Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Programmeerimise mõisted (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks on vaja programme hästi vormistada ?
  • Mida see programm küll teha võiks ?
  • Mis teeb ühe programmi hästi loetavaks ?
  • Kellele ja milleks on vaja dokumentatsiooni ?
  • Mis on programmi projekteerimine ?
 
Säutsu twitteris

PROGRAMMEERIMISE MÕISTED


ALGORITM on täpne ja üheseltmõistetav eeskiri mingi ülesande lahendamiseks.
Algoritmi esitusviisid:
Pseudokoodis, kus kasutatakse programmeerimiskeele võtmesõnu, lauseid.
Graafiliselt - blokk- skeemid .
PROGRAMMEERIMISKEEL on tehiskeel algoritmide kirjapanekuks arvutitele "arusaadaval" kujul. Programmeerimiskeeles kirja pandud algoritmi nimetatakse PROGRAMMIKS või, kui veelgi täpsem olla, PROGRAMMI TEKSTIKS.
Programmeerimiskeele süntaks on range eeskiri, mis sätestab väga üksikasjalikult, kuidas tohib programmi kirja panna nii, et see oleks arvuti poolt vastuvõetav. Vastasel juhul on tekstis süntaksivead.
Programmi süntaks võib olla õige, kuid sellegipoolest see programm ei tööta arvutis nii, nagu soovisime. Siis on programmis on semantilised vead ehk sisulised vead.
Kui süntaks määratleb ära sõnade ja sümbolite järjekorra lauses, siis lause semantika on lause mõte, tema tähendus. Vigade otsimine programmist ehk programmi silumine on programmeerijalt suurt vaeva nõudev töö ja seetõttu on soovitav programme kirjutades vigadest hoiduda.
Nagu paljud teised keeled, koosnevad ka programmeerimiskeeled lausetest. Lause on imperatiivsetes keeltes käsk, algoritmi üks samm.
Nagu tavalises keeles on lihtlaused , liitlaused, küsilaused jne, nii on ka programmeerimiskeeles väga mitut liiki lauseid. Kui eesti keeles koosneb lause sõnadest ja kirjavahemärkidest, siis programmeerimiskeele lause koosneb võtmesõnadest, märkidest ja identifikaatoritest, mis on kirja pandud vastavalt keele süntaksile.
VÕTMESÕNA on spetsiaalse tähendusega sõna, mille esinemise järgi jagatakse lauseid erinevatesse liikidesse. Võtmesõnu ei saa ja ei tohi kasutada teises tähenduses. Enamik võtmesõnu pärineb inglise keelest.
Programmeerija saab programmeerimiskeeles lisaks keele enda vahenditele defineerida tegevusi ning andmeobjekte, mis on tegevuste teostamisel abiks.
ANDMEOBJEKTIKS nimetame me sellist objekti, mis on võimeline kandma endas meie poolt kasutatavat informatsiooni.
IDENTIFIKAATOR on keele reeglite järgi kirja pandud sõna, mis võib tähistada mõnda olemasolevat või programmeerija poolt loodud objekti selles keeles. Üldjuhul kasutatakse identifikaatoreid andmeobjektide ja andmetüüpide nimedena.
ANDMETÜÜP määrab andmeobjekti suuruse, omadused ning temaga sooritatavad võimalikud tegevused.
Arvutis on igal tüübil lõplik väärtuste hulk. Programmeerimiskeeltes on algselt defineeritud mingisugune hulk andmetüüpe, mida nimetatakse LIHTTÜÜPIDEKS. Harilikult kuuluvad sinna hulka sellised andmetüübid nagu TÄISARV, REAALARV ja SÜMBOL. Lisaks lihttüüpidele on programmeerimiskeeltes keerulisemaid andmetüüpe, mida nimetatakse STRUKTUURSETEKS TÜÜPIDEKS. Paljudes keeltes on algselt defineeritud selliseks struktuurseks tüübiks sümbolite jada, mida nimetatakse ka STRINGIKS.
Väärtus
Nagu ka eelnevalt sai mainitud , võib iga arvutis olev andmeobjekt sõltuvalt tema tüübist kanda mingisugust informatsiooni. Öeldakse, et andmeobjekt võib omada mingisugust lõplikku hulka VÄÄRTUSI. Sõltuvalt programmeerimiskeelest võib see väärtuste hulk olla erinev.
Konstant
Programmeerimiskeeltes jagatakse andmeobjekte teatud tunnuse järgi kaheks - konstantideks ja muutujateks.
KONSTANT on andmeobjekt, mille väärtust programmi täitmise käigus muuta ei saa.
Muutuja
MUUTUJA on andmeobjekt, mille väärtus võib programmi täitmise käigus muutuda.
AVALDIS on väärtuse leidmise eeskiri, mis moodustatakse operandidest
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Programmeerimise mõisted #1 Programmeerimise mõisted #2 Programmeerimise mõisted #3 Programmeerimise mõisted #4 Programmeerimise mõisted #5 Programmeerimise mõisted #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 97 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tamlak Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

134
pdf
Programmeerimine PHP
16
doc
C-Progammeerimise keel
2
pdf
Programmeerimise arvestustöö
555
doc
Programmeerimiskeel
89
doc
Loogika ja programmeerimine
1
doc
Programmeerimine
22
docx
Programmeerimine
6
doc
Programmeerimise alused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun