Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades eestikeelset Code Academy (Progetiiger) e-õppekeskkonda (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on JavaScript?
  • Mis on Javascript?
  • KES JULGEB KAHELDA MU LÕPUTUS TARKUSES?
  • MISASJA KES SINA OLED?
  • Mis numbrile ma mõtlen ühest kümneni" var hiirearv 8 var sinupakkumine prompt"Mis on hiire arv?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades-eestikeelset Code Academy-Progetiiger-e-õppekeskkonda #1 Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades-eestikeelset Code Academy-Progetiiger-e-õppekeskkonda #2 Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades-eestikeelset Code Academy-Progetiiger-e-õppekeskkonda #3 Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades-eestikeelset Code Academy-Progetiiger-e-õppekeskkonda #4 Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades-eestikeelset Code Academy-Progetiiger-e-õppekeskkonda #5 Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades-eestikeelset Code Academy-Progetiiger-e-õppekeskkonda #6 Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades-eestikeelset Code Academy-Progetiiger-e-õppekeskkonda #7 Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades-eestikeelset Code Academy-Progetiiger-e-õppekeskkonda #8 Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades-eestikeelset Code Academy-Progetiiger-e-õppekeskkonda #9 Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades-eestikeelset Code Academy-Progetiiger-e-õppekeskkonda #10 Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades-eestikeelset Code Academy-Progetiiger-e-õppekeskkonda #11 Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades-eestikeelset Code Academy-Progetiiger-e-õppekeskkonda #12 Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades-eestikeelset Code Academy-Progetiiger-e-õppekeskkonda #13 Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades-eestikeelset Code Academy-Progetiiger-e-õppekeskkonda #14 Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades-eestikeelset Code Academy-Progetiiger-e-õppekeskkonda #15
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Mu 8. klassi loovtöö JavaScripti kohta.

Väga raske oli valida uurimustöö /loovtöö teemat, mis oleks arendav, aktuaalne ja minu jaoks huvitav. Tahtsin valida teema, mis oleks seotud mind huvitava valdkonna infotehnoloogiaga.
Kui sain teada eestikeelsest programmeerimise e-õppe keskkonnast, siis arvasin, et iseseisev programmeerimiskeele õppimine ja programmeerimisoskuse omandamine võiks uurimustööks sobida.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
40
doc

Javascript objektid,näited

Steve Mägi A-08 13.03.2014 PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus A-08 Steve Mägi Javascript (Objektid, Sisseehitatud objektid, Html dom objektid, sündmused, näited) Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2009 1 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Sisukord

Informaatika
thumbnail
14
doc

Kliendipoolse JavaScript'i lühikonspekt

Konspekt koosneb kolmest osast: · "Sissejuhatus JavaScript'i", tutvustab lühidalt JavaScript'i olemust. Kirjeldatakse JavaScript'i keele osasid ja on toodud tabel, kus on näha, milliste Netscape brauseri versioonidel töötavad erinevad JavaScript'i versioonid. · "Tuum-JavaScript", kirjeldab JavaScript'i keele süntaksit. · "JavaScript veebibrauseris e. kliendipoolne JavaScript", annab ülevaate, kuidas JavaScript töötab veebibrauseris. Selgitatakse, kuidas töötab veebibrauseri programmeerimiskeskond, kuidas JavaScript'i lisada HTML dokumenti ning kuidas toimib JavaScript'i programmi täitmine. Sissejuhatus JavaScript'i Esimene lahendus veebilehekülgede koostamiseks oli HTML (HyperText Markup Language ). HTML võimaldas veebilehekülgede autoritel koostada struktureerituid lehekülgi tekstiga, piltidega ja linkidega, staatilise informatsiooni edastamiseks. Kuna

Informaatika
thumbnail
23
docx

12 it kordamiskysimused

Tähtede kodeerimine – igale tähele on vastavusse pandud mõni number. Kokkuleppeline. Nt ASCII kokkulepe – tabel, kuidas mingile numbrile paned vastavusse mingi tähe. Püüab kodeerida kirjutusmasinat. ASCII decimalid 0-127 (128 karakterit, mahub 7 biti sisse). UNICODE (extended ascii) – 4 baiti (4x8=32 bitti). Esimesed 128 on samad mis asciis. Ülejäänud on muud tähed. UTF8 on viis Unicode lühemalt käsitleda (Unicode kompaktsema esitamise viis). 1,112,064 code points. Algoritm - on täpne samm sammuline, kuid mitte tingimata, formaalne juhend millegi tegemiseks. Toiduretsept. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Algoritmiline probleem probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm - on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Posu mingeid käske. Kreeka loogikud. Loogika on teadus mõtlemise alustest. Loogika uurib mõtlemise

Kategoriseerimata
thumbnail
138
docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt

Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem  andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt  Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem  (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi  Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine  The three major comparisons of computers are:  Electronic computers versus Mechanical computers

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
thumbnail
21
docx

SISSEJUHATUS ITSSE

1. Suuruse numbrid ja mida nad tähendavad ? 1 bit = 1 binary digit 1bait = 8bitti 1kilobait = 1024 baiti Megabait = 1,048,576 baiti Gigabait = 1,073,741,824baiti Terabait = 1 trillion baiti Esimene mikroprose: intel 4004 von Neumann-type computer - Stored-program Computer KÜSIMUSED: Nimeta vähemalt üks oluline teooria- alane tulemus Alan Turingilt. Millisel aastakümnel see tulemus saadi? Turingu test 1940 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss- miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? 1957, kõrgema taseme programmeerimiskeel, mis võimaldas loop´ida. Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17. sajandil , liitis, lahutas, korrutas, jagas Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ütleb Inteli asutaja ja

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
thumbnail
89
doc

Loogika ja programmeerimine

Identifikaatorite süstematiseerimine. Taanete kasutamine. 11. Programmi dokumenteerimine. Kommentaarid. Programmi projekteerimine. Programmi testimine. 12. Struktuurprogrammeerimise põhimõtted. Objektorienteeritud programmeerimise põhimõtted. Esimesel tasemel kasutatakse näidetes samaaegselt kolme programmeerimise keelt, milleks on Pascal, C ja Basic. Siinkohal tahaks rõhutada, et antud kursuse eesmärgiks ei ole mitte programmeerimiskeele täiuslik omandamine, vaid programmeerimise oskuse omandamine - need kaks oskust on erinevad! Samuti on kursuse materjalidesse peidetud soov näidata, et samasse klassi kuuluvad programmeerimiskeeled on oma olemuselt samasugused. SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?' PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS Masinad ja nende juhtimine Oli kord aeg, mil inimene tegi tööd vaid käsitsi. Ta võttis küll kasutusele töövahendid oma töö

Arvutiõpetus
thumbnail
35
pdf

Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamikonspekt

kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti. Bait – arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestatud bitti, kõige levinum infohulga mõõtühik. Tähistatakse B. Kilobait, megabait, gigabait, terabait, petabait(inimmälu hulk), eksabait, zettabait, jottabait. Kõik on eelnevast 210 korda suuremad. St 1 MB = 1024 kB

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
thumbnail
230
pdf

Programeerimise algkursus 2005-2006

..............................................................15 TEINE TEEMA: PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. .............................................16 Sissejuhatus...............................................................................................16 Programmeerimise mõisted.......................................................................16 Algoritm..................................................................................................16 Programmeerimiskeel.............................................................................17 Lause......................................................................................................18 Võtmesõna..............................................................................................18 Andmeobjekt..........................................................................................18 Identifikaator.....................................................

Programmeerimine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun