Iseseisev töö "Põllumajandus" Prantsusmaa Prantsusmaa Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni ning kus elab umbes 65 000 000 inimest. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed – näiteks Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim punkt. Prantsusmaa tasandikke seevastu ilmestavad neli jõge – Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône, Seine põhjas ja lääne suunas voolavad Garonne ja Loire. Samuti on Prantsusmaa arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus ja samuti on Prantsusmaa ka Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja peale Saksamaad. 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? Hea kliima, pinnamood (täpsemalt allpool)
................................................................................................23 Kokkuvõte.................................................................................................................................24 Kasutatud allikad.......................................................................................................................25 2 Sissejuhatus Uurimistöö teemaks valisin Prantsusmaa, kuna mind on see riik alati huvitanud, eriti selle riigi arhitektuur ja kultuur .Eesmärgiks olen seadnud endale Prantsusmaa uurimise eri valdkondadest lähtuna.Uurimistöö koostamiseks kasutasin internetis leiduvat infot.Esimeses peatükis räägin riigi üldiseloomustusest ja keskendun riigi geograafilisele poolele.Teises peatükis räägin Prantsusmaa arengutasemest, keskendudes riigi arengutaseme iseloomustamisele.Kolmandas peatükis keskendun Prantsusmaa majandusorganisatsioonidele
Meretaguste piirkondadega:674843 km2 Riigikeel: prantsuse Rahvaarv: 62814233 (juuli 2010) Lipp Rahaühik: euro Ajavöönd: Kesk-euroopa aeg Rahvastiku kooseis: 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2%sakslasi, britte Riigipea: Jacques Chirac Peaminister: Lionel Jospin Vapp GEOGRAAFILINE ASEND Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa asub enamasti vahel laiuskraadidel 41 ° ja 51 ° N ( Dunkirki on lihtsalt põhja 51 °) ja laiuskraadid 6 ° W ja 10 ° E , Lääne serva Euroopas ning seega kuulub Põhja parasvöötme LOODUSLIKUD TINGIMUSED Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lääneosas sajab palju vihma ja
Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. (Melany, 2009.) LOODUSLIKUD TINGIMUSED Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, enamasti Île-de-France'is ja selle läheduses, valitseb Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on suhteliselt tasane
Peaministri valib parlament ja kinnitab president. Soomes on mitmeparteisüsteem. Soomes kehtib 2000.a. loodud põhiseadus. Soome keskmine rahvastikutihedus on 15,5 in/km2. Asustustihedus väheneb põhjapoole liikudes. Linnarahvastiku osatähtsus on 61%. Üle 100 000 elanikuga linnu on kuus, suurim Helsingi. 2% rahvastikust on välismaalased, neist 23% vene, 13% Eesti ja 8% rootsi kodanikud. Üle 80% moodustavad luterlased. Soome asub 60o pl põhjas ning asub Fennoskandia kilbil. Aluskorras on kristalsed kivimid, mis ka paljanduvad, need on peam. graniit, gneiss ja kvartsiit. Maapind peamiselt nõrgalt künklik. Maapinna keskmine kõrgus 152 m. Sood ja rabad moodustavad maismaast 32%. Pinnakate koosneb moreenist, liivast ja viirsavist ning enamasti õhuke. Soome on üks Euroopa järvederikkamaid maid (siseveekogud 10% riigi pindalast). Suurim järv on Saimaa. Kõrgeimad mäed asuvad riigi põhjaosas Skandinaavia mäestikus (Halti 1328 m). Soome
Järjest suurenev uute toodete ja teenuste hulk programmererimine, meelelahutusteenused jne. Tekkinud on ulatuslik nn ,,peidetud teenindussektor". Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest rohkem omavahel seotud. 2. Kliendikeskne teenindus Teeninduses lähtutakse kliendist, mitte oma tootest/teenusest. Uuritakse välja kliendi soovid ja arvestatakse nendega oma toote teenuse välja töötamisel ning müümisel. Klient osaleb tootmisprotessis juba arendusest alates. Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul 3. Arukas teenindusajastu inimene Arukas teenindusajastu inimene ootab rohkem, tahab kvaliteeti. Muutused töömaailmas on seadnud keskseks aruka inimese arendamise, kes suudaks uutes tingimustes, uut suhtumist ning uusi teadmisi ja oskusi vajava elu ning tööga toime tulla. 4
....223 Hümni sõnad..........................................................................................................224 Kasutatud kirjandus........................................................................................................225 2 SISSEJUHATUS Portugal on mereriik. Meri on Portugali toitnud, teinud ta vabaks ja jõukaks ning võimsaks. Portugallased on ennekõike olnud meremehed kalurid, kaupmehed, piraadid, maadeavastajad. Seda ei ole nad tänapäevani unustanud, nagu võib kuulda nende nukravõitu lauludes või tajuda hõrgutavaid mereande nautides. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on Portugal üha kasvavate suurlinnade kõrval suutnud alles hoida ka traditsioonilised kalurikülad ja viinamarjaistandused. Taimestik on Portugalis mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. Mäenõlvadel on
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise
Kõik kommentaarid