Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Pressiteade: Tartumaa kodanike konverents (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Pressiteade-Tartumaa kodanike konverents #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor raam1 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

Sotsiaalteadused
thumbnail
88
docx

Rahvusvahelise poliitika loengud

I loeng - sissejuhatus Mis on rahvusvahelised suhted? Actor -> toimija!!! Rahvusvahelised suhted ● Termini kujunemine - Bentham & Comte -> Bentham võttis 19. saj.-l kasutusse termini “international”. [1919 Walesis avati esimene õppetool rahvusvahelistes suhetes] ● Suhted kellegi/millegi vahel - Kes on suhtlejad? ● Kontekst - anarhia -> ei ole ühist valitsejat. Tähendab, et ei ole hierarhiat. Kellelgi pole teise üle võimu anarhias. Maailmas on üldjuhul ikka hierarhiline ka riikide vahel. ● Sisemine vs välimine ● Erinevad teemavaldkonnad Sisemine ja välimine ● Vahendite monopol vs detsentraliseeritus ● Tööjaotus vs eneseabi -> Eneseabi tähendab, et kõigega peab ise hakkama saama. See on anarhias. Hierarhilises süsteemis on tööjaotus ehk ise ei pea nt kartulit kasvatama, seda teevad põllumehed jne. ● Anarhia vs hierarhia ● Õigu

Rahvusvahelised suhted
thumbnail
43
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

kindlalt suunatud kihutustöö oli üheks põhjuseks, miks nad edu saavutasid. Teiseks nende propaganda viis, mida iseloomustas demagooga ja populism. Enamlased püstitasid 3 loosungit: rahu - sõja kohene lõpetamine, maad ja leiba. Kõik need loosungid olid enamlaste pooldajaskonnale väga selged ja arusaadavad. Enamlaste eesmärgiks kukutada AV, teha riigipööre ja panna kehtima proletariaadi diktatuur. Vähemlaste partei - 1917. a mais tuli kokku eestlaste sotsiaaldem. konverents, mis kuulutas välja eesti sotsiaaldemokraatliku ühisuse loomine. Septembris kasvas sellest välja Eesti Sotsiaaldemokraatide töölispartei. Selle juhtideks kujunesid Mihkel Martna (Eesti sotsiaaldem isa), kirjanik Eduard Vilde, Karl Ast?, Friedebert Tuglas. Eesti vähemlasi iseloomustas see, et partei juhtkond koosnes erandlikult haritlastest, mistõttu nende suhe võimaliku valijaskonnaga jäi suhteliselt nõrgaks - tuginesid vaesematele

20. sajandi euroopa ajalugu
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu
thumbnail
32
docx

Leedu ajalugu

rahva ühinemsit vabadusliikumisega, 2) Rahvuslik autonoomia, kehtestades demokraatia, 3) Boikoteeritakse vaenulikke ettevõtmisi nagu sõjaväest kõrvalhoidmine, maksude mittemaksmine ja streigid, 4) Ametlik keel leedu keel. 5. Leedu I maailmasõja aastail ja Leedu Vabariigi sünd: I maailmasõja algus- Esimese maailmasõja käigus okupeerisid Saksa väed Leedut 1915. aastal. Lõppes 120 aastat kestnud tsaariaeg Leedus. Moodustati Vilniuse esindajate konverents, mis tunnistas Saksa ülemvõimu. Sõjal oli hävituslik mõju Leedule. Üle 0,5 miljoni Leedu elanikku põgenes või sunniviisiliselt evakueeriti itta. Leedu Põgenike Abistamise Komitee (1914)- 1914. aastal rajati Vilniuses Leedu Põgenike Abistamise Komitee ehk Leedu komitee, mille eesotsas oli M. Ycas ja A. Smetona. Pärast Vilniuse langemist osa liikmetest Leedu komiteest põgenes Petrogradi ja loodi sinna Leedu esinduse. Teine osa jäi kodumaale, püüdes edasi tegutseda.

Leedu ajalugu
thumbnail
4
doc

Maailma organisatsioonid

riikide omavahelist kaubandust World Trade Organization.Maailma Kaubandusorganisatsioon loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega ühinenud riikide baasil.Maailma Kaubandusorganisatsioonil on 153 liikmesriiki ja 30 vaatlejaliiget, kellest enamik taotleb liikmestaatust. Vastavalt põhikirjale peavad vaatlejaliikmed (erandina Vatikan) 5 aasta jooksul vaatlejaliikmeks saamisest alustama liitumisläbirääkimisi.Maailma Kaubandusorganisatsiooni kõrgeim organ on ministrite konverents, mis koguneb üle aasta. Organisatsioonil on ka üldnõukogu, mis rakendab konverentsil vastu võetud põhimõtteid ja vastutab igapäevase haldamise eest, ning peadirektor, kelle määrab ametisse konverents.Peadirektor 2005. aastast Pascal Lamy. Organisatsiooni peakorter asub Sveitsis Genfis.Põhimõtteliselt on kõigi otsuste vastuvõtmisel igal riigil võrdselt 1 hääl. Tegelikkuses ei ole niisugusi hääletusi veel kunagi toimunud,Otsuste tegemisel on alati jõutud konsensusele

Avalik haldus
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

–1945. aastatel. A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseumis 17.05.2008. III. Tiit Lauk 2007. Esimesest Eesti džässikontserdist ja selle tähendusest. Esimese Eesti džässikontserdi 70. aas- tapäeva kontserdil Estonia Talveaias 10.05.2007. IV. Tiit Lauk 2006. Loengutsükkel Eesti džässi ajalugu 1918. a. tänapäevani. TPÜ kultuurimänedžeride kaugõppe kursusele. V. Tiit Lauk 2005. Rootsi džässiajakirjandus Eesti džässmuusikutest. TPÜ konverents “Kultuuriloost noor- teadlaste pilguga”. VI. Tiit Lauk 2005. Eesti džäss II maailmasõja eel ja päevil. TPÜ kultuuriteaduskonna kraadiõppurite teadus- konverents 16.05.2005. VII. Tiit Lauk 2003. About the Estonian Jazz before the WW II. The 1-st IASJ Jazz Education Conference Haag 30.10.–2.11.2003. KONTSERDID I. Tiit Lauk (kava koostaja, seadete autor, solist) 2006. Õnne sünnipäevaks, Eesti džäss! Vanalinna Muusikamajas 15.06.2005

Muusika ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun