10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-05-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lauralehiste
Õppematerjali autor
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil Preisi tõus Saksa-Rooma keisririik · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, neile oli antud õigus valida keiser. 2. Vürstide kuuria üksikute Saksa riikide esindajad 3. Linnade kuuria 51 vaba- ja riigilinna esindajad. · Riigipäev ei olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isegi vaimulike esindust. · 16131640 ei kutsunud keiser Riigipäeva kokku. · 1663 istus Regensburgis koos alaline Riigipäev. · Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga tunnistati üksikute saksa riikide suveräänsust (nad said õiguse iseseisvale välispoliitikale ja sõjaväele).
L IK A R IIK S A M A . K . 1 8 SA LDUS 17 O R R A K D I L S J A N I T Õ U SA P R E I S Koostaja: Mikk Vihmann Sangaste 2009 SAKSAROOMA KEISRIRIIK Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, neile oli antud õigus valida keiser. 2. Vürstide kuuria üksikute Saksa riikide esindajad 3. Linnade kuuria 51 vaba ja riigilinna esindajad. RIIGIPÄEV Riigipäev ei olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isegi vaimulike esindust. 16131
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil. Preisi tõus Koostaja: Karin Vahar Juhendaja: Margus Maiste Noarootsi Gümnaasium 2012 Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa-Rooma keisririiki, ametliku nimega Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Riiki valitses keiser, kes traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Riigipäev on esindusorgan, mis koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria 2. Vürstide kuuria 3. Linnade kuuria Alates 1663. aastast istus koos alaline Riigipäev, kus osalesid ainult võimukandjate saadikud. Riigipäeva kompententsi jäi käsitöönduse korraldamine, kus keelati ,,sinised esmaspäevad" ja naisi lubati ka muudele tööaladele tööle. Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks Aastal 1415 sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli, nii tekkiski Brandenburgi kuurvürstiriik. Brandenburgi kuurvürsti riigi peamine ülesehitaja oli Frie
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18.sajandil.Preisi tõus Koostaja: Kertu Ojamäe Juhendaja: Margus Maiste Noarootsi Gümnaasium 2012 Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17.-18.sajandil Saksa-Rooma keisririiki. Ametlik nimi-Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Valitsejaks oli keiser. Esindusorganiks oli Riigipäev, mis koosnes 3-st kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria 1663. aastast istus koos alaline Riigipäev, kus osalesid võimukandjate saadikud. Riigipäeva kompetentsi jäi käsitöönduse korraldamine, mille raames keelati ,,sinised esmaspäevad" ja naisi lubati ka muudele tööaladele tööle Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks 1415. aastal sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli ning nii tekkiski Brandenburgi kuurvürstiriik. 1614. aastal sai kuurvürsti pärandiks mõned väikeriigid Reini suudmealal. 1618. aastal lisandus kolmanda osana Preisi hertsogkond. Friedrich Wi
Valgustusajastu võttis kasutusele saksa filosoof XIV täisealiseks, kuid alles pärast Mazarini Immanuel Kant. Taolise nimetusega taheti surma hakkas ta valitsema absolutistlikult. väljendada inimkonna väljumist Kuningavõim omandas nüüdsest enneolematu vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. ulatuse. Kõik pidi keerlema Valgustuse hiilgeaeg langes 18. sajandisse. kuninga ümber ning Louis XIV hakati nimetama Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse Päiksekuningaks. Kuningas nimetas ametisse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. karistas ja andis armu. Kui Louis XIV suri Tema põhiteoseks oli ,,Arutlus meetodist". 1715.a., sai Louis XV nime all troonile Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. tema pojapojapoeg. Valgustusideoloogiale oli omane uus
Saksamaa aastatel 1600-1900 Alar Juhkov Saksa valgustus · Saksa valgustajatele ei olnud omane vaenlikkus kiriku vastu · Valgustajad: · Gottfried Wilhelm Leibniz-uus filosoofia · Christian Thomasius-kõlblusfilosoof · Christian von Wolff-ratsionalist · Johann Gottfried von Herder-filosoof Saksa-Rooma keisririik · Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa- Rooma keisririiki · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria Brandenburgi kuurvürstiriik · Tekkis kuurvürstiriik, pealinnaks oli Berliin · 1614. aastal sai kuurvürst pärandiks mõned väikeriigid Reini suudmealal · 1618. aastal lisandus kolmanda osana Preisi hertsogkond, 1660 aastal vabanes sellest Friederich William · Arendas põllumajandust · Manufaktuuride kindlustamiseks oskustöölistega kutsus riiki u 20 000 prantsuse hugenotti · Lõi suure ja hea väljaõppega armee · See sõjavägi p
1.venemaa. IVAN JULM: 1530-1584 (valitses 1547 kuni surmani) Ivan lasi end tsaariks kroonida 1547 aastal. Ivan moodustas paremaks riigijuhtimiseks Valitud Raada. Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope. Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega ja eesmärgiks oli vallutada khaaniriik Kaasanis. 1547 a mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriiki, kuid katse nurjus. Teine katse toimus 1550, kuid sealgi ei saavutatud suurt edu. Alles kolman
7. PRANTSUSE ABSOLUTSIM 17.-18. SAJANDIL 1589. aastal troonile tõusnud Henri IV suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluste lõpetamine. Kui ta võttis 1593. aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi. 1610. aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de' Medici poeg Louis XIII. Opositsiooni juhtis Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide) kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses olid maalt väljasaatmise või vahis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid