Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Produktsiooniökoloogia kordamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millena levib kiirgus?
  • Kui footoni energia väheneb 15 kuidas muutb tema lainepikkus?
  • Mis on kiirguse spektraalajotus?
  • Mis on polariseeritud valguskiirgus?
  • Millised gaasilised ühendidmõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris?
  • Miks paistavad pilved meile valgetena?
  • Kui keskkonna osakeste diameeter on oluliselt väiksem kui lainepikkus kas siis rohkem murdub sinine või punane valgus?
  • Mis on kiirguse lainepikkuse ja sageduse omavaheline suhe?
  • Milline on ligikaudu nähtava valguse raadiolainete lainepikkussagedus?
  • Mis on tänapäevane enimlevinud kiirguse mõõtmise metood?
  • Millise lainepikkusega valguskiirgus pole taimede poolt kättesaadav ja miks?
  • Millised keskkonnafaktorid on FS toimumiseks hädavajalikud?
  • Kust saadakse FS jaoks vabu elektrone?
  • Mis on Rubiscoon CO2 siduv ensüüm kõige enamlevinud ensüüm Maal 21Miks nimetatakse enamlevinud FS tüüpi C3 FS?
  • Mis on FS valgustuslik kompensatsioonipunkt?
  • Mida kirjeldab FS valguskõvera tõus?
  • Millal FS on sõltuv valguse kättesaadavusest?
  • Kuidas sõltub FS temperatuurist?
  • Mikssest kui temp on üle 35 C või alla 0C siis ensüümide aktiivsus langeb ja pidurdub ka fotosüntees 26Kuidas sõltub FS CO2 kontsentratsioonist keskkonnas?
  • Kuhu kaob atmosfääri ülapinnale langenud energia enne taime jõudmist?
  • Miks kogu kloroplastideni jõudnud kiirgus ei salvestu biomassina?
  • Palju FSaktiivsest kiirgusest seotakse teoreetiliselt biomassiks?
  • Millises raku osas toimub FS?
  • Millises kloroplasti osas toimuvad keemilised reaktsioonid?
  • Millises taimeraku osas seotakse kiirgusenergia keemistesse sidemetesse?
  • Kuidas mõõdetakse harilikult taime hingamist?
  • Millises raku osas toimub hingamine ?
  • Milliseid vabastatakse?
  • Milliseid erinevaid hingamistüüpe taimedel oskad nimetada?
  • Millised koed fotosünteesivad ja millised hingavad?
  • Millistest keskkonnafaktoritest sõltub kasvuhingamine?
  • Millise taimeosa kasvatuskulud on kõige suuremad?
  • Milliste org ainete gruppide süntees on energeetiliselt kallim?
  • Miks rohttaimede lignifitseeumine toimub suve teisel poolel?
  • Miks on ravarikkaid seemneid looduslikel taimedel tavaliselt vähem kui suhkrurikkaid?
  • Mis on säilitushingamine?
  • Millised keskkonnafaktorid ja koostisosad selle suurust tõstavad?
  • Mis on valgushingamine?
  • Millistest keskkonnatingimustest selle suurus sõltub?
  • Mis on süsiniku refikseerimine ja millistes taimeorganites see aset leiab?
  • Kuidas ära tunda taime mineraalainete puudust?
  • Kust lisandub keskkonda N ja milleks taimed seda vajavad?
  • Kust lisandub keskkonda S ja milleks taimed seda vajavad?
  • Kust lisandub keskkonda P ja milleks taimed seda vajavad?
  • Kust lisandub keskkonda Mg ja milleks taimed seda vajavad?
  • Kust lisandub keskkonda Ca ja milleks taimed seda vajavad?
  • Kust lisandub keskkonda K ja milleks taimed seda vajavad?
  • Kust asuvad maakeral kõiges suuremad veevarud ?
  • Kus on vee viibeaaeg aineringes kõige väiksem?
  • Kuidas inimene on kvantitatiivselt veeringet maakeral muutnud?
  • Kuivendamine tehased aerosoolid 28 Kus asuvad maakeral kõige suuremad süsinikuvarud?
  • Kuhu seotakse rohkem C kui seal vabaneb?
  • Kuivendamine 30 Mis on suur ja väike lämmastikuringe?
  • Mis asi on happevihm?
  • Mis on vajalik selleks et seda ohtu vältida?
  • Millal on see negatiivne?
  • Millal on kogu taime absoluutne süsinikukasutus negatiivne?
  • Millistest keskkonnafaktorite mõjul see teoreetiline FS produktide suunamise pingerida võib muutuda?
  • Kuidas mõjutab veetoitainete kättesaadavus taime maapealse ja maa-aluse produktsiooni vahekorda?
  • Kuidas saab inimene mõjutada FS produktide allokatsiooni?
  • Mis on erinevus produktsioonil ja saagikusel?
  • Mis on Lindemanni ökoloogiline püramiid?
  • Milline on põllumajandusloomade toidu kasutuse energeetiline efektiivusus kelle on see kõige suurem?
  • Millal on suuremamõõduliste saakloomade püüdmine heahalb otsus?
  • Kui kiskjaid on palju ja arvukus on väike ?
  • Kuidas mõõta mulla veesisaldust?
  • Kuidas liigub vesi juurtes?
  • Mis on akvaporiinid?
  • Kuidas liigub vesi puutüvedes?
  • Kui toru diameeter väheneb kaks korda kuidas muutub vedeliku liikumiskiirus selles?
  • Miks kask lehtib kevadel varem kui saar?
  • Kui suur on ligikaudu veepotentsiaalide vahe välisõhus ja lehe mesofülli rakuvaheruumis?
  • Kus asuvad taimeslehes suurimad veevarud?
  • Miks on enamasti lehe õhulõhed lahti vaid osaliselt?
  • Mis on koosluse ja ökosüsteemi vahe?
  • Mis on ökosüsteemi ja bioomi vahe?
  • Miks on varakevadel suurt lehepinda omada taimele kasulikum kui sügisel?
  • Millistest faktoritest sõltub lehtede ekstinsioonikoefitsent?
  • Millistest komponentidest koosneb ökosüsteem Elusorganismidekooslustestelusosaökotoobisteluta osa 10 Ms on avatudsuletud ökosüsteem?
  • Mille poolest erinevad metsa ja rohumaa ökosüsteemid?
  • Kui rohumaal 12 Kui palju deponeerub N ühele ha KeskeuroopasEestis?
  • Miks aafrika vihmametsa netoproduktsioon on sama suur kui Taani pöögimetsal kuigi brutoproduktsioonid on erinevad?
  • Milline metsaökosüsteem seob ainsana märkimisväärses koguses CO2 ka kliimakskooslusena?
  • Kus laguneb puit kiiremini vihmametsas või taigas?
  • Miks on liigirikas ökosüsteem stabiilsem kui liigivaene?
  • Millisel kujul toimub põhiliselt taimedevaheline suhtlemine ?
  • Millised taimeorganis suhtlevad teiste isenditega?
  • Kuidas toimub taimede maaalune suhtlemine omavahel?
  • Millise bioomi produktsioon on Maakeral kõige suurem?
  • Mis on Gaia teooria põhiline postulaat?
  • Millised onolnud produktsiooniökoloogia ajaloo suuremad läbimurded mis on viinud uue etapi tekkeni?
  • Mida ütleb miinimumseadus?
  • Mis on kliimakskooslus?
  • Mis tagab suurem kasumi ning konkurentsis püsimise 5 Millised parameetrid suurenevad põllumajandustootmise intensiivistudes?
  • Milleks on vaja põllumajanduslikus ökosüsteemis lisaenergiat Kust seda saadakse?
  • Millised looduslikud ressursid on lihatootmisestaimetootmises suurema surve all?
  • Mis on lägaväljaheited mis on segatud suurema hulga veega 11 Nimeta tänapäeva traditsioonilise reoveepuhastuse etapid?
  • Mis on selle suurimad keskkonnaprobleemid?
  • Mis ilmselt pole orgaanika lagunevad orgaanilised ained tulemuseks CO2 N2 sadestub jääkmudana vette jääb SO4 12 Kuidas toodetakse tänapäeval lämmastikväetisi?
  • Kust pärines taimekasvatuses kasutatav N sajand tagasi?
  • Millised on põllumajandusajaloo peamised etapid?
  • KeskkonnaleKurnab maad 17 Loetle kultuurtaimede aretustsentrid maailmas?
  • Kuidas hoiustatakse kultuurtaimede genofondi tänapäeval Kus seda tehakse Eestis?
  • Kust pärineb nisu lina kaer?
Vasakule Paremale
Produktsiooniökoloogia kordamine #1 Produktsiooniökoloogia kordamine #2 Produktsiooniökoloogia kordamine #3 Produktsiooniökoloogia kordamine #4 Produktsiooniökoloogia kordamine #5 Produktsiooniökoloogia kordamine #6 Produktsiooniökoloogia kordamine #7 Produktsiooniökoloogia kordamine #8 Produktsiooniökoloogia kordamine #9 Produktsiooniökoloogia kordamine #10 Produktsiooniökoloogia kordamine #11 Produktsiooniökoloogia kordamine #12 Produktsiooniökoloogia kordamine #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Evelynlan Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
odt

Produktsiooniökoloogia KK ja vastused 2015

Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Levib lainetena (elekter, magnet) ja osakestena (footon, kvant) 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? Lainepikkus pikeneb 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Graafik, millel on erineva lainepikkuse/sagedusega kiirgused. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, millel on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). 7. Miks paistavad pilved meile valgetena

Produktsiooniökoloogia
thumbnail
40
docx

Produktsiooniökoloogia kõikide kordamisküsimuste osad

Produktsiooniökoloogia kõikide kordamisküsimuste osad Kordamisküsimused 1 1. Millena levib kiirgus? – lainetena ja osakestena 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? SUURENEB 15% 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Näitab KUI PALJU VALGUST TEKITATAKSE IGAL LAINEPIKKUSEL 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? valguskiires (lainepaketis) on võrdselt esindatud kõik võimalikud võnketasandid. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? O3, O2, veeaur, CO2 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Hajumine ei sõltu lainepikkusest ja osakeste kogum näib meile valge...... Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid moodustavad on piisavalt suured, et hajutada kõiki valge valguse

Produktsiooniökoloogia
thumbnail
11
doc

Ökoloogia kordamisküsimused

12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad vôrrandid - eksponentsiaalne e. Piiramatu ja logistiline e. Sigmoidne kasvukôver; keskkonna kandevôime. N - isendite e. moodulite arv pindalaühikul. Npreagu = Nenne + Sü(nnid) + Su(rmad) + I(mmigratsioon) - E(migratsioon). Üksiku pop.i piiramatu kasvu e. Maltuse vôrrand: dN / dt = rN; r - erikasvu kiirus e. biootiline potentsiaal (palju üks liige keskmiselt ajaühikus toodab). Pidurdav toime P.M.= N2 dN/dt = rN - N2; kus - liigi sisene konkurents. Keskkonna kandevôime: K = r / = r / K. Sigmoidset kôverat kirjeldav vôrrand: pannes kandevôime ka eelnevasse valmisse dN/dt = rN(1 - N/K) = rN[(K-N)/K] 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid: tihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, vanuseline suremus, "killing power", sündimus, Deevey kôverad. Populatsiooni tihedus - isendite arv pindalaühikul; N. Puhas kasvukiirus - R0=lxmx (summeerituna, kui x = 0 kuni lôpmatus), ehk siis viljakuse ja

Ökoloogia
thumbnail
74
docx

Ökoloogia kordamisküsimused

Keskkonnaökoloogia: uurib inimtegevuse mõju looduskeskkonnale. 2. Mis moodustab organismi keskkonna? Kõik materiaalsed asjad on tegelikult tehtud kolmest peamisest materjalist: prootonitest, elektronidest ja neutronitest (tuumafüüsikute väitel on tegelikkus oluliselt keerulisem). Neist on pandud kokku kõik aatomid, aatomitest molekulid jne. Kuni elundkonna tasandini. 3. Eluslooduse organisatsioonitasemed, milliste tasemetega tegeleb ökoloogia? Eluslooduse organisatsoonitasemed on: Ökosfäär Ökosüsteem Eluskooslus Populatsioon Organism (isend) Klassikaliseks ökoloogia uurimisobjektiks on organism e. isend ja sellest kõrgemal olevad tasemed (vt. joonis 2). Biosfäär on teadaolevatest elussüsteemidest suurim. 4. Mis on ökosüsteem, tema piirid (teoorias ja praktikas)?Ökosüsteem on süsteem, mis liidab koosluse (kõik elusorganismid) üheks selle poolt kasutatava eluta keskkonnaga.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed,

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
12
rtf

Ökoloogia kordamine

ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogia mõiste ja liigitamine. Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ning nende suhetest eluta keskkonnaga. Ökoloogiat tuleks eristada selle alaharudest, loodus- ja keskkonnakaitsest. LIIGITUS: Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega ­ autökoloogia; 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) ­ demökoloogia; 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) ­ sünökoloogia. 2. Ökoloogias kasutatavad uurimismeetodid · Eksperiment ehk katse - Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. · Vaatlus ­ jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. · Monitooring ehk seire ­ plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine

Bioloogia
thumbnail
74
odt

Ökoloogia konspekt

aminohapped ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse need sünteesitavasse valguahelasse ◦ rRNA: ribosomaalne-RNA moodustab põhilise osa ribosoomidest ning viivad läbi valgusünteesi. Lämmastikalustest sisaldab adeniini (A), tsütosiini (C), guaniini (G) ja uratsiili (U). Erinevalt DNA-st on enamasti üheahelaline ja sisaldab riboosi. Lämmastikalused DNA ja RNA monomeeride nimetused: Lämmastikalus Monomeer Tähis DNA RNA Valem Adeniin Adenosiinfosfaat A X X C5H5N5 Guaniin Guanofosfaat G X X C5H5N5O Tsütosiin Tsütidiinfosfaat C X X C4H5N3O Tümiin Tümiinfosfaat T X - C5H6N2O2 Uratsiil Uridiinfosfaat U - X C4H4N2O2 Geneetiline kood Vastavus RNA koodonite ja valke moodustavate aminohapete vahel, mille abil luuakse valke. Geneetiline kood võimaldab DNA molekulidelt ümber kirjutatud geneetilise info tõlkida RNA molekulidele, mille järgi sünteesitakse valkude molekulid. 64 koodile vastab 20 aminohapet

Ökoloogia
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui varem) ja 1890. aastaks elas Maal 1,6 miljardit inimest. Järgmine rahvastiku

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1



Lisainfo

Kuue loengu kordamisküsimused ja vastused.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun