Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Prantsusmaa ja Inglismaa riigikord (0)

1 Hindamata
Punktid
Prantsusmaa ja Inglismaa riigikord #1 Prantsusmaa ja Inglismaa riigikord #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eniwei Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Prantsusmaa ja Inglismaa

Prantsusmaa ja Inglismaa Prantsusmaa ja Inglismaa olid 19. sajandi teisel poolel kiiresti arenevad riigid. Mille poolest nad sarnanesid ja mille poolest erinesid? Riigikord oli mõneti sarnane- nii Inglismaal kui Prantsusmaal valitses monarh. Prantsusmaal valitses keiser ainuisikuliselt. 1870. aastal sai Prantsusmaast aga vabariik, mida juhtis president. Inglismaa oli parlamentaarne monarhia, mida valitses kõigutamatult kuninganna Victoria. Prantsusmaa valitsus ja rahvas võitlesid pidevalt ning ei toetatud eriti keisrit. Inglismaal aga valistejat armastati ning riik oli ühtne. Prantsusmaa oli keisririik

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

Mõisted: DOMINIOON- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA- kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA- uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Kommunism ­ Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Fasism (Itaalia)­ Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon ­ Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik li

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Usa, Prantsusmaa, Inglismaa- riigikord, majandus 1920, välispoliitika, demokraatia

Demokraatia- rahva võim Liberalism- uuendustele vastuvõtlikumad. Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatism- Otsisid tuge mineviku kogemustest. Hakkasid ka pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistid-Tööliskonna huvide kaitsjad. Pahempoolsed. Riigi kohus toetada abivajajaid. Ühiskond kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Kommunistlik- Töölised on õnneliku homse ehitajad. Pooldasid klassivõitlust. Vaesed võisid kasutada kõiki vahendeid. Fasistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Vaenlased tuli hävitada. Natsionaalsotsialistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Majanduslik liberalism- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia- Kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. Organiseeritud kuritegevus. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus , kohtusüsteem ja s

Ajalugu
thumbnail
2
doc

,,Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?’’

,,Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?'' Ajaloo arutlus Diktatuuri kehtestamisega loodeti taastada riigis kord ja muuta inimeste elu paremaks ning usuti, et seda suudab teha ainult tugevakäeline karm valitsemine. Peale 1930. aastate suurte majanduslike raskuste tagajärjel kaotati usk demokraatiasse, mis on diktatuuri vastupidine valitsusvorm ning hakati rakendama karmikäelist valitsusviisi mitmel pool Euroopas. See muutis üha enam pingelisemaks rahvusvahelise olukorra. Esimese maailmasõja tagajärjel valis enamik uusi riike demokraatliku korra. Pooldati rahvavõimu ehk demokraatiat, kus olid olemas kodanikuvabadused, kodanikuõigused ning ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kasutati rahva määravat osa. Kuid peale sõda pettuti demokraatias ning see soodustas mittedemokraatlike liikumiste teket. Lubati rahvale majanduslikku õitsengut ning hävitada karmikäeliselt rahva vaenlased.

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul

Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur? Diktatuur- see on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on rangelt keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusus puudub täielikult. Terves ühiskonnas valitseb üks partei ja üks ideoloogia. Eristatakse kaht t

Ajalugu
thumbnail
21
docx

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

Reimer 9 2.2. Saksamaa kahe maailmasõja vahel: 2.2.1.Weimari Saksamaa 1919-1933: Pärast 1918 Novembrirevolutsiooni, millega kukutati keiser Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik, vajas riik uut põhiseadust. 1919 võttis Asutav Kogu Weimari linnas vastu uue demokraatliku põhiseaduse: - Saksamaast sai vabariik ja kehtestati parlamentaarne riigikord. - Kõrgeim seadusandlik organ oli Riigipäev (Reichstag). - Parlament valiti proportsionaalsetel alustel ning Riigipäeva enamus pidi moodustama valitsuse. Selle põhiseaduse järgi valitseti Saksamaad kuni 1933.aastani ning seetõttu nimetatakse demokraatia ajajärku 1919-1933 ka Weimari vabariigiks. 1920.aastate esimesel poolel valitses Saksamaal keeruline

Ajalugu
thumbnail
40
docx

Ajaloo eksami kordamisküsimused

Siis ka reparatsioonimaksud. 7. Miks olid prantsuse valitsused suhteliselt lühiajalised? Sest seal tegutses väga palju erinevaid parteisid. 8. Kuidas õnnestus Prantsusmaal diktatuuriohust jagu saada? Loodi Rahvarinne, kuhu koondusid kõik sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. Töövihik 1. Võrdle Suurbritannia ja Prantsusmaa arengut kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Suurbritannia Riigikord: Neil oli palju dominioone, kes olid rahul Briti võimuga nende maal. Majandus: Enne majanduskriisi muutus eesotsas Suurbritannia söekaevanduse olukorrad halvaks, sest hakati kasutama vedelkütust. Parteid ja poliitiline elu: Parlament võttis vastu seadusi. Valitsus hoolitses selle eest, et neid ikka järgitakse. Tööerakonnad tõusid teiseks peaerakonnaks. Prantsusmaa Riigikord: Loodi Rahvarinne, et diktatuuriohuga võidelda. Nende majanduskriis

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Demokraatiad ja diktatuurid 1920-1930

Demokraatiad ja diktatuurid 19201930 Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ,,demos" ehk rahvas ja ,,gratos# ehk võim, seega tähendab demokraatia rahvavõimu , seda iseloomustavad:kehtib võimude lahususe põhimõte ,rahva iseseisvus ,mitme partei süsteem ,riigivõim kuulub rahvale ,mitu ideoloogiat ,vaba ajakirjandus ,juhikultus puudub ,võim on rahvale lähedal ,valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu ,eksisteerib trüki ja sõnavabadus .Aastatel 19201930 olid suurimad demokraatlikud riigid Inglismaa ,Prantsusmaa ja U.S.A. Diktaatori ja diktatuuri mõisted on pärit VanaRoomast, kus diktaatoriks nimetatud isik sai riigi kriisist väljatoomise huvides senatilt piiramatud, kuid ajutised volitused. Seega ei olnud diktatuur Roomas mitte valitsemisviis, vaid pigem erakorraline seisukord. Diktatuurid jagatakse autoritaarseks pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud �

Ajalugu



Lisainfo

Põhjalik konspekt

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun