Prokuratuuri põhiseaduslik asend. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui kõrgeimalseisev prokurör ?
 
Säutsu twitteris
Norman Aas
Prokuratuuri põhiseaduslik
asend.
Funktsionaal-organisatoorne analüüs
Funk tsionaal-organisatoorne analüüs
Käimasoleva karistusõiguse ja kriminaalmenetluse reformi käigus on prokuröride menetlusfunktsioonide
määratlemise kõrval samavõrd tähtis ka prokuratuuri kui organisatsiooni muutmine kaasaegse demokraat-
liku riigi nõuetele ja eesmärkidele ning Eesti põhiseadusele vastavaks õiguskaitseorganiks. Suurimaks
ohuks seejuures on suhtumine prokuratuuri kui konkreetsest põhiseaduslikust korrast eemalseisvasse
järelevalveorganisse, millel on ajaloo vältel välja kujunenud kindel funktsioon ja struktuur, mis tuleb igal
juhul säilitada prokuratuuri integreerimisel ülejäänud ühiskondliku korraga. Siiamaani oli selline seisukoht
teatud mõttes ka arusaadav, sest taasiseseisvumisel jäi meil kehtima ikkagi Nõukogude kriminaalprotsessi
koodeks koos sealt tulenevate menetlusorganitega ning siiamaani ei ole toimunud põhjalikku analüüsi
nende normide vastavusest Eesti uuele ühiskondlikule korrale ja põhiseadusele. Enne uute karistus- ja
kriminaalmenetluse seadustike jõustumist tuleb vastav analüüs kindlasti aga teostada ja leida kõigepealt
vastus küsimusele, kas Eesti kriminaalmenetlus üldse vajab sellist institutsiooni, nagu seda on prokuratuur,
ja kui selgub, et prokuratuur on tõepoolest teatud riigi ees seisvate ülesannete täitmiseks vajalik, tuleb nende
ülesannete sisust tulenevalt määrata prokuratuuri koht riigivõimu kolmikjaotuse skaalal.
Üheks selliseks riigi ees seisvaks ülesandeks on õigushüvedele efektiivse kaitsemehhanismi loomise
kohustus, mille olemuslikuks osaks on ka õigushüvesid rünnanud isikute tegudele kiire ja adekvaatne
riigipoolne reageerimine. Ajaloolises plaanis tagasi vaadates ongi juba toimepandud kuritegude väljasel-
gitamine ja süüdlaste kohtu ette toimetamine olnud prokuratuuri ülesanne, samas kui politsei olemuslikuks
funktsiooniks on pigem preventiivne tegevus, s.t kuritegude ennetamine. Seetõttu on Lääne-Euroopas aja
jooksul välja kujunenud järgmised põhiprintsiibid ja reeglid prokuratuuri kohta:
- prokuratuur, olles piiratud kriminaalõiguse ja kriminaalmenetlusega ning mõeldud vaid kriminaalkohtu
jaoks, ei teosta üldist kontrolli seaduslikkuse ega seadusekuulekuse üle ühiskondlikus, majandus- ja
eraelus;
- prokuratuuri käes on kogu riiklik süüdistamismonopol, mille elluviimise eeltingimuseks on eeluuri-
mise juhi rolli täitmine.
Viimase – eeluurimise juhtimise – tähtsus on viimase sajandi jooksul aga järjest vähenenud ja tegelikuks
kohtueelseks menetlejaks on tõusnud politsei. Seega  on üha enam ka  meil tõstatatud küsimus,  kas
deklareerida tegelik olukord ka seaduses ja sellest tulenevalt mitte anda prokurörile eeluurimise juhi õigusi,
mida ta nagunii enamasti ei kasutaks.*1
Selline samm toob eriti teravalt välja küsimuse, kas prokuratuur kui selline on riigile üldse hädavajalik,
kuna ainult süüdistusaktide koostamiseks võiks vastavad ametnikud sama edukalt ka politseis töötada. Kuna
politsei ja prokuratuuri vaheliste suhete analüüs nõuab aga omaette põhjalikumat käsitlust, kui on võimalik
käesoleva teema raamides, lähtub autor eeldusest, et prokuröride poolt süüdistusfunktsiooni täitmine ei ole
ilmselt käesolevas poliitilises situatsioonis vaieldav.
1 Vt nt E. Kergandberg. Kümme märkust seoses prokuröri funktsionaalse rolliga Eesti tänases ja tulevases kriminaalmenetluses. – Juridica,
1999, nr 2, lk 65.
74
JURIDICA II/2000
Prokuratuuri põhiseaduslik asend.Funktsionaal-organisatoorne analüüs
Norman Aas
Riigivõimu funktsionaal-organisatoorse analüüsi
põhimõtted
Vastamaks küsimusele, kas süüdistamisfunktsioon kuulub judikatiiv- või eksekutiivvõimu ülesannete
hulka, tuleb esmajoones lähtuda põhiseaduse §-st 1, mille järgi kõrgeima riigivõimu kandja Eestis on rahvas,
ja §-st 4, mis näeb ette ainult kolm (president kui üksikisik välja arvatud) erinevat riigifunktsiooni kandjat.
Tuginedes siinkohal põhiseaduse §-le 3, mille järgi riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega
kooskõlas olevate seaduste alusel, seisneb § 4 normatiivne sisu selles, et mitte keegi peale seadusandliku,
täidesaatva või õigustmõistva võimu ei tohi riigivõimu teostada, kui erandid sellest ei ole põhiseaduses
endas otseselt ette nähtud. Kuna kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, peavad kõik kolm nimetatud
võimuharu riigivõimu teostamiseks olema rahva poolt legitimeeritud, s.t saama selleks volituse.
Eeltoodud seisukoht on aluseks funktsionaal-organisatoorsele riigivõimu jaotuse põhimõttele, mis võimal-
dab struktuurselt erinevaid funktsioonikandjaid niimoodi konstrueerida ja spetsiifiliselt legitimeerida, et
iga riigivõimu teostamise akt lähtuks suveräänilt, s.t rahvalt.*2 Funktsionaal-organisatoorse riigivõimu
jaotuspõhimõtte olemuslikuks tunnusjooneks on kontroll ja vastutus, s.t rahva kui tegeliku võimukandja ja
tema poolt volitatud funktsioonikandjate vahel peab olema legitimeeriva faktorina poliitiline kontroll ja
vastutus.*3 Seetõttu peab alati mõnele riigiorganile teatud kompetentsi andmisel langema talle samaaegselt
ka vastutus, sest ilma selleta ei omandaks vastav riigiorgan tegutsemiseks hädavajalikku demokraatlikku
legitimatsiooni.
Vastutus oleks aga mõttetu, kui see ei oleks kindlustatud võimaliku sanktsiooniga. Seega otsustamispädevus
eeldab alati otsuse tagajärgede eest vastutamist ja võimalikku karistust valede otsuste eest*4, s.t ühelegi
riigivõimu kandjale ei tohi anda pädevust teostada riigivõimu väljaspool demokraatlikku kontrolli, vastutust
ja võimalikku karistust.*5 Põhiseaduses kirjeldatud võimude lahususe põhimõte loob seega kolm erinevat
demokraatliku legitimatsiooni struktuuri kontrolli, vastutuse ja sanktsiooni samaaegseks kandmiseks.
Ükski rahva nimel teostatav riigivõimu akt ei tohi jääda väljapoole ühte eelnevat põhimõtet silmas pidades
üles ehitatud struktuuri.*6
Kontrolli, vastutuse ja sanktsiooni erinevate legitimatsiooniühenduste kirjeldused on toodud põhiseaduse
§-s 4. Kõik kolm erinevad üksteisest selgelt organisatsiooni struktuuri, erineva moodustamisviisi, otsusta-
missituatsioonide, -menetluse ja ka otsuste siduvuse poolest. Seega teatud organile kompetentsi määramise
juures ei tule juhinduda mitte talle antavate ülesannete materiaalsest sisust, vaid nende struktuurist*7, s.t iga
funktsioonikandja tohib täita ainult neid ülesandeid, milliste täitmine tal struktuurselt on võimalik.
Eelnevast  tuleneb esimene oluline järeldus prokuratuuri organisatsiooni kohta: põhiseaduses otseselt
mainimata riigivõimu teostavat organisatsiooni tohib moodustada vaid vastavalt põhiseaduses ettenähtud
ühele organisatsioonitüübile. Seetõttu ei saa nõustuda küllaltki levinud seisukohaga, et prokuratuur paikneb
täitevvõimu ja kohtuvõimu vahepeal, olles sillaks*8 nende vahel ja omandades sel viisil osade autorite
arvates isegi neljanda riigivõimu staatuse.*9 Kuigi teoreetiliselt on sellistel käsitlustel põhinev prokuratuuri
organisatsioon täiesti mõeldav, tuleb nende praktikasse rakendamisel iga kord tähelepanelikult analüüsida,
2 C. Koller. Die Staatsanwaltscaft – Organ der Judikative oder Exekutivbehörde? – Die Stellung der Anklagebehörde und die Geweltenteilung
des Grundgesetzes. Frankfurt am Main: Lang, 1997, lk 220–221.
3 U. Scheuner. Das parlamentarische Regierungsystem in der Bundesrepublik – Probleme und Entwiklungen. DöV 1957, lk 633 jj.
4 G. Zimmer. Funktion – Kompetenz – Legitimation – Gewaltenteilung in der Ordnung des Grundgesetzes – Staatsfunktionen als gegliderte
Wirk- und Verantwortungsbereiche-, Zu einer verfassungmäßigen Funktions- und Interpretationslehre. Berlin, 1979, lk 350.
5 Samas, lk 285.
6 Samas, lk 205.
7 W. Zoller. Über die Bedeutung des Artikel
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Prokuratuuri põhiseaduslik asend- #1 Prokuratuuri põhiseaduslik asend- #2 Prokuratuuri põhiseaduslik asend- #3 Prokuratuuri põhiseaduslik asend- #4 Prokuratuuri põhiseaduslik asend- #5 Prokuratuuri põhiseaduslik asend- #6 Prokuratuuri põhiseaduslik asend- #7 Prokuratuuri põhiseaduslik asend- #8 Prokuratuuri põhiseaduslik asend- #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor assyk Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Norman Aas
  • Prokuratuuri põhiseaduslik
  • Funktsionaal-organisatoorne analüüs
  • Funk tsionaal-organisatoorne analüüs
  • JURIDICA II/2000
  • Riigivõimu funktsionaal-organisatoorse analüüsi
  • Prokuratuuri põhiseaduslik asend.Funktsionaal-organisatoorne analüüs
  • Eksekutiivvõimu demokraatlik legitimatsioon
  • Halduse hierarhiline organisatsioonistruktuur kui
  • Eksekutiivvõimu pädevus teha initsiatiiviotsuseid
  • BVerfGE
  • Prokuratuuri kuulumine eksekutiivvõimu hulka
  • Justiitsminister kui kõrgeimalseisev prokurör?
  • Prokuratuuri asendi sätestamine põhiseaduses
  • Autorist

Teemad

  • põhimõtted
  • ühele
  • sui generis
  • Rechtspflege
  • Rechtsprechung
  • demokraatliku legitimatsiooni eeldus
  • primaarse
  • lõplike
  • omal initsia
  • tiivil
  • Autorist

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

26
pdf
Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses
28
pdf
Õiguskantsler
125
pdf
Konspekt 2
105
doc
Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
18
pdf
Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja
75
doc
Kohaliku omavalitsuse õigus
125
docx
Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !