Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Prokuratuuri põhiseaduslik asend. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui kõrgeimalseisev prokurör ?
 
Säutsu twitteris
Norman Aas
Prokuratuuri   põhiseaduslik
asend.
Funktsionaal-organisatoorne analüüs
Funk  tsionaal-organisatoorne analüüs
Käimasoleva  karistusõiguse  ja kriminaalmenetluse reformi käigus on prokuröride menetlusfunktsioonide
määratlemise kõrval samavõrd tähtis ka prokuratuuri kui organisatsiooni muutmine kaasaegse demokraat -
liku  riigi nõuetele ja eesmärkidele ning Eesti põhiseadusele vastavaks õiguskaitseorganiks. Suurimaks
ohuks seejuures on suhtumine prokuratuuri kui konkreetsest põhiseaduslikust korrast eemalseisvasse
järelevalveorganisse, millel on ajaloo vältel välja kujunenud kindel funktsioon ja struktuur, mis tuleb igal
juhul säilitada prokuratuuri integreerimisel ülejäänud ühiskondliku korraga. Siiamaani oli selline seisukoht
teatud mõttes ka arusaadav, sest taasiseseisvumisel jäi meil kehtima ikkagi Nõukogude kriminaalprotsessi
koodeks koos sealt tulenevate menetlusorganitega ning siiamaani ei ole toimunud põhjalikku analüüsi
nende normide vastavusest Eesti uuele ühiskondlikule korrale ja põhiseadusele. Enne uute karistus- ja
kriminaalmenetluse seadustike jõustumist tuleb vastav analüüs kindlasti aga teostada ja leida  kõigepealt
vastus küsimusele, kas Eesti kriminaalmenetlus üldse vajab sellist institutsiooni, nagu seda on  prokuratuur ,
ja kui  selgub , et prokuratuur on  tõepoolest  teatud riigi ees seisvate ülesannete täitmiseks vajalik, tuleb nende
ülesannete sisust tulenevalt määrata prokuratuuri koht riigivõimu kolmikjaotuse skaalal.
Üheks  selliseks  riigi ees seisvaks ülesandeks on õigushüvedele efektiivse kaitsemehhanismi loomise
kohustus, mille olemuslikuks osaks on ka õigushüvesid rünnanud isikute tegudele kiire ja adekvaatne
riigipoolne reageerimine. Ajaloolises plaanis tagasi vaadates ongi juba toimepandud kuritegude väljasel-
gitamine ja süüdlaste kohtu ette toimetamine olnud prokuratuuri ülesanne, samas kui politsei olemuslikuks
funktsiooniks on pigem  preventiivne  tegevus, s.t kuritegude ennetamine. Seetõttu on Lääne-Euroopas aja
jooksul välja kujunenud järgmised  põhiprintsiibid  ja reeglid prokuratuuri kohta:
- prokuratuur, olles piiratud kriminaalõiguse ja kriminaalmenetlusega ning mõeldud vaid kriminaalkohtu
jaoks, ei teosta üldist kontrolli  seaduslikkuse  ega seadusekuulekuse üle ühiskondlikus, majandus- ja
eraelus;
- prokuratuuri käes on kogu riiklik süüdistamismonopol, mille elluviimise eeltingimuseks on eeluuri-
mise juhi rolli täitmine.
Viimase – eeluurimise juhtimise – tähtsus on viimase sajandi jooksul aga järjest vähenenud ja  tegelikuks
kohtueelseks menetlejaks on tõusnud politsei. Seega  on üha enam ka  meil tõstatatud küsimus,  kas
deklareerida tegelik olukord ka seaduses ja sellest tulenevalt mitte anda prokurörile eeluurimise juhi õigusi,
mida ta nagunii enamasti ei kasutaks.*1
Selline samm toob eriti teravalt välja küsimuse, kas prokuratuur kui selline on riigile üldse hädavajalik,
kuna ainult süüdistusaktide  koostamiseks  võiks vastavad ametnikud sama edukalt ka politseis töötada. Kuna
politsei ja prokuratuuri vaheliste suhete analüüs nõuab aga  omaette  põhjalikumat  käsitlust , kui on võimalik
käesoleva teema raamides, lähtub autor eeldusest, et prokuröride poolt süüdistusfunktsiooni täitmine ei ole
ilmselt käesolevas poliitilises situatsioonis vaieldav.
1 Vt nt E. Kergandberg. Kümme märkust seoses prokuröri funktsionaalse  rolliga Eesti  tänases  ja tulevases kriminaalmenetluses. –  Juridica ,
1999, nr 2, lk 65.
74
JURIDICA II/2000
Prokuratuuri põhiseaduslik asend.Funktsionaal-organisatoorne analüüs
Norman Aas
Riigivõimu funktsionaal-organisatoorse analüüsi
põhimõtted
Vastamaks küsimusele, kas süüdistamisfunktsioon kuulub judikatiiv- või eksekutiivvõimu ülesannete
hulka, tuleb esmajoones lähtuda põhiseaduse §-st 1, mille järgi kõrgeima riigivõimu kandja Eestis on rahvas,
ja §-st 4, mis näeb ette ainult kolm ( president  kui  üksikisik  välja arvatud) erinevat riigifunktsiooni kandjat.
Tuginedes siinkohal põhiseaduse §-le 3, mille järgi riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega
kooskõlas olevate seaduste alusel, seisneb § 4 normatiivne sisu selles, et mitte keegi peale seadusandliku,
täidesaatva või õigustmõistva võimu ei tohi riigivõimu teostada, kui erandid sellest ei ole põhiseaduses
endas otseselt ette nähtud. Kuna kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, peavad kõik kolm nimetatud
võimuharu  riigivõimu teostamiseks olema rahva poolt legitimeeritud, s.t saama selleks  volituse .
Eeltoodud seisukoht on aluseks funktsionaal-organisatoorsele riigivõimu jaotuse põhimõttele, mis võimal-
dab struktuurselt erinevaid funktsioonikandjaid niimoodi  konstrueerida  ja spetsiifiliselt legitimeerida, et
iga riigivõimu teostamise akt  lähtuks  suveräänilt, s.t  rahvalt .*2 Funktsionaal-organisatoorse riigivõimu
jaotuspõhimõtte olemuslikuks tunnusjooneks on kontroll ja vastutus, s.t rahva kui tegeliku võimukandja ja
tema poolt volitatud funktsioonikandjate vahel peab olema legitimeeriva faktorina poliitiline kontroll ja
vastutus.*3 Seetõttu peab alati mõnele riigiorganile teatud  kompetentsi  andmisel  langema  talle samaaegselt
ka vastutus, sest ilma selleta ei omandaks vastav riigiorgan tegutsemiseks hädavajalikku demokraatlikku
legitimatsiooni.
Vastutus oleks aga mõttetu, kui see ei oleks kindlustatud võimaliku sanktsiooniga. Seega otsustamispädevus
eeldab alati otsuse tagajärgede eest vastutamist ja võimalikku karistust valede otsuste eest*4, s.t ühelegi
riigivõimu kandjale ei tohi anda pädevust teostada riigivõimu väljaspool demokraatlikku kontrolli, vastutust
ja võimalikku karistust.*5 Põhiseaduses kirjeldatud võimude lahususe põhimõte loob seega kolm erinevat
demokraatliku legitimatsiooni struktuuri kontrolli, vastutuse ja sanktsiooni samaaegseks kandmiseks.
Ükski rahva nimel teostatav riigivõimu akt ei tohi jääda väljapoole ühte  eelnevat  põhimõtet silmas pidades
üles ehitatud struktuuri.*6
Kontrolli, vastutuse ja sanktsiooni erinevate legitimatsiooniühenduste kirjeldused on toodud põhiseaduse
§-s 4. Kõik kolm erinevad üksteisest selgelt organisatsiooni struktuuri, erineva moodustamisviisi, otsusta-
missituatsioonide, -menetluse ja ka otsuste siduvuse poolest. Seega teatud organile kompetentsi määramise
juures ei tule juhinduda mitte talle antavate ülesannete materiaalsest sisust, vaid nende struktuurist*7, s.t iga
funktsioonikandja tohib täita ainult neid ülesandeid, milliste täitmine tal struktuurselt on võimalik.
Eelnevast  tuleneb esimene oluline järeldus prokuratuuri organisatsiooni kohta: põhiseaduses otseselt
mainimata riigivõimu  teostavat  organisatsiooni tohib moodustada vaid vastavalt põhiseaduses ettenähtud
ühele organisatsioonitüübile. Seetõttu ei saa nõustuda küllaltki levinud seisukohaga, et prokuratuur paikneb
täitevvõimu ja kohtuvõimu  vahepeal , olles sillaks*8 nende vahel ja omandades sel viisil osade  autorite
arvates isegi  neljanda  riigivõimu staatuse.*9 Kuigi teoreetiliselt on sellistel käsitlustel põhinev prokuratuuri
organisatsioon  täiesti mõeldav, tuleb nende praktikasse rakendamisel iga kord tähelepanelikult analüüsida,
2 C. Koller. Die Staatsanwaltscaft – Organ der Judikative oder Exekutivbehörde? – Die Stellung der Anklagebehörde und die Geweltenteilung
des Grundgesetzes. Frankfurt am Main: Lang, 1997, lk 220–221.
3 U. Scheuner. Das parlamentarische Regierungsystem in der Bundesrepublik – Probleme und Entwiklungen. DöV 1957, lk 633 jj.
4 G.  Zimmer . Funktion – Kompetenz – Legitimation – Gewaltenteilung in der Ordnung des Grundgesetzes – Staatsfunktionen als gegliderte
Wirk- und Verantwortungsbereiche-, Zu  einer  verfassungmäßigen Funktions- und Interpretationslehre. 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Prokuratuuri põhiseaduslik asend- #1 Prokuratuuri põhiseaduslik asend- #2 Prokuratuuri põhiseaduslik asend- #3 Prokuratuuri põhiseaduslik asend- #4 Prokuratuuri põhiseaduslik asend- #5 Prokuratuuri põhiseaduslik asend- #6 Prokuratuuri põhiseaduslik asend- #7 Prokuratuuri põhiseaduslik asend- #8 Prokuratuuri põhiseaduslik asend- #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor assyk Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

26
pdf
Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses
28
pdf
Õiguskantsler
125
pdf
Konspekt 2
105
doc
Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
18
pdf
Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
75
doc
Kohaliku omavalitsuse õigus
125
docx
Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun