Mat. Kahju- füüs. ja jur. isikud. Mor. kahju- ennekõike füüs. isikud. Mor. kahju- eelkõige hingelist valu, kannatusi, fustreeritust, üleelamisi, ebakindlust, reputatsiooni kaotust jmt. Mor. kahju ei pea alati rahas hüvitama- kohtu poolt fakti tuvastamine. Avalikkuse printsiip PS § 24- kohtuistungid on avalikud. Avalikkuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Õigusemõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll (demo. põhimõte). Krim. men. Avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult. Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinniseks kuulutada. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip Isikute võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lõikest 1. Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse. Õiguskaitsesüsteem peab reageerima olukorrale alati õigusnormide kohaselt ning mitte
Materiaalne kahju- füüsilised ja juriidilised isikud. Moraalne kahju- eelkõige füüsilised isikud. Jagatakse omakorda veel: a) õigusvastane kahju (puudub õigustus kahju tekitamiseks); b) õiguspäraselt tekitatud kahju (nt enesekaitse käigus väljalöödud hambad või loata ehitatud ehitise lammutamine). Avalikkuse printsiip PS § 24 kohtuistungid on avalikud. S.t tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Õigusmõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll. Kriminaalmenetluses alati ei kehti, nt alaealiste, ärisaladuste, riigisaladuse, ka jälitustegevusega seotud). Teatud juhtudel võib kohtuistungi ka kinniseks kuulutada. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lg 1 Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse. Õiguskatisesüsteem peab reageerima olukorrale alati õigusnormide kohaselt ning mitte tegema õigusvastaseid erisusi mõnest isiku tunnusest või eriomadusest lähtudes
Õigus teatada oma kinnipidamisest lähedastele (AskE). Õigus saada mõistetaval viisil selgitusi oma õiguste ja kohustuste kohta kinnipidamisel (KsMS). Teada õigust vaidlustada kinnipidamine (AskE). 8) Kaitse õiguse printsiip - Õigusabi põhimõtte kohaselt on igaühel õigus saada õigusabi ja olla esindatud õigusabistaja (juristi/advokaadi) poolt. Tõlgi abi kasutamine kuulub samuti kaitse õiguse printsiibi alla. 9) Õigus viibida asja arutamise juures - Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures tähendab, et üksikisikut kui õigussubjekti tuleb võtta tõsiselt. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures hõlmab ka õigust võtta kohtuistungist osa koos advokaadiga. 10) Keeld sundida ütluste andmisele enda ja oma lähedaste vastu - Norm keelab üheselt igasuguse, nii psüühilise kui ka füüsilise sunni tunnistuse andmiseks iseenda või oma lähedaste vastu. 11) Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip - Erapooletus tähendab seda, et kohus,
Õiguskaitseasutuste süsteem Professor Jaan Ginter Näituse 20-214 E-mail: [email protected] NB! Seminarist puududes: kirjutada vähemalt kolme A4 leheküljepikkune essee. Kevadel arvestus: essee – vastus kolmele küsimusele vähemalt üks A4. Kasutatavad materjalid: Loengute materjalid EV PS Kohtute seadus Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus Prokuratuuriseadus Jne Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid Õiguskaitsesüsteem- ühiskonnas eksisteeriv teatav süsteem, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad järgmised õiguskaitseasutused: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloo
summaarseks valemiks Paragrahv 24. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia min sum (OK + VH + MK) seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Positiivseid tagajärgi saab nimetada protsessi kasuks (PK). Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või
hinnata, siis kujuneks materiaalsete kulude ja moraalsete kahjude arvutamisel Paragrahv 24. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia summaarseks valemiks seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. min sum (OK + VH + MK) Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja Positiivseid tagajärgi saab nimetada protsessi kasuks (PK). korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või
Milleks siis tunnistada õigust kaitsta ennast ise? Seda õigust tunnistatakse selleks, et juhul kui isikul on välja kujunenud kindel veendumus, et ta tahab ennast ise kaitsta, siis kui seda talle mitte lubada, on tal pärast raske menetluse resultaadiga leppida, talle jääb ikka arvamus, et kui tal oleks olnud võimalik ennast ise kaitsta oleks tulemus olnud talle soodsam. 9) Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip - Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Ei piisa sellest, et antud asutused sisuliselt ei ole erapoolikud. Tähtis on see, et nad ei tohi tekitada isegi kahtlust erapoolikuses. Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise obligatoorsed alused - kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda isikud, kes on
otsuseid. Milleks siis tunnistada õigust kaitsta ennast ise? Seda õigust tunnistatakse selleks, et juhul kui isikul on välja kujunenud kindel veendumus, et ta tahab ennast ise kaitsta, siis kui seda talle mitte lubada, on tal pärast raske menetluse resultaadiga leppida, talle jääb ikka arvamus, et kui tal oleks olnud võimalik ennast ise kaitsta oleks tulemus olnud talle soodsam. 9) Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip - Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Ei piisa sellest, et antud asutused sisuliselt ei ole erapoolikud. Tähtis on see, et nad ei tohi tekitada isegi kahtlust erapoolikuses. Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise obligatoorsed alused - kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda
eraisikute vahel. 4). Kriminaalasjades esitatavad süüdistused - Ainult kohtutele on antud pädevus mõista isik süüdi kriminaalkuriteos, milleks on karistusseadustikus sätestatud süüteod, mille eest võib põhikaristusena mõista rahalise karistuse või vangistuse. 3. Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted: 1). Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, s.t kohtumenetluses peab isikul olema võimalus võtta osa oma asja arutamisest kas isiklikult või esindaja kaudu; 2). Õigusemõistmise avalikkus; 3). Kohtuasi peab saama lahendatud mõistliku aja jooksul ; 4). Otsuse väljakuulutamise avalikkus; 5). Süütuse presumptsioon, s.t kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus; 6). Keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust tõendama, s
tsiviilvaidluse tõttu. See põhimõte peab tagama õiguskindluse. Kriteeriumid asja arutamisele mõistliku aja jooksul on: 1). kohtuasja keerukus;2) kaebuse esitaja käitumine protsessis;3) ametivõimude, eriti kohtu käitumine; 4) kaebaja jaoks kaalul olevad hüved; Kui kohus ei määra asja kuulamisele ja see seisab aastate kaupa kapis, siis pole kohus suutnud asja arutada mõistliku aja jooksul. - Õigus asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis Institutsioon peab vastama tingimustele: 1). Olema seaduse alusel moodustatud; 2). Sõltumatu; 3). Erapooletu. PS ütleb, et õigust mõistab ainult kohus. Tegelikult täidavad õigusemõistmise funktsiooni lisaks kohtutele ka muud organid nt ametnik rahatrahvi ja distsiplinaarkaristuse; töövaidluse korral töövaidluskomisjon jne. Kuid
selgitamine, õigusvastasust välistavad asjaolu ja süü. Kui menetlemisel ilmnevad uue kuriteo tunnused uue kriminaalmenetluse alustamine ja teade prokurörile, ülekuulamisprotokolli ärakiri läheb uude toimikusse või ühendub senise menetlusega ühiseks menetluseks. ,,kui kahtlus on, siis tuleb uurida" ladina - Puuduvad krm-st välistavad asjaolud. Kohtueelses menetluses krm-e aluse puudumine toob menetluse lõpetamine prokuratuuri määrusega või uurimisasutuse määrusega prokuratuuri loal. Kohtulikus eelmenetluses ei too mitte midagi: kohus peab sisuliselt arutama ja pärast õigeks mõista.
Nendeks on eelkõige avaliku võimu spetsiifilised kontrolliülesanded. Nt kohtu ülesanne on loa andmine isiku vahi all pidamiseks üle 48 tunni (PS § 21). See ülesanne on preventiivse iseloomuga, kuna muidu tegeleb kohus n.ö tagajärgedega. Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad, kuna tõlgendavad õigust, täidavad lünki õiguses. Õigusemõistmise põhimõtted Mõned õigusemõistmisega seotud põhimõtted Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2), s.t kohtumenetluses peab isikul olema võimalus võtta osa oma asja arutamisest kas isiklikult või esindaja kaudu. Õigusemõistmise avalikkus (PS § 24 lg 2 ja 3). Kohtuasi peab saama lahendatud mõistliku aja jooksul (PSi § 15). Otsuse väljakuulutamise avalikkus (PS § 24). Süütuse presumptsioon (PS § 22), s.t kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
1 International Covenant on Civil and Political Rights. Vastu võetud ÜRO-s 16. detsembril 1966. Selle art 14 deklareerib õiguse pädevale, sõltumatule ja erapooletule kohtule. Arvutivõrgus: http://www.unhchr.ch/html/menu3/b/a_ccpr.htm (28.03.2006). Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Vastu võetud Euroopa Nõukogus 4. novembril 1950. Selle art 6 dekla- reerib samuti õiguse õiglasele asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõist- mise volitustega institutsioonis. Euroopa Nõukogu soovitus R (94) 12 kohtunike sõltumatuse, töö tõhususe ja rolli kohta. Vastu võetud 13. oktoobril 1994. Selle I põhimõtte art 2 käsitleb kohtunike sõltumatust ja rõhutab alapunktis b, et täidesaatev ja seadusandlik võim peavad tagama kohtunike sõltumatuse ja selle, et ei astutaks samme kohtuniku sõltumatuse ohustamiseks. Arvutivõrgus: http://www.coe.ee/?op=body&id=191 (28.03.2006).
olevaks. 2. Määratletusnõue PS § 23 lg-s1 PS § 23 lg-st 1 tulenev karistusõiguses kehtiv määratletusnõue (nullum crimen nulla poena sine lege certa), mille kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud. Karistusnormi määratletus tagab selle, et igaühel on võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada. 13 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10o Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 Üldkogu leiab, et vaatamata nimetusele "mittekaristuslik mõjutusvahend" on karistusjärgne kinnipidamine materiaalses mõttes siiski karistuslik mõjutusvahend. Karistusjärgne kinnipidamine ei erine oma sisult vangistusest, mis on karistus nii foarmaalses kui ka materiaalses mõttes
väärtegudeks Kuidas eristatakse kuritegusid ja väärtegusid? Kuritegude ja väärtegude eristamine toimub nende eest seaduses ettenähtud karistuse järgi, mis ühtlasi peegeldab seeläbi ka teo sisulist raskust. Teine põhiline erinevus seisneb selles, et kui kuriteod sisalduvad üksnes karistusseadustikus, siis väärteod nii karistusseadustikus kui ka muudes seadustes. Kuritegu on see, mille eest füüsilisele isikule on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule (näiteks aktsiaselts või osaühing) rahaline karistus või sundlõpetamine. Samuti sätestab karistusseadustik, et kuriteona on karistatav ainult tahtlik tegu. Samas on aga karistusseadustikus ka kuritegusid, mille puhul karistatakse teo toimepanemist ettevaatamatusest. Kuriteo toimepanemisega kahjustab kurjategija ohvri õigushüve. Õigushüved on põhiväärtused nagu elu, tervis ja vabadus, kuid ka näiteks materiaalsed väärtused (nt asjad)
Õigus õiglasele kohtumenetlusele läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, 1. Igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel tunnistamist. õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel Artikkel 8 põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või moodustatud kohtus. Igaühel on temale põhiseaduse või muu seadusega tagatud põhiõiguste toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja 2
*Riigi õigusabi kui isikud ei suuda end ise esindada, siis võivad taotleda riigi õigusabi. *Eesti advokatuuris olevad komisjonid: eetika ja metoodika komisjon; põhiõiguste; perekonnaõiguse; riigi õigusabi; intellektuaalse omandi ja IT õiguse; tööõiguse; konkurentsiõiguse *Advokaat tegeleb läbi advokaadibüroo. Advokatuuril on ka aukohus. Kõige suurem karistus on advokatuurist välja viskamine ja kõige leebem on noomitus. Min rahatrahv on 64 ja max 16000 eurot. *Advokaatide üldkogu kõik advokaadid osalevad ja otsustatakse suuri küsimusi. Advokatuuri esimees valitakse üldkogul. On olemas ka vähemalt 7-liikmeline advokatuuri juhatus. Olemas on ka revisjonikomisjon, kes kontrollib eelarve täitmist. Advokaadi esindusõigust eeldatakse.
1) Eesti on demokraatlik riik, tänu sellele on meil riigivõimu kolmikjaotus: Õiglane kohtupidamine nõuab, et seadust järgitaks nii kohtueelses, kohtuliku arutamise kui ka - seadusandlik võim (Riigikogu) kohtujärgses etapis. - täitev võim (valitsus) - kohtuvõim Tsiviilasjad abielulahutus; kinnisomandi ost või müük; lapsendamine; vanemlike õiguste ära
Haldusõigus Haldusõiguse põhialused: · Haldus iga korraldav, eesmärgipärane tegevus · Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb haldusekandjate, haldusorganite kogumist; · Avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, mida teostavad haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine · Avalik haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust. · Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ning sealjuures tekkinuid suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. · Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kehtib halduse suhtes, määrates mh kindlaks võimualase tegevuse sfääri ja piirid ning korrespondeeruva üksikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele. · Haldusõiguse üldosa:
argumendid, mille põhjal kohus teeb oma sisulise otsuse asja lahendamise kohta. Teise astme kohtuks (apellatsiooniastme kohtuks) nimetatakse kohut, kus apellatsioonkaebuse või -protesti arutatakse esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Apell.kohus võib uurida tõendeid ning kuulata menetlusosaliste õiguslikke argumente. Ning nende alusel võib apellatsioonikohus teha ka uue sisulise otsuse. Esimese astme kohtust eristab apellatsiooniastme kohut asjaolu, et asja arutamise ajaks on olemas esimese astme kohtu lahend samas asjas. Kassatsiooniastme (riigi-) kohtuks nimetatakse kohut, mis nagu apellatsiooniastme kohuski, arutab asju, milles on juba olemas madalamalseisva kohtu lahend. Kassatsiooniastme kohus erineb apellatsiooniastme kohtust selle poolest, et kassatsiooniastme kohus ei saa reeglina muuta tõenditele madalamalseisvas kohtus antud hinnangut. Kassatsiooniastme kohus tegeleb õiguslikule argumentatsioonile hinnangu andmisega.
Inimõiguste Konventsioon (EIÕK), mille sätete tõlgendamise ja kohaldamise küsimustes konsulteeritakse Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid. EIÕK artikkel 6 on erinevate Euroopa riikidele ühine menetlusõiguslik allikas ning see on andnud elu üldpõhimõtetele, mis on rikkalike ja mitmekesiste siseriiklike süsteemide kõrval ja nende üleselt on mõeldud tagama õigust kohtusse pöörduda, õigust saada lahend mõistliku aja jooksul, asja õiglase arutamise ja erapooletu menetluse tulemusena ning õigust sellele, et tehtud kohtuotsused täidetaks . TsMS § 2 sätestab: ,,Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasjas õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega." Tsiviilasja õiget lahendamine saab toimuda vaid läbi võistlevuse ja uurimisprintsiibi, mida käsitlen eraldi. Mõistlik aeg Mõistlik aeg on mitmetasandiline avatud mõiste. Kõik menetlustoimingud peavad toimuma
ning kõrgemalseisva kohtu otsuses sisalduvatest juhistest. · Personaalse sõltumatuse aluseks on kohtuniku ametialased garantiid - Õigus seaduslikule kohtunikule (PS § 24 lg 1) (kohtualluvus) Millise kohtu pädevusse vaidluse lahendamine kuulub ning milline kohtunik seda menetlema hakkab, peab olema eelnevalt seaduse või selle alusel kindlaks määratud - Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2) Kohtumenetluses osalejal peab olema võimalik kohtuasja arutamisest osa võtta kas isiklikult või esindaja kaudu. - Õigusemõistmise avalikkus (PS § 24 lg-d 3, 4) (istung, otsus) Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimese perekonna-
1. Süütuse presumptsioon § 7. Süütuse presumptsioon (1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2. Legaliteedi- ja oportuniteediprintsiip kriminaalmenetluses Legaliteet (koik peab uurida) - absoluutsed alused KriM § 199 (1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui: 1) puudub kriminaalmenetluse alus; 2) kuriteo aegumistahtaeg on moodunud; 3) amnestiaakt valistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav voi süüdistatav on surnud voi juriidilisest isikust kahtlustatav voi süüdistatav on lopp enud;
See küsimus tekib tsiviikohtumenetluses üles mitmes konstektis, esmalt on tsiviilkohtumenetluses võimalik teha tagaseljaotsuseid, mille näol on tegemist õiguse riivega. Sama põhiõiguse tagamise probleem on üleval seoses kättetoimetamise õigusliku regulatsiooniga. Nüüd näeb TsMS § 326 ette korda kuidas saab dokumenti kätte toimetada menetlusosalisele elektrooniliselt, lihtkirja või faksi teel. Menetluses peab olema tagatud võrdsuseprintsiip, õigus olla oma asja arutamise juures, õigus esindaja abile ja nõustajale. MENETLUSESE Menetluse esemeks tsiviilkohtumenetluses on eraõigussuhtest tulenev ese näiteks: võla- ,perekonna-,pärimis- ja asjaõiguslike kohtuvaidluste puhul. Problemaatiliseks võib osutuda tsiviilasja piiritlemine haldusasjast näiteks vaidlused töösuhetes munitsipaalkooliga, kahjunõuded notari vastu, kaebus kohtutäituri tegevuse peale, vara õigusvastase võõrandamise
valdkonnas hakkama saada nt pagulased. Nõudeõigus riigi vastu.Õigused krim.menetluses- Süütuse presumptsioon, õigus kaitsjale, karistuse mõistmine vaid seaduse alusel, kahekordse vastutusele võtu keeld. Õigus õiglasele kohtupidamisele- PS 15 ja 24 ning Euroopa inimõiguste konventsioon artikkel 6: igaühel on õigus pöörduda kohtu poole, kui isiku õiguseid ja vabadusi on rikutud, kohtuotsuse ja kohtuprotsessi avalikkus, viibida oma asja arutamise juures, edasikaebe õigus. Võrdsuspõhiõigused-on inimese õigused, et teda ei koheldaks ebavõrdselt teistest, kes on samasuguses olukorras nt PS 12 kõik on seaduse ees võrdsed. Põhiõiguste piiramine-Põhiõigused ei ole piiramatud, Põ piiramine (riive, kitsendamine, õigusesse sekkumine) ei ole samatähenduslik Põ rikkumisega. Põhiseaduse piiramine peab olema legitiimsed ja võib olla PS-is sätestatud kolmel
tugineda muuhulgas ka asjaoludele, mida võiks nimetada vabatõendiks KrMS § 63 lg 2 mõttes. Aktsepteeritavaks tuleb pidada sedagi, kui kuriteokahtluse põhjendatuse hindamisel tuginetakse täiendavalt ka üldinimlikule, kriminalistikalisele ja kriminaalmenetluslikule kogemusele.35 EIK on oma lahendis Fox, Campbell ja Hartley vs. Ühendkuningriik jõudnud seisukohale, et vahistamise aluseks võib olla ka põhjendatud kahtlus olukorras, kus isiku süütegu pole veel tõendatud, kuid on vaja takistada põgenemist 36. Mida tähendab ,,põhjendatud" on iga olukorra puhul individuaalne, kuid mainida võib siiski, et see eeldab asjaolusid või teavet, mis jätaks objektiivsele vaatleja mulje, et asjaomane isik võis toime panna õigusrikkumise. 32 RKKKm 11.12.2006, nr 3-1-1-103-06 p 10. 33 RKKKm 01.02.2012, nr 3-1-1-105-11 p-d 12.1, 12.2, 22.2. 34 RKKKm 12.04.2012, nr 3-1-1-32-12 p 9.1. 35 RKKKm 11.12
8 korraldamisel autonoomsed. Neil on üldjuhul õigus ise määratleda oma pädevuse teostamise sisemine organisatsioon ja kord. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et ise korraldusõigus hõlmab ainult pädevust kehtestada nn internseid reegleid ehk ametkonna või asutuse sisemist korda. 25. Õiguskindluse põhimõte, mh: kas tohib kehtestada tagasiulatuvalt isikule soodsamat normi? Aga ebasoodsat normi? Millise seaduse järgi mõistetakse karistus: kas alati teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi? Vastavalt õiguskindluse põhimõttele on isikul õigus näiteks vaidlus läbi vaadata selle esemeks olnud sündmuse toimumise ajal kehtinud seaduse alusel ning tagasiulatuvate isiku olukorda halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud
Siin peetakse istung. Seal kedagi üle ei kuulata, aga kõik saavad sõna. § 233 lg 1 – positiivsed küljed: kulub vähem aega, vähem ressursse, uusi tõendeid juurde ei tule. Positiivne – ei ole vaja kannatanu nõusolekut. Uute tõendite puudumine on ka negatiivne? § 236 lg 2 – kannatanu ei pea juures olema – ei pea kõike uuesti läbi elama. Karistust vähendatakse kolmandiku võrra. Lühimenetluses saab arutleda kõiki kuritegusid, välja arvatud need, mille karistus eluaegne. 3-1-1-99-13, 3-1-1-5-10, 3-1-1-98-13 Kokkuleppemenetlus – kompromisslepe, kus prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja jõavad süüteo osas mingisugusele kokkuleppele. Positiivne: kiirem, odavam kui üldmenetlus, kokkuleppe kinnitamise otsustab siiski kohus, kohus võib selle saata tagasi prokuratuuri. Negatiivne: kohus ei lahenda kokkuleppemenetluse jooksul mingisugust õiguslikku küsimust,
2) Kohustuslikkuse ehk legaliteedi põhimõte (§ 6) – kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või puudub alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. 3) Süütuse presumptsioon (§ 7) – kedagi ei tohi käsitleda süüdlasena enne, kui tema kohta on jõustunud kohtuotsus. Kriminaal- menetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust ja kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüd peab tõendama riik läbi oma uurimisasutuste. 4) Menetlusosalise õiguste tagamine (§ 8) – uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud: *selgitama menetlusosalisele menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi; *tagama kahtlustatavale või süüdistatavale reaalse võimaluse end
argumendid, mille põhjal kohus teeb oma sisulise otsuse asja lahendamise kohta. Teise astme kohtuks (apellatsiooniastme kohtuks) nimetatakse kohut, kus apellatsioonkaebuse või -protesti arutatakse esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Apell.kohus võib uurida tõendeid ning kuulata menetlusosaliste õiguslikke argumente. Ning nende alusel võib apellatsioonikohus teha ka uue sisulise otsuse. Esimese astme kohtust eristab apellatsiooniastme kohut asjaolu, et asja arutamise ajaks on olemas esimese astme kohtu lahend samas asjas. Kassatsiooniastme (riigi-) kohtuks nimetatakse kohut, mis nagu apellatsiooniastme kohuski, arutab asju, milles on juba olemas madalamalseisva kohtu lahend. Kassatsiooniastme kohus erineb apellatsiooniastme kohtust selle poolest, et kassatsiooniastme kohus ei saa reeglina muuta tõenditele madalamalseisvas kohtus antud hinnangut. Kassatsiooniastme kohus tegeleb õiguslikule argumentatsioonile hinnangu andmisega.
LADINA KEEL II.kontrolltöö väljendid A priori eelnevalt Ab ovo algne Actori incumbit probatio Hagejal asub tõendamise alus/nõusolek Ad hoc Kindlaks juhtumiks Conditio sine qua non Tingimus, ilma milleta ei... De facto Faktiliselt, tegelikult De jure Juriidiliselt, õiguslikult De lege ferenda Väljaantav seaduse järgi, koostatava seaduse kohaselt De lege lata Väljaantud seaduse järgi, kehtiva seaduse kohaselt e.g. näiteks Erga omnes Kõikide suhtes (nt kehtiv kohustus) Et al. Ja teised Ex ante
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas,
Kohtud VIII. peatükk Kohtu funktsioonid • Õigust mõistab ainult kohus (PS §146) • Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil (PS § 21 lg 2) • Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras (PS §43) • Maakohtu kinnistusosakonas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit (KS § 15) • Maakohtu registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut (KS § 16) • Pärnu Maakohtus on maksekäsuosakond, kus menetletakse maksekäsu kiirmenetluse avaldusi (KS § 161 ) Õigusemõistmise põhiseaduslikud pr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
