistest. Viimased on maa- ja halduskohtud ning ringkonnakohtud, prokuratuur, vanglad, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Eesti Kohtu- ekspertiisi Instituut, Andmekaitse Inspektsioon ning Kohtute Raamatupidamiskeskus. Vt Justiitsministeeriumi haldusala. Arvutivõrgus: http://www.just.ee/haldusala. 25 RT I 2004, 56, 403; RT I, 14.03.2011, 3. 26 Vt ka Advokatuuri arengusuunad. Periood 2011 kuni 2020, p 13 „Riigi poolt finantseeritav õigusabi“.

Ev õiguskaitsesüsteem
22 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

riigiorganitest, kes seda teostavad. Reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja indiviidide vahel. Finantsõigus-reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes Karistusõigus- võitlus süütegude vastu , rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus- reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus-reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid. Tsiviilprotsessiõigus- reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel jaa nendevaheliste vaidluste lahendamisel Perekonnaõigus- reguleerib abielu ja perekonnasuhteid, suhteid, mis tulenevad abielust,

Õiguse alused
145 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

Euroopa harta noorte osalemise kohta munitsipaal- ja regionaalelus (fikseerib suunised, julgustamaks noori osalema neid mõjutavate otsuste langetamisel ja sotsiaalsetes muudatustes, mis leiavad aset nende tänaval, naabruskonnas, kohalikus omavalitsuses või regioonis). 5.2.-5.4. Munitsipaalõiguse erinevad allikad - (PS, seadus, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, statuudid, KOV organite määrused riiklike kohustuste täitmiseks, observants ja piiriülene õigus) Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) ­ annab vahetult ja kaudselt tunnistust KOV õiguse olemasolust; seadused ­ riik reguleerib KOV-d arvukate seaduste abil. Otseselt reguleerivad: KOV volikogu valimise seadus, KOV korralduse seadus, valla- ja linnaeelarve seadus, valla- ja linna ning riigieelarve vahekorra seadus, Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, Vabariigi Valitsuse seadus. Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused kohaliku omavalitsuse organite (volikogu; valitsus) määrused:

Õigus
775 allalaadimist
thumbnail
125
docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

läbiviimine ­ taotleva riigi menetlusseaduse järgi. Ajaline kehtivus KrMS kohaldamine ei sõltu menetletava kuriteo toimepanemise ajast ­ kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat. Varasema menetlusseaduse kehtivuse ajal alanud menetlused viiakse lõpule varem kehtinud seaduse järgi. Kriminaalmenetluse algus ja lõpp. 1) algab sellest, et uurumisasutus või prokuratuur alustab esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga tingimusel, et - On olemas krm-e ajend (kuriteoteade) ja alus ­ kuriteotunnuste (asjaolude) ilmnemine. Alustamiseks piisab objektiivse süüteokoosseisu nende tunnuste sedastamisest, mis puudutavad tegu. Kriminaalmenetlus - põhjalikumad uuringud ­ objektiivse süüteokoosseisu kaks elementi: tagajärje ja põhjusliku seose

Kriminaalmenetlus
145 allalaadimist
thumbnail
161
pdf

Juhtimise alused

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

Juhtimine
299 allalaadimist
thumbnail
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest ( üksikisik, organisatsioon, riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid ( näiteks autorsust). Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel.

Õiguse alused
186 allalaadimist
thumbnail
66
doc

Kriminoloogia konspekt

KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel ­ märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vast

Sissejuhatus õigusteadusesse
109 allalaadimist
thumbnail
190
pdf

Õiguse üldteooria

ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu

Õigus
426 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Eesti valitsemissüsteemid

?!. Külavanem: kogukonna eestvedaja, lepingu alusel võib täita avalikke ülesandeid. Valitakse kohalike elanike poolt kosolekul. *Määrab ametisse vallavalitsus. Moodustatakse KOV funkt paremaks korraldamiseks ov eripiirkondades. Alusdokumendid: Põhimäärus, Arengukava, Üldplaneering, Eelarve. 73. Kohalike omavalitsuste koostöö õiguslikud alused ja vajadus. Koostöö võimalused? EL harta, Põhiseadus ja KOKS annavad loe koostööks. Koostöö annab suurema efektiivsuse teatud valdkondades. Piirkondliku arengu planeerimine ja identiteedi loomine. Kultuuriline, sots koostöö. Omvalitsusliidud, piirkondlikud ühendused, koostöölepped, valdkondlikud ühisasutused (jäätmekäitlus, ühistransport), prohektipõhised (töötute aktiviseerimine) 74. Kohalike omavalitsuste maakondlikud liidud: moodustamine, juhtimine, funktsioonid. Sama mk KOV. Üldkoosolekul esindja igast KOV, juhatus, büroo

Eesti valitsemissüsteem
27 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt

etc. käsitledes revolutsiooni ei saa me mööda vaadata inimese ja kodanike õiguste deklaratsioonist (mis hiljem võetakse sõna-sõnalt prantsuse põhisedusesse): vabadus seisneb selles, et võib teha kõike mis ei kahjusta teisi inimesi, üksnes seadusega saab keelata ja käskida ­ seadus on üldise tahte väljendusega. Üheks abinõuks uue vabaduse kaitseks sai kirjutatud konstitutsioon mis on teine oluline jälg prantsuse revolutsioonist. Jumala tahte asemele astus inimeste tahe. Uus põhiseadus pidi olema filosoofiliselt põhjendatud, kirjapandud, riigikorda vahetult normeeriv ning võimalikult täiuslik. Uus põhiseadus oli see akt mis allutab õiguse õigusele ehk seaduse seadusele. Vastavalt rooma õigusest tulevale süsteemsusele pidi põhiseadus olema aluseks õiguskorra süsteemseks ülesehituseks. Kõik õigusaktid pidid olema kooskõlas põhiseadusega ning olema kooskõlas ka omavahel. Praktiliselt hakkab kujunema modernne kõrgemal ja madalamal asetsevate õigusaktide süsteem

Sissejuhatus õigusteadusesse
89 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Teenistuslik järelevalve kohtunike üle

data, millise kohtunike käitumisreegli vastu eksiti. Kodanikel on õigus otse distsiplinaarorgani poole pöörduda veel Küprosel, Taanis, Norras ja Madalmaades. Itaalias on kodanikul kaudne õigus algatada distsiplinaarmenetlus ning see on võrreldav Eesti olukorraga, kus kodanik saab küll taotleda menetlu- se algatamist, kuid teatavaks saanud info alusel otsustab distsiplinaarsüüdistuse esitamise siiski pädev 26 CCJE arvamus nr 3 (2002) (viide 16), p 60. 27 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2002, lk 616. 28 1994. aastast kuni 28. märtsini 2006 on kohtunike distsiplinaarkolleegium menetlenud 42 distsiplinaarasja. Neist 29 korral mõisteti kohtunik süüdi ja teda karistati, 13 korral aga leiti, et kohtunik pole süütegu toime pannud või et tegu on aegunud. Menetletud asjadest 29 käsitlesid kohtuniku ametikohustuste rikkumist. Näiteks oli kohtunik põhjendamatult ja ebamõistlikult kaua viivitanud asja menetle-

Ev õiguskaitsesüsteem
6 allalaadimist
thumbnail
117
docx

Haldusõiguseõpik

1) haldus on sotsiaalselt kujundav/korraldav tegevus, tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. Haldus tegeleb kogukonna ja seal elavate inimeste asjadega/korraldamisega; 2) siit tulenevalt peab haldus olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalikud huvid ei ole konstantne nähtus, vaid nad on seotud konkreetse ajaga ning nad muutuvad koos ajaga. Mida kujutavad endast avalikud huvid ja millist kaalu nad omavad huvide kollisioonis? Sellele küsimusele peavad vastuse andma põhiseadus ja sellega kooskõlas olevad seadused. Eesti Vabariigi põhiseaduses ei kasutata mõistet "avalikud huvid", vaid räägitakse üldistest huvidest. Põhiseaduse kontekstist tulenevalt võib öelda, et tegemist on identsete mõistetega. Õigusliku aluse üksikisikute huvide piiramiseks üldistes huvides annab põhiseaduse § 11, mille kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada

Haldusõigus
198 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Riigiõigus

tasakaalustada, kuna see on suveräänsuse küsimus) Norm: - Reegel ­ kehtivad ,,kõik või mitte midagi" põhimõttel; konfliktis kehtivad konflikti lahendamise reeglid - Printsiip ­ erineb reeglist, sest nõuab oma realiseerimist võimalikult ulatuslikul määral (maksimaalne võimalik); erinevad normidest, kuna neil on olulisuse printsiip §3 Eesti Vabariigi Põhiseadus Põhiseadus on samuti mitmeti mõistetav termin. Kui öelda, et PS on seadus, siis kust tuleb pädevus antud seadus vastu võtta ja kus on kirjas antud pädevus? Euroopa PS leping on mitmetes riikides ratifitseeritud, kuid ei kehti, kuna Prantsusmaa ja Holland lükkasid antud seaduse rahvahääletusel tagasi. Põhiseaduse mõisted: PS (konstitutsioon) - Empiiriline mõiste ­ Konstitutsioon on põhilaad/-olemus; laiemalt mõistetakse põhistruktuuri (biol: nõrga

Riigiõigus
31 allalaadimist
thumbnail
53
docx

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö su

?iguskaitseasutuste s?steem
33 allalaadimist
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut

Õigus
43 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Raul Narits Õiguse Entsüklopeedia

Raul Narits ,,Õiguse entsüklopeedia" I peatükk 1.1. Õiguse eelastmed Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks/ sotsiaalseks korraks, mis korrastasid inimkäitumist. Olemas juba enne õigust. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist, on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tava ja moraal on kindla sisuga, st antud ajas ja ruumis eksisteerivad ühiskonnas valdavalt ühesugused tavad ja moraal. . Alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäitumise korrastamine üldiste j

Õiguse entsüklopeedia
146 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem

Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks Võimude lahusus, tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid. 1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike

Eesti valitsemissüsteem
170 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Õiguse aluste kordamisküsimused

Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest ( üksikisik, organisatsioon, riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid ( näiteks autorsust). Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel

Uurimistöö meetodid
73 allalaadimist
thumbnail
67
pdf

Õiguse Alused kordamisküsimused

Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia ­ on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia ­ selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia ­ on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei

Õigus alused
282 allalaadimist
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

Esineb üldjuhul käsu või keeluna, mis toetub riigivõimu autoriteedile, ettekirjutisena, milline peab olema, ei tohi olla või võib olla inimese käitumine. Riigist lähtumine on õigusnormi määravaks spetsiifiliseks tunnuseks, teised tunnused tulenevad suuresti sellest. 2. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga, teda kaitseb riik. Õigusnormide täitmise tagamiseks on igas riigis loodud erilised organid, nagu politsei, prokuratuur, kohus jmõiguskaitseorganite süsteem. 3. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Seose tõttu riigiga on õigusnormide kohustuslikkuse aste teiste sotsiaalsete normidega võrreldes kõrgem, nad on kohustsulikud kõigile. 4. Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. Nt laenuandja õigus laenulepingu tähtajal võlasumma tagasi saada ja võlgniku kohustus võlg tähtaegselt tagastada. 5

Õiguse alused
453 allalaadimist
thumbnail
94
docx

Õiguse entsüklopeedia eksam

loomuõiguse käsitlus, õigusriigi doktriin.. Seadusest kõrgemalseisvad väärtused. Nimetatakse ka loodusõiguseks või loomuõiguseks. Postiivse õiguse normid on ainult siis kehtivad, kui nad vastavad loomuõigusele. Loomuõiguse üks rajajaid – Rousseau 4. ÕIGUSE IDEE Õiguse ideed kajastavd 2 enimlevinud doktriini: 1) Loomuõiguslik doktriin – õigus peab olema kooskõlas õiguse ideega ehk õiglusega. Õiguse idee on positiivse õiguse ülene. Põhiseadus ja seadused peavad olema kooskõlas ülipositiivse õiguse põhimõtetega ja üldtunnustatud õiguse üldpõhimõtetega. 2) Positivistlik doktriin – vaatleb õigusnormi ja õigussuhteid nagu need olema peavad – sein sollen. Kuidas õigusnorm annab ühele õigusi ja teisele kohustusi. 5. ÕIGUSNORMI TUNNUSED Tunnused: Üldine iseloomu aspektist isel õigusnorme sihitlus isiku huvidele või

Õiguse entsüklopeedia
564 allalaadimist
thumbnail
24
pdf

Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust? Weimari

Samasugust avatud arutelu ootab Eestis viimastel aastatel juristide meeli kütnud põhiseaduse alus- põhimõtete ehk nn kaitseklausli temaatika, mida võib vaadelda vaidlusena selle üle, milline kohus peaks kaitsma Eesti põhiseaduses sisalduvaid õigusi ja põhimõtteid. On oht, et teineteisele hakkavad ilma sisuliste põhjendusteta vastanduma kaks juriidiliselt ainuõigena näivat ja samas ühildimatut seisukohta. Ühe seisukoha järgi seab Eesti Vabariigi põhiseadus aluspõhimõtetele viitamisega otseselt piirangu Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkusele ning kuna põhiseaduse järelevalvet teostab viimases astmes Riigikohus, siis peab Euroopa Liidu esmase ja teisese õiguse (koos nendega seotud Eesti õiguse sätetega) allutama senisest julgemale kontrollile. Teise seisukoha järgi peavad liikmesriikide kohtud lähtuma lojaalse koostöö põhimõttest ning on seetõttu kohustatud hoiduma liidu õiguse (nii otsesest

Ev õiguskaitsesüsteem
2 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Riigiõigus

Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Näitlikustava ülevaate õigusaktidest Eesti õiguskorras annab alljärgnev joonis. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d (Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d (Põhiseadus §87) 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139) 1) Põhiseadus Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused.

Riigiõigus
379 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
142
doc

Riigiõiguse konspekt

Parlamendi juures olevad ametnikud ja organid, kes ei kuulu parlamendi tööaparaati Lobby Parlamendiliikme staatus, tema immuniteet ja indemniteet Valitsus Valitsuse mõiste, liigid ja koosseis Valitsuse ja selle liikmete vastutus Riigiõigus -- eriosa. Eesti riigiõigus Eesti riigiõiguse põhiprintsiibid Eesti riigiõiguse ajalugu Olulised daatumid Eesti riigiõiguslik areng 1917-36 Eesti riigi teke ja tema eelkonstitutsioonid 1920. a. Põhiseadus, selle rakendamine ja muutmine 1933. a. Põhiseadus ja vaikiv ajastu Eesti riigiõiguslik areng 1936-92 Rahvuskogu ja 1937.a. Põhiseadus 1937. a. Põhiseaduse iseloomustus Üleminekuaeg 1937. a. Põhiseaduse rakendamisele 1940. a. sündmused 1988. a. kuni 1992. a. Põhiseaduse vastuvõtmiseni Rahvas Eesti põhikorras Rahvas kui kõrgeima riigivõimu kandja Eesti kodakondsus Rahvahääletus ja rahvaalgatus Eestis

Riigiõigus
55 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine ­ respondent ja uurija vahetult ajavad juttu ­ suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri

Õiguse sotsioloogia
329 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Õiguse entsüklopeedia terve konspekt

ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA KONSPEKTIDE KOMPLEKT 2015. AASTA (Elmar Ilus-raamatu põhjal) Sisukord 1Õiguse eelastmed......................................................................................................................4 1.1MORAAL JA TAVA...........................................................................................................4 1.1.1TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM............................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1.3Õiguse tähistamine.............................................................................................................5 2Tänapäevane õiguse mõiste.......................................................................................................7 2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus............................................................................

Õiguse entsüklopeedia
206 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Haldusõigus

avalikku haldust: a. Sotsiaalne fenomen ­ sotsiaalselt kujundav tegevus (alati seotud inimeste ja kogukonnaga) ning tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. Haldus tegeleb kogukonna ja seal elevate liikmete asjadega (kogukond võib olla riik, omavalitsus või muu avalikõigulik organisatsioon). Avalikõigulik organisatsioon tegeleb sellega b. Orienteeritud avalikele huvidele (avalikud huvid (NB Põhiseadus ei räägi avalikest huvidest, vaid üldistest huvidest) on eelkõige siiski, need mis on kirja pandud): i. Positiivne ­ seadusandja, kes otsustab, mis on avalikud huvid ii. Loomuõiguslik - riik otsustab nende ülesannete üle, mida üksikisikud ei suuda ise rahuldavalt täita. Avalikud huvid pole üksikisiku huvidega vastuolus, need on üksikisikute huvide summa.

Haldusõigus
88 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun