inseneri, IT spetsialisti või personalitöötaja. Projektijuhi sisulist tööd tegijat võidakse kutsuda ametinimetuse poolest projekti planeerijaks, organisatsiooni sisekonsultandiks, ärianalüütikuks jne. Olulisem kui ametinimetuse ja töö sisu vastavus on juhtkonna poolt selgelt määratud vastutav isik, kes teab oma vastutuse piire ehk vastus küsimusele: kes võtab projekti täitmise eest vastutuse ette antud aja- ja rahaliste võimaluste piires? Projekti eesmärgi täitmiseks peab projektijuht töötama teiste inimestega, juhtima neid. Inimesed peavad tegutsema tähtaegade piires, üles näitama ebatavalist pühendumist, muutma oma tavalist töörutiini, jagama omavahel ressursse ja kohanema muudel viisidel uue olukorraga. Osad neist muutustest on lihtsad ja kulgevad probleemideta. Osad muutused on kindlasti ebamugavad ja võivad olla vastuolus inimeste väärtushinnangutega. Edusammude tegemiseks projektitöös ei saa projektijuht piirduda ajagraafiku
analüüs ja õpiobjektide meetaandmetega kirjeldamine lihtsustab erinevatele sihtgruppidele sobivate konspekti läbimisteede loomist. See tähendab, et sama õppematerjali põhjal saab koostada erinevaid sisukordi: 1. ülikoolile – täielik konspekt projekti faaside lõikes; 2. gümnaasiumile – valik kergematest lõikudest ja olulisematest teemadest; 3. algajale – kergemad (sissejuhatavad) lõigud; 4. edasijõudnule – projektijuhtimise temaatika grupeerimine valdkondade lõikes. Kõik kavad peavad olema terviklikud (olulised punktid ei tohi välja jääda) ja mugavad lugeda. Korduvate peatükkide tekst peab olema erinevatesse kontekstidesse sobiv. 5 Käesoleva projektijuhtimise elektroonilise konspekti loomise aluseks on võetud Hannafin ja Peck pisut täiendatud mudel. Analüüs Planeerimine Arendus Rakendus
samuti sellest, kas on tegemist eraõigusliku või avalik-õigusliku subjektiga. Suhetes töövõtjatega (projekteerija, maksumuskonsultant, ehitaja jne,) esineb omanik Tellija (clinet, employer) rollis. 10 Omanik võib tellija rolli täita ise või delegeerida selle käsunduslepingu kaudu professionaalsele ehitusjuhile. - Tellija firmasisene projektijuht – isik, kes on volitatud esindama omanikku projekti arendusega seotud küsimustes suhtlemisel lepingupartnerite ja ametkondadega. - Ehitaja – ehituse töövõtu korralduse kontekstis töövõtja (contractor) – ehituse peatöövõtja või spetsialiseerunud osatöö (eritöö) tegija. Peatöövõtja (main contracotr, general contractor) on tellija poolt valitud ja lepingu alusel volitatud juriidiline või füüsiline isik, kes teeb tööd ise või jaotab töö
tootmine/teenindus, finantsid jne). Optimaalne grupi suurus sõltub ettevõtte suurusest, kasutada olevast ajast jt teguritest. Väikeses ettevõttes on potentsiaalsete osalejate ring kitsam, kuid ainult turunduse eest vastutava inimese ja ettevõtte juhi kaasalöömine ei ole piisav. Kõikide võtmeisikute kaasamine parendab plaani kvaliteeti, aitab kirjutamisel töökoormust jagada ja lihtsustab hiljem plaani elluviimist. Protsessi koordineerimiseks tuleks määrata projektijuht. Projektijuhi tähtsaim ülesanne on töökoosolekute ettevalmistamine. Tema vastutab info liikumise, materjalide kokkukogumise ja osalistele edastamise ning ressursside (nt ruumid, dataprojektor), organiseerimise eest. Projektijuht peab jälgima, et ülesanded saaksid jagatud ja (vahe)kokkuvõtted tehtud. Toetuse taotlemise puhul võiks projektijuhi ülesanne olla suhtlemine EASiga (kuupäevade jälgimine, küsimused programmi tingimuste kohta), aga ka edaspidise aruandluse eest vastutamine
Tugevda ja kaitse-strateegia strateegia kohandamine, turuosa säilitamine (kõrvaldatakse võimalikke puudusi) Ründava muutuste strateegia vajalik piisav finantstagatis Saneerimine abinõude kompleksi rakendamine ettevõttes, mis on raskes või koguni pankrotieelses seisus, kuid mida on lootust siiski päästa. Saneerimisel: Sageli uued juhid Defineeritakse allakäigu põhjused Tagajärgede likvideerimiseks: Strateegia ülevaatamine Tulude suurendamine müügi suurendamise kaudu Kulude kärpimine Varade või ettevõtte osade müük 25 ETTEVÕTTE KASVUPOTENTSIAAL JA ELUTSÜKKEL Ettevõtete gruppideks jagamise võimalused: Elustiili ettevõtted ettevõtja elustiil, sõltumatus ja kontroll ettevõtte üle. Äraelamine. Väikesed kõrge rentaablusega ettevõtted tekkivad uute tehnoloogiate ja teaduslike avastuste
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
!? · Ühiskonnas on rehabilitatsiooni kohta kasutusel mitmeid mõisteid ja lähenemisi. · Sõna rehabilitatsioon tuleneb ladina keelest, tähendades millegi heastamist ja taas tunnustamist. · Termin "rehabilitatsioon" hõlmab paljusid visioone ja meetodeid, mis on suunatud haavatavate inimeste eluolu parandamisele ja nende osalemise suurendamisele ühiskonnas (Wilken, Hollander 1999, 2) Haavatavad sihtgrupid ... Osalemise suurendamine... ·Erinevad rehabilitatsiooniprogrammid on suunatud erinevatele gruppidele: füüsilise ja/või vaimse puudega inimestele, traumajärgse seisundiga isikutele, krooniliste häiretega inimestele, lastele, eakatele, sõltlastele, vangist vabanenutele, alaealistele õigusrikkujatele jne. · Üldjuhul mõeldakse rehabilitatsiooni all isiku iseseisva funktsioneerimise
SUHTEKORRALDUSE EXAM 1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muu
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinud isiklikke märkmeid ja s
Eesmärgiks peaks olema maksimeerida nende heaolu pikaajalises perspektiivis. Suurte aktsiaseltside korral on omanike tulu allikaid kaks: * dividendid; * aktsia kursi tõus, s.o. ettevõtte väärtuse kasv. Väiksemate ettevõtete korral tuleb täiendavalt arvestada ettevõttest saadava palgaga, rahuldustpakkuva tööga, eneserealisatsiooniga, prestiiziga. Nende roll on tasakaalustada lühi- ja pikaajalisi kaalutlusi. Täiendavateks eesmärkideks võivad olla: 1. Turuosa suurendamine. 2. Innovatsioonid. 3. Tootlikkuse tõstmine. 4. Füüsiliste ja finantsressursside omandamine. 5. Juhtide tegevus ja areng. 6. Tööliste tegevus ja areng. 7. Sotsiaalse vastutuse arvestamine. Nõuded eesmärkidele: Et tegevus oleks efektiivne, peavad kõik eesmärgid olema: · keskendatud tulemusele, mitte tegevusele; · omavahel kooskõlas; · mõõdetavad; · saavutatavad; · seotud kindla ajakavaga. 5.3
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
2015 peamisteks strateegilisteks eesmärkideks (EC 2012): lastesõbralike teenuste ja süsteemide edendamine; laste vastu suunatud vägivalla vältimine; õiguste tagamine haavatavas olukorras lastele; laste kaasatuse edendamine. Eestis on lastekaitsealaste strateegiliste eesmärkide üheks alusdokumendiks Vabariigi Valitsuse poolt 2011. aastal kinnitatud laste ja perede arengukava 2012–2020. Arengukava peamiseks eesmärgiks on laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine, soodustades seeläbi laste sünde. Püstitatud on viis strateegilist eesmärki, millest kaks on otseselt seotud LKS eelnõu hindamisega. Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Ülevaade Eesti lastekaitsesüsteemi eesmärkidest ja kitsaskohtadest 11
Sotsiaalne norm 18 m2 üldpinda iga leibkonna liikme kohta ja lisaks 15 m2 iga leibkonna kohta. 2. Perekonna sissetulekust eluasemele kulutatav osa. Keskmiselt loetakse selleks 25% (min 20%, max 30%). 3. Sissetulekute ümberjagamine. Üürnike subsideerimine tasemeni, mille juures nad oleksid suutelised ostma või üürima elamispinda vabaturuhindadega. Toetama korteriühistute tegevust. 4. Elanike reaalsissetulekute suurendamine. Arenenud laenusüsteemi korral on võimalik osta (ehitda) elamispinda, kui ruutmeetri keskmine maksumus võrdub keskmise kuupalgaga. 5. Elamute algse maksumuse alandamine. Maa hinna alandamine. Ehituskulude alandamine. 6. Eluaseme kasutamisega seotud igakuiste kulutuste vähendamine. Hoone aastaseks hoolduskulude summa võiks olla 1,5-2,5% hoone ehitusmaksumusest. Reeglina on kivimaja amortisatsioon aastas 1%, seega 100 aastat. Seega
(Rahvusraamatukogu, Madrid, Hispaania); Marius Snyders (Haridus-, Kultuuri- ja Teadusministeerium, Madalmaad); Gert Van Tittelboom (Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia). Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Kavandi versioon 1.2 6. november 2003 Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. Töörühm Üldkoordineerimine Rossella Caffo, projektijuht Isabelle Dujacquier, kasutajate vajadustest lähtuvate kultuurialaste veebirakenduste sisu ja kvaliteedikriteeriumide piiritlemise töörühma koordinaator David Dawson, koostoimivuse ja teenuseosutamise töörühma koordinaator Antonella Fresa, tehniline koordinaator Euroopa toimetus Isabelle Dujaquier, David Dawson, Muriel Foulonneau, Pierluigi Feliciati, Fedora Filippi, Antonella Fresa, Annette Kelly, Eelco Bruinsma, Marius Snyders, Cary Karp, Gert Van Tittelboom
ja sellele lisanduvad personalitöö dokumendid (ametijuhend näiteks), mis sätestavad isiku õigused, kohustused ja vastutuse tulenevalt ametikohast. Juhil on alati alluv(ad) vähemalt 1. Seega ei ole juhid juhtimisteooria mõistes need isikud, kelle alluvuses ei tööta keegi isegi siis, kui sellise isiku ametinimetuses sisaldub sõna juht (sageli esinevad 5 alluvateta ametinimetused Eesti ettevõtluses: müügijuht, projektijuht, regioonijuht). Müügijuht on juht vaid siis, kui tal on alluvad müügimehed, -naised, vastasel juhul on ta spetsialistitüüpi töötaja. Projektijuht on juht juhtimisteooria mõistes vaid siis kui ta projektiraames juhib projektimeeskonda erinevate projektide puhul võib projektijuht olla nii juht kui spetsialist (ametinimetuselt projektijuht, kellel pole projektimeeskonda). Juhi töö on saavutada talle oma ülemuse ehk vahetu juhi poolt (keskastmejuhi puhul
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
rekonstrueerimine. Vee seisundit halvendavad peamiselt eutrofeerumine ja maaparandus, paisude ehitamine ja veevoolu tõkestamine. Sisevete kalapüük on enamasti stabiilne. Maavarade kaevandamisega kaasnevad keskkonnale müra, tolm, veerežiimi muutused. Suurenenud jäätmete taaskasutus. Suurimad välisõhu saasteallikad on põlevkivi, järgmine on transport. Looduslikele ökosüsteemide elupaikade vähenemine. Rohealade suurendamine linnades. Joogivee kvaliteet ja suplusvee kvaliteet hea ja väga hea. Eesti jaoks on kõige olulisem otsida võimalusi põlevkivijäätmete taaskasutuse suurendamist. Globaalne keskkonnaseisund: Ökosüsteemide hävimine ja globaalne kliimasoojenemine on tänase tarbimisühiskonna kõrvalnähud, millel võivad olla meie tsivilisatsiooni hävitavad tagajärjed. Üheks tähtsamaks häiritud protsessiks ökosüsteemides (ja biosfääris tervikuna) on kliimaregulatsioon
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid tagavad üldise raamistiku, et ajakirjanikud, poliitikud, huvigrupid ning valijaskond saaksid aru, mis poliitilisel maastikul täpsemalt toimub ning seda läbi süstemaatilise ja teadusliku lähenemise. Poliitika eksisteerib eelkõige tänu inimeste vahelistele eriarvamustele
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
teadmine ,,nii on alati tehtud"), uskumused (,,seda kiidaksid heaks jumalad, esivanemate vaimud vm"), kuid ilmselgelt ka ratsionaalne teadmine sellest, kuidas ühes või teises olukorras on õige ja mõistlik käituda. Ratsionaalsele väärtustamisele põhinevatele vormidele kujunes iseloomulikuks tunnuseks regulatiivne norm kui abstraktne, mõistlikust analüüsist väljakasvanud ja valdavalt ratsionaalsete argumentidega põhistatud arusaam õigest ja valest, heast või halvast. Ratsionaalse normatiivse regulatsiooni formaliseerimata süsteemi esindaja on moraal, formaliseeritud süsteemi tuntum esindaja tänapäeval on õigus. Moraali puhul on ratsionaalse väärtustamise lähtealuseks ja normsuse mõõduks inimene ise, tema eneseteadvus ning asend väärtusehierarhias. Olles vabanenud irratsionaalsest hirmust salapärase keskkonna ees ja jõudnud arusaamisele, et ta ise ongi looduse kroon,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
