lahendamist: nad mõtestavad ülesande tingimusi kitsamalt, kui need tegelikult on · Lahenduse leidmist takistavad ka eelnevad kogemused ja teadmised, mis juhivad mõtlema kitsas suunas · Lahenduse leidmiseks on vaja piirangud maha võtta ja ülesanne ümber korrastada Ruumiline mõtlemine · Milline number asub nelja vastasküljel? · Milliseid strateegiaid kasutasid? Teadmiste ja kogemuste mõju mõtlemisele · Eksperdid ja algajad · Eksperdid on inimesed, kes konkreetses valdkonnas töötavad; nad peavad vastavaid teadmisi ja oskusi päevast päeva kasutama · Eksperdid esitavad mõisteid teisiti kui algajad · Jalgrattasõidu õppimine esialgu ümbrust raske jälgida · Lugema õppimine kui lugemine muutub kiiremaks, jääb rohkem tähelepanu üle lausete sisu mõistmiseks · Toimub känkimine informatsiooni organiseerimine ja ühendamine Känkimine · Känkimisel moodustatakse omavahel
Probleemide lahendamine · Probleem tekib siis, kui inimesel on vastuse leidmisel või eesmärgi saavutamisel tekkinud takistused · Probleemi lahendamise etapid o Probleemi märkamine o Probleemi määramine ja esitamine o Strateegia valik o Informatsiooni(teadmiste korrastamine) o Ressursside hindamine o Jälgimine o Hindamine · Teadmiste ja kogemuste mõju mõtlemisele: eksperdid ja algajad o Eksperdid- inimesed, kes konkreetses valdkonnas töötavad; nad peavad vastavaid teadmisi ja oskusi päevast päeva kasutama Eksperdid kulutavad probleemi analüüsimiseks ja esitamiseks rohkem aega kui algajad. Nad defineerivad uudse probleemi oma eelnevate mõistete struktuurist lähtudes. o Algajad- nn tavainimesed, kellel on konkreetsest valdkonnast mingid teadmised,
Ajalugu Mille poolest on tuntud Gustav Fechner? Gustav Theodor Fechner 1801-1887 psühholoogia sünd 1850 formuleeris psühhofüüsika kui teaduse, mis tegeleb sellega, kuidas inimese vaim on seotud asjade maailmaga; mõned peavad just seda päeva psühholoogia kui teaduse sünnihetkeks psühhofüüsika keskseks mõisteks on lävi; keha on seotud hingega leides nende vahel matemaatilise sõltuvuse 1825 - inglite võrdlev anatoomia; 1831 alalisvoolu tugevuse mõõtmise artikkel; 1839 kõrvetab oma silmad subjektiivsete järelkujundite uurimisega; 1851 - Zend-Avesta;
"ahhaa-elamus". Niisugust lahendamist nimetatakse ka intuitiivseks lahendamiseks (insight). · Mida koolis õpetatakse? Produktiivne vs re-produktiivne ülesannete lahendamine ja selle õppimine Reeglite formaalne õpetamine-õppimine Wertheimer Probleemide lahendamine ekspertidel ja algajatel · Chi, Feltovich ja Glaser (1981): kuidas klassifitseerivad, esitavad ja lahendavad füüsika probleeme algajad ja eksperdid. Selleks palusid nad probleeme sarnasuse alusel klassifitseerida ja hiljem, ülesandeid lahendades, inimestel rääkida, mida nad teevad. · Larkin (1983) uuris ülesannete lahendamise protsessi. Tava vs teadusmõisteline mõtlemine · Algajad grupeerivad · Eksperdid grupeerivad ülesandeid vastavalt nendes ülesandeid vastavalt esinevatele objektidele (nt lahendamise meetodile (nt
Mis on mõtlemine?· Oden (1987): "Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest". · Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine· Teaduslikus psühholoogias: teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta. Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel ·
KÕNELEMINE JA KIRJUTAMINE *sarnasused - kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid trateegiaid - oluline on teate tähenduse planeerimine KÕNELEMINE JA KIRJUTAMINE *erinevused - suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam - suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet - suulise kõne planeerimiseks on vähem aega - lisaks on oluline mitteverbaalne kommunikatsioon MIS ON MÕTLEMINE? - Oden (1987): laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest - tavatähendus (arutelmisoskus, erinevate väidete uskumusoskus, meenutamine) - teaduslik prühholoogia (mõtlemine on teatud elementide representatsioonide ümberkäimine, manipuleerimine – korrastame infot maailma kohta - sümbolilised protsessid - varjatus - elementidega manipuleerimine MÕTLEMIST ISELOOMUSTAB - teadlikkuse - suunatus (hästi, halvasti defineeritud) - kasutatavate teadmiste hulk (teadmiste vaesed, rikkad)
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste
Psühholoogia Termin kreekakeelsetest sõnadest "psyche" - hing, vaim "logos" - õpetus Psühholoogia juured on antiikkultuuris ja idamaade spirituaalses mõtlemises Teaduspsühholoogia alguseks loetakse 1879 Saksamaal Wilhelm Wundt´i laborotooriumis toimunud uuringuid Psühholoogia ja psühhiaatria · Psühholoogia ühiskonnateadus uurib eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline,
Kordamisküsimused seminariks Mõtlemine, probleemide lahendamine ja järeldamine Mõtlemine 1. Defineeri järgmised mõisted: mõtlemine, kujund, sõna, mõiste. Mille poolest erinevad sõna ja mõiste? Tooge näiteid sõnadest, mis ei tähista mõisteid? MÕTLEMINE - Oden (1987): “Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest”. • Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine • Teaduslikus psühholoogias: – teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine – vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel
Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine.
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid!
- see võimaldab järjekindlalt ja loogiliselt intuitiivset ennustamist kontrollida; - võimaldab kasutada infotehnoloogia eeliseid (e-kirjad, küberkonverentsid jne). Puudused: - võtab liialt aega ja vajab ressursse, et olla põhimeetodiks; - puudub mehhanism vastastikku välistavate ja või konfliktsete tagajärgede avastamiseks (nt täistööhõive ja madal inflatsioon). Sellega tegeleb ristmõjude analüüs. [3] 1.2. Kiirendatud delfitehnika Kiireim delfitehnika on eksperdid ühe laua taha kokku kutsuda ja arutada nende lahkarvamuste põhjusi. Seda tuntakse kui kiirendatud delfitehnikat. Sel viisil on võimalus teemasid välja hääletada, õppida teineteise kogemustest ja jätkata hääletamist. Lõpuks jõutakse konsensuseni. See on kiireim viis selle tõttu, et grupi liikmete vaheline suhtlus on vahetu ja efektiivne. Probleem tekib siis, kui üks või mitu isikut domineerib grupi üle.
o Teadlikkus o Suunatus (hästi/halvasti defineeritud)- konkreetsele eesmärgile suunatud o Kasutatavate teadmiste hulk (teadmiste vaesed/rikkas)- ei nõua väga palju eelteadmisi Mõtlemise elemendid: o Representatsioon: analoogia, sümbol (nt: oskus tähti ära tunda ja seejärel lugeda) o Sümboliline esitus: mõisted- konkreetsed/ abstraktsed; stsenaarium (millisetest tegevustes nt eksam koosneb) Probleemilahendus: o Algsituatsioon-- ?—eesmärk, lõppsituatsioon o James (1890)- probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega. Ülesannete lahendamise võimalused: o Katse-eksituse teel o Meenutamise teel o Loovalt, ülesannet uudselt lahendades o Äkktaipaminse teel lahendatvad ülesanded Lahenduse otsimise hierarhiline protsess:
olemas ja kasutatavad Probleemide lahendamine. Probleemi defineeritakse kui olukorda, kus olemasolev seisund erineb soovitust vi vastuse leidmisel ja eesmrgi saavutamisel tekivad raskused,mis tuleb ületada. · Hästidefineeritud ülesannetel on selge eesmärk ja konkreetsed selleni viivad lahendusteed,enamasti ka parim lahendusviis. · Halvasti defineeritud ülesande puhul tuleb esmalt defineerida(konkretiseerida) probleem, alles siis saab seda lahendama hakata. Teadmistevaeseid ülesandeid saab lahendada, kasutades piiratud hulka konkreetseid teadmisi; teadmisterikasteülesannete lahendamisel on vajalik kasutada mitmekesist infot. Probleemide lahendamiseks on vaja mitmeid teadmisi ja oskusi nii uldisemaid kui ka otseselt probleemiga seotuid. Jargnevas kirjeldatakse neid etappe ning ekspertide ja algajate erinevusi igal etapil. 1. Probleemi märkamine. 2. Probleemi määratlemine ja esitamine. 3. Strateegia valik. 4
kuna soovime rohkem teada vaimse võimekuse kohta. Lisaks oleme huvitatud sellest, kuidas kujuneb välja õpilvalmidus. Huvitav on teada saada, millest sõltub meie areng ning mille põhjal kujunevad meie omadused. Soovime teada saada, kuidas erinevaid võimeid saaks liigitada ning millistesse inimrühmadesse kuuluksime ise oma omaduste poolest. Antud teema kohta on väga hea kirjutada, kuna õpivõimekuse kohta on internetis ja raamatutes väga palju informatsiooni. Antud töö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis anname ülevaate intelligentsuse liikidest ning kuidas on need seotud õpivõimega. Teises peatükis keskendume vaimsetele võimetele ning meetodidele, kuidas on võimalik vaimset taset mõõta. Viimases peatükis toome välja õpivõimete liigitused ning põhjused, mis kujundavad meie õpivõimekust. Üldiselt keskendume sellele, kuidas meie õpõevõime välja kujuneb ning mis mõjutab selle kujunemist.
............................................51 ALLIKAD................................................................................................................................54 SISSEJUHATUS ,,Ma mõtlen järelikult olen olemas" (Sokrates) Me kõik räägime mõtlemisest. Aga kas me oskame defineerida, mis on mõtlemine? Psühholoogiale omaselt on üldisele mõistele arvukalt erisuguseid definitsioone. Nii ka mõtlemise mõistele. Laialt defineerituna on mõtlemine kogu psühholoogia. Kitsalt defineerituna ei tundu see üldse olevat psühholoogia. Mõtlemist uurivad peale psühholoogia ka filosoofia, keeleteadus, neurofüsioloogia, küberneetika ja veel mõni teine teadusharu. Mõtlemine on inimtegevuse osa. Algelisel kujul mõtlevad ka loomad. Iga normaalse arenguga inimene on võimeline mõtlema, kuigi erinevate inimeste puhul see tõenäoliselt suuresti varieerub. Töö eesmärk on leida vastus küsimustele:
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga
nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis. Teadvus on omane ainult inimesele – on inimese psüühika kõrgem vorm ja olulisemaks jooneks on inimese sihipärase tegevuse tagamine Psüühilisi protsesse mõjutavad: Keskkonnastiimulid Varasemad kogemused Geneetiline baas Füsioloogiline seisund Tunnetussüsteem Sotsiaalne keskkond Kultuuriline keskkond Individuaalsed omadused 1.2. Psühholoogia valdkonnad 1. Bioloogiline psühholoogia: (Charles Darwin – Origin of Species, 1858) - Mõistmaks käitumist ja inimestevahelisi er 1 Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid.
Samas on sellel ka negatiivseid külgi ( suhtlus eakaaslastega halveneb, vaba aega vähe, kogu tähelepanu spordil. 19. Millised on ekspertsuse komponendid? Psühholoogilised oskused, Füsioloogilised tegurid, Sportlike liigutustegevuste tehnika, Tajulis-Tunnetuslikud tegurid, emotsionaalne regulatsioon, Sotsiaal-kultuurilised tegurid 20. Mida on leitud erinevate uurimuste põhjal ekspertsuse kujunemise kohta erinevatel spordialadel? Eksperdid oskavad kasutada kas vastaselt või võistkonnakaaslaselt tulevat visuaalset informatsiooni enne otsustavat sündmust. See võime on seotud sportlase bioloogilise liikumisega, informatsiooni tajumise ja analüüsiga, ning väiksemategi muutuste täpsema tajumisega, võrreldes algajatel või kesktasemel sportlastega. Eksperdid suudavad paremini tajuda ja mõista mängutaktikalisi olukordi ning mänguliste tegevuste „mustrit“.
........................................................................ 15 2 SISSEJUHATUS ,,Ma mõtlen järelikult olen olemas" (Sokrates) Me kõik räägime mõtlemisest. Aga kas me oskame defineerida, mis on mõtlemine? Psühholoogiale omaselt on üldisele mõistele arvukalt erisuguseid definitsioone. Nii ka mõtlemise mõistele. Mõtlemist uurivad peale psühholoogia ka filosoofia, keeleteadus, neurofüsioloogia, küberneetika ja veel mõni teine teadusharu. Mõtlemise kaudu me mõtestame oma elu. Iga normaalse arenguga inimene on võimeline mõtlema, kuigi erinevate inimeste puhul see tõenäoliselt suuresti varieerub. Meie teadmised mõtlemisest on saadud enamuses kahest erinevast traditsioonist: filosoofiast ja psühholoogiast. Filosoofid pidasid pikka aega mõtlemise asupaigaks mõistust ning mõtlemise arendamist hariduse ideaaliks. Filosoofia
lastekaitsesüsteemi korraldusega kaasneda riigieelarvele ja kohalike omavalitsuste eelarvetele. Eelhindamise läbiviimisel koostati ülevaade strateegilistest eesmärkidest lastekaitse valdkonnas, kirjeldati olemasoleva lastekaitsesüsteemi ning kehtiva lastekaitseseaduse suurimaid kitsaskohti. Eelhindamisse oli kaasatud suur hulk valdkondlikke eksperte erinevatest riigiasutustest, KOVidest, maavalitsustest ja MTÜdest. Eksperdid andsid tagasisidet seaduseelnõule, kus hinnati, millised riskid on seotud seaduse rakendamisega toodud sõnastuses. Uue süsteemi elluviijatega viidi läbi intervjuud ning probleemkohti arutati fookusgruppides. Autorid loodavad, et analüüsist on kasu nii seaduse väljatöötajatele kui ka lastekaitsesüsteemi tugevdamisel. Täname kõiki, kes panustasid uuringu valmimisse. Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine.
See rajaneb postulaatidel, et iga töö jaoks eksisteerivad olulised võimed, neid on võimalik mõõta ja suhteliselt kergesti edasi arendada. Faktiliselt on asi küllalt selge ainult füüsiliselt raske ja lihtsa töö puhul. Arvestades suuri ühiseid piirkondi teiste teadustega, on vahel õigem kasutada terminit ergonoomiline lähenemisviis (ergonomic approach). Nii jagunevad ergonoomikakonverentsid sageli sektsioonidesse infotehnoloogia, organisatsiooni psühholoogia, organisatsioonide disain ja juhtimine, protsesside muutmine, kogukonna areng jne. 3. Terminoloogia Võib küsida, kas ergonoomika mõistel, definitsioonil ja terminil on vaja lähemalt peatuda. Ergonoomika areng mitmel maal näitab siiski, et seda on vaja. Puudulik tähelepanu mõiste probleemidele võib takistada ergonoomika arengut. Nii on ergonoomilised uuringud väga laialdased Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis. Saksamaal on aga
eesmärke, paremat arusaamist iseendast, oma võimetest ja situatsioonidest, suuremat enesekindlust, oskusi ja enesetõhusust valikute, otsuste tegemisel. Ehk toetada elu reaalset tajumist ning võimet kogemustest õppida. Nõustamine on efektiivne , kui kliendil tekib mõtestatud arusaamine situatsioonist ja oma tunnetest, kujunevad uued viisid situatsiooni mõtestamisel ning situatsiooniga ümberkäimisel, sõnastatakse eesmärk ja tegevusplaan olukorra parandamiseks, kliendil on olemas eelnevalt või kujuneb nõustamise protsessis motivatsioon ja oskused olukorras muutuse elluviimiseks, või klient saavutab nõustamissuhtes sõltumatuse. Psühhoteraapisa tegeleb probleemidega, mille juured on minevikus. Nõustamine suunab tähelepanu probleemidele lühima taustaga. Tihtipeale inimene ise ei ole valmis teraapiaks. Psühhoteraapia (Brammer, Shostrum) : rekonstrueeriv, isiksuslik, analüütiline,
(nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese
(nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese
Arutletakse kasu ja õnnestumise tõenäosuse üle. Otstarbekas on ette kujutada lahenduse tagajärgi. Ära püüa oma lahendust peale suruda. Kui lahendus pole kõigi jaoks sobiv, võib juhtuda, et seda ei viidagi ellu. Kui tundub, et hakkate otsustamiseni jõudma, tuleb sõnastada lahendus täpselt, et olla kindel, et kõik saavad ühtmoodi aru vastuvõetavast otsusest. 5.Otsuse elluviimine Lahenduse elluviimiseks töötatakse välja detailne tegevusplaan. Määratakse osapoolte kohustused ja jagatakse vastutus kes teeb mida ja mis ajaks. Pannakse paika kriteeriumid olukorra paranemise hindamiseks. Kõige konstruktiivsem on teist poolt usaldada ning mitte tõstatada küsimust, mida võtta ette, kui partner lubadust ei täida. Kui teine osapool kokkuleppest kinni ei pea, ära lase tal vastutusest kõrvale hiilida. Ära lükka küsimuse tõstatamist liiga kaugele edasi. Ära lange ka pideva meeldetuletamise lõksu.
ümbritseva maailmaga. 5) Põhilised õppimisteooriate liigid: Biheivioristlikud - biheivioristlik lähtealus käitumise ja õppimise uurimiseks; Kognitiivsed ja konstruktivistlikud - kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena; Sotsiaalkonstruktivistlikud - sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena; II Õppimise biheivioristlikud käsitused (Biheivioristid=käitumusliku psühholoogia koolkonna esindajad) 1) Klassikaline tingimine ja selle rakendused koolis. Seostub tavaliselt vene füsioloogi Ivan Pavlovi avastusega. Pavlovi avastatud klassikaline tingitus oli üks esimesi teaduslikult dokumenteeritud õppimise ilminguid. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil kui tingimatule ärritajale. Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks (pos.ja neg. mõttes) klassikalise tingituse
Tegevus on suunatud peamiselt oma kehale. lmik ei erista iseennast vä|iskeskkonnast. lll alastaadium: teisesed tsirkulaarreaktsioonid 4-10 lmiku huvi pöördub oma kehalt pigem esemetele. Huvitavaks muutub asjade liigutamine, nt |öövad nad rippuvaid esemeid. Lapsed hakkavad muutma oma ümbrust eesmärgipäraselt. lV alastaadium: koordineeritud teisesed tsirkulaarreaktsioonid 10-12 lmikud hakkavad uutes olukordades lahendama probleeme omandatud vaimsete skeemidega opereerides, näiteks mänguasjade kättesaamiseks kasutavad koordineeritud tegevuste jada. lmikute tegevusmuster on ka eesmärgi poolt suunatud. V alastaadium: kolmandased tsirkulaarreaktsioonid 12-18 Lapsed suudavad kavatsuslikult oma tegevusmustreid katse-eksituse meetodil varieerida. Suurenenud liikumisvõime aitab kaasa maailma avastamisele ja katsetustele. Nad õpivad uusi probleemilahendusviise ning
Paremat arusaamist iseendast, oma võimetest ja situatsioonidest suuremat enesekindlust, oskusi ja enesetõhusust valikute, otsuste tegemisel. = elu reaalne tajumine ning võime kogemustest õppida 5. Millest saadakse aru, et nõustamine on olnud efektiivne? kliendil tekib mõtestatud arusaamine situatsioonist ja/või oma tunnetest; kujunevad uued viisid situatsiooni mõtestamisel ning situatsiooniga ümberkäimisel; sõnastatakse eesmärk ja tegevusplaan olukorra parandamiseks kliendil on olemas eelnevalt või kujuneb nõustamise protsessis motivatsioon ja oskused olukorras muutuse elluviimiseks; ja/või klient saavutab nõustamissuhtes iseseisvuse (sõltumatuse). 6. Nõustamise rakendus ja sihtrühmad. Toimetulekut häirivad olmeprobleemid: nt erialavalik; ettekande tegemise hirm; suhtlemisprobleemid; Üldjuhul terved inimesed, kellel on eluga toimetulemisel tekkinud probleemid või
Psühholoogia Psühholoogia - ...on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. - ...on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid. - mõiste pärineb kreekakeelsetest sõnadest psyhe (hing) ja logos (õpetus,teadus) - Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika - Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. - ...on tegelikkuse peegeldus ajus. - Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile. - ...all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühilised nähtused - Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
