Meetod (alamprogramm) Java rakendus sisaldab põhiprogrammi (main), millest tõenäoliselt pöördutakse ka mingite alamprogrammide poole. Javas nimetatakse alamprogramme meetoditeks (tulenevalt selle keele objektorienteeritusest) ning meetodid on rühmitatud klasside kaupa. Meetodid võivad olla kas programmeerija enda poolt loodud või Javasse sisse ehitatud (nn. API meetodid, mille kirjelduse leiab Java dokumentatsioonist). Sõltumata sellest, kust meetod pärineb, võib see olla kas klassi- või isendimeetod. Klassimeetod (class method) , mida Javas kirjeldab võtmesõna static, on kasutatav n.ö. "igas olukorras", s.t. ei ole vajalik objektorienteeritud paradigma järgimine (esialgu püüame oma kursuses läbi ajada klassimeetoditega). Täpsemalt öeldes - klassimeetodi poole pöördumiseks ei ole vajalik objekti olemasolu. Klassimeetodi poole pöördumiseks kirjutatakse reeglina:
Eksam (10.01.2013) Eksamieeldus kolme kodutöö esitamine (20 punkti). Eksamiülesanne 10. jaanuaril 2013 (60 punkti): Ühe bussifirma busside väljumisajad Tallinnast Pärnusse ja Narva on sellised: Pärnu Narva 07:15 08:15 11:30 13:00 07:15 13:45 09:30 14:15 10:30 15:00 11:00 15:30 12:00
NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused · boolean(true, false) Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga · ei tohi olla Java võtmesõna, · ei tohi olla true, false, null Ühiksuurendamine, ühikvähendamine ++muutuja : Muutujat suurendatakse ühe võrra ja seejärel arvutatakse avaldise väärtus kasutades muutuja uut väärtust muutuja++ : Avaldise väärtus arvutatakse kasutades muutuja vana väärtust ja seejärel suurendatakse muutujat ühe võrra --muutuja : Muutujat vähendatakse ühe võrra ja seejärel arvutatakse avaldise väärtus kasutades muutuja uut väärtust
Uurimistöö Juhendajad: Kersti Jankovski Paavo Viilup 1 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Projekt progeTiiger 4 1.1. Code Acadamy 5 1.2. Eestikeelse programmeerimise e-õppekeskkonna kasutatavus 5 2. Mis on JavaScript? 5 3. Teiste kasutajate arvamused programmeerimise e-õppest 6 4.Minu teadmised enne õppima asumist 6 5. Praktiline õpe Progetiigri e-õppe keskkonnas 7 5.1 Sissejuhatus JavaScripti 7 5.2 Funktsioonid 9 5.3 For-tsüklite kasutamine JavaScriptis 9 5.4 While-tsüklite kasutamine JavaScriptis 9 5.5 Käsuvoog 10 5.6 Andmestruktuurid 10 5.7 Objektid I 10 5.8 Objektid II 11 KOKKUVÕTE 12
C# õppematerjal 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................5 Põhivõimalused...........................................................................................................................6 Käivitamine.............................................................................................................................8 Ülesandeid...........................................................................................................................9 Suhtlus arvutiga.......................................................................................................................9 Arvutamine................................................................................................
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7
Tulevased maailma parimad koodimeistrid, edu teile! Rain Laane Microsofti Eesti esinduse juht Sissejuhatus Käesolev juhend on mõeldud kasutamiseks õppematerjalina Veebistuudiumis. Juhendis antakse edasi põhiteadmised, mis on vajalikud andmebaasipõhiste ASP.NET 3.5 veebirakenduste loomiseks. Koostades alustasime põhitõdedest ning väga keerulisi konstruktsioone ei käsitle. Selle juhendiga töötamiseks piisab, kui on olemas huvi programmeerimise vastu. Kuigi .NET raamistik võimaldab koodi kirjutamist kümnetes erinevates keeltes, piirdume siin juhendis C# keelega, kui keelega, mis on spetsiaalselt loodud .NET raamistiku tarbeks. Andmebaaside osas vaatleme SQL Server 2008 võimalusi ning XML failide kasutamist. Õppematerjali väljatöötamist toetasid Microsoft Eesti, BCS Koolitus ja Tiigrihüppe Sihtasutus. Avastamisrohkeid õpinguid! Erki Savisaar ja Jaagup Kippar BCS Koolituse lektorid Õppematerjali kasutamise juhis
3. Kas peale erindi kinnipüüdmist on võimalik programmi normaalse tööga jätkata? Checked exceptions ehk kontrollitud erindid Informeerivad kasutajat olukordadest, kus normaalse töö taastamine on võimalik, seega on võimalik normaalse tööga jätkata. printStackTrace() : kuvab informatsiooni vea esinemise kohta – nn veapinu – leiate vea allika getMessage() : kuvab veateate Enda erindite loomine: Esmalt püüa kasutada Java erindeid Loomise eesmärgiks võib olla pakkuda spetsiifilisemaid meetodeid vea põhjuste kohta 4. Mida teeb throws võtmesõna? Mitte kunagi ärge kasutage seda main meetodis, oma programmi sisendpunktis Erindit ei ole sealt ju mitte kuskile edasi suunata! throw new StudentException(); meetod peab informeerima kontrollitud erindi võimalikkusest: throws StudentException Kui veaolukord tekib – loo kõige sobivamat tüüpi erind
Kõik kommentaarid