lahkus Prantsusmaalt. Iseloomusta Louis XV valitsemisaega. (1715-1774) Louis XV jättis oma riigiasjad taas ametnike hooleks. On läinud ajalukku temale omistatud lausega: "Pärast meid tulgu või veeuputus!" Prantsusmaa oli ka tema ajal tugevaim Euroopa riik, kuid hakkas oma positsiooni aegamööda kaotama. Prantsusmaa ühiskond oli jõudnud ajaloo suurima revolutsiooni lävele. Iseloomusta Charles I valitsemisaega Inglismaal. (16251649) Charles I oli Inglismaa ja Sotimaa kuningas. Ta oli James I poeg ja Charles II ning James II isa. Charles jätkas oma isa alustatud absolutismitaotluslikku poliitikat ning püüdis parlamendi mõju igati vähendada. Seetõttu pidasid puritaanidest parlamendiliikmed teda türanniks, kes tuleb kukutada. 1629 saatis Charles parlamendi 11 aastaks laiali. Seda perioodi on Inglismaa ajaloos nimetatud 11 türanniaastaks. Lõpuks aga pidi Charles parlamendi taas kokku kutsuma, et soti mässuliste taltsutamiseks armeed komplekteerida
· Henry VIII lööb Roomast lahku · 1534 kuulutab kokkukutsurud parlament kuninga riigipeaks · Henry VIII valitsusaja lõpuks kujuneb anglikaani kirik, mis oli sarnane katoliiklikule · Võimule sai poeg Edward IV, kes suri peagi · Võimule sai tütar esimesest abielust Mary Tudor (Verine Mary), kes oli katoliiklane, toimus rekatoliseerimine · Võimule Elizabeth I (Mary õde), kes taastas anglikaani kiriku Sotimaa: · Klannid ehk sugukondlikud kogukonnad · Võimule Mary Stuart, kes presbüterlaste ülestõusu tõttu põgenes Inglismaale, talle pakub varjupaika Elizabeth I, kes ta 1587 hukkas, kuna Mary Stuart soovis tulla Inglismaal võimule · Troonile sai Mary Stuarti poeg, sest Elizabethil polnud lapsi MADALMAAD: · Habsburgide võimu all (keiser Felipe II) · Kalvinismi levik, mida üritati maha suruda, millele järgnes ülestõus Hispaania võimu vastu
Oli võimul 100 päeva. Viimane lahing Waterloo all 1815. Napoleonil u 200 tuh, vastasel u 500 tuh meest. Wellington. Pagendamine Püha Helena saarele. Surm 1821 Inglise kodusõda ja parlamentarism 17. s V: 1642 kuningas püüdis arreteerida 5 parlamendisaadikut. Kaks leeri: Kuninga toetajad - aadlikud ja anglikaani kirik Parlament kaupmehed, keskkiht, puritaanid. Parlamendi väejuht Oliver Cromwell. Ümarpead. Charlesi arreteerimine. Kohus. Süüdistus riigi ja rahva reetmises. 19. Mail 1649. Aastal kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlamendi laialisaatmine Kuninglik perekond põgenes Prantsusmaale. Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks. Karmid seadused, puritaanlik kord. Cromwelli surm Stuartite võimu taastamine/restauratsioon. James II ärritas inglasi katoliku usku astumisega. Parlament kutsus troonile James II tütre Mary, kes oli abielus Oranje Willemiga. Novembris 1688. aastal saabusid Willem ja Mary vägede saatel Londonisse. James II pages Prantsusmaale.
aadli ja vaimulike maksuvabastuse kaotas), ta mõtles lihtrahva vajaduste peale, vaba viljakaubandus. Tema surma järel reformid tühistati, absolutism oli jõudnud kriisi ning kokku kutsuti taaskord generaalstaadid. Prantsuse absolutismi alusepanija Richelieu, kuna ta kasutas oma võimu ära oma isiklike varanduste omandamiseks. Ta tegi kõik endast oleneva kuningavõimu tugevdamiseks. 4. Inglismaa James I Soti kuningas, tal oli raske mõista inglasi ja Inglismaa õiguskorda. Talle oli eeskujuks absolutism ning parlamendi õigused olid talle vastuvõetamatud. Charles I kuningavõim ei sõltu parlamendist. Ta saatis parlamendi laiali, mis oli aga elanikele vastuvõetamatu. Charles I'le oli terve aja parlamendiga kokkupõrked. Kunigas hukati 30. Jaanuaril 1649. Oliver Cromwell ja vabariik (1649- 1653) parlamendi asemel loodi täidesaatva võimuorganiks Riiginõukogu
SISSEJUHATUS Charles I oli Inglismaa kuningas. Ta oli tuntud kui absolutistliku monarhia pooldaja. Ka tema isa, James I, oli Inglismaa kuningas. Charlesil olid ka omad puudused, kuid ta oli neist üle. Talle heidetakse ette tema mõningast otsustusvõimetust. Ta kiusas taga puritaane. Tema valitsus ajal oli üks tähtsamaid teemasid riigisiseselt usuküsimused. NOORUS Charles I sündis Sotimaal 19. novembril 1600 aastal. Ta isa oli James I, kes oli Inglismaa, Iirimaa ja Sotimaa kuningas. Ta ema oli Taani Anna, kes oli Taani ja Norra kuninga Fredericki teine tütar. Charles I oli perekonna teine poeg. Charles oli sündides nõrk. Talle tehti hädaristimine, sest kardeti, et ta võib enne surra. Õnneks jäi ta siiski ellu, aga ta tervis oli kehv elu lõpuni. Lapsena ei saanud ta korralikult käia ja ka täiskasvanuna kõndis ta alati kiirustades, et oma ebakindlat kõnnakut natukenegi varjata
tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil. Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal Prantsusmaal pääses absolutismlik valitsemisviis mõjule kuningas Louis XIII ajal. Kuningas võis kõike teha peale uute maksude kehtestamise ilma generaalstaatide nõusolekuta. 1614. saadeti generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgmised 175 aastat. Valitsemisajad jättis kuningas Louis XIII oma esimese ministri Richelieu hooleks. Pärast Louis XIII surma päris trooni tema viie aastane poeg, Louis XIV. Kuni tema täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Louis XIII ajas ise riigi asju. Louis XIII valitsemisaega loetakse abolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Kuninga õukond asus tema käsul Pariisi lähedal Versailles'ses. Sinna kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt. Aadlike õukonda kutsumine aitas kuningal nende tegevust kontrolli all hoida. Louis XIV sai oma nime " Päikesekuningas " seepärast, et ta oli oma õukonnaelu keskpunktis
Jules Mazarin Louis XIV minister, pärit Itaaliast, kuninga nimel valitsedes haaras endale kogu võimutäiuse Jean Baptiste Colbert rahanduse peakontrolör Louis XIV ajal, loetakse merkantilistliku majanduspoliitika silmapaistvamaks esindajaks, koostas 1. riigieelarve , manufaktuurid, kolonisatsioon Louis XV Louis XIV pojapoeg. ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Tema ajal kritiseeriti absolutismi üha teravamalt markii de Pompadour Louis XV armuke, suure võimuga James I Sotimaa kuningas, kes asus Inglismaa troonile pärsat Elisabeth I Guy Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga õhku lasta Charles I- James I poeg, läks maksude kogumisel parlamendist mööda, saatis laiali parlamendi (hiljem kutsus uuesti kokku), taaselustas vanad maksud Oliver Cromwell- Inglismaa lordprotektor, sõjaline diktatuur, juhtis ratsaväge äärmuspuritaanlike vaadetega raudkülgsed
kes üritas kehtestada makse parlamenti eirates, parlament aga omakorda asus heaks kiitmata maksude nõudmist. Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid absolutistlikku valitsemisviisi tal kehtestada ei õnnestunud. 1640.aastal kokku tulnud parlament (sotimaa mässu mahasurumiseks vajas kuningas parlamendi abi), esitas kuningale pika kaebuste nimekirja, mille järel Charles I saatis ka selle esinduskogu laiali. See sama aasta tuli kuningal jälle parlament kokku kutsuda. See läks ajalukku kui Pikk Parlament. Parlament koosnes kahest kohast. Ülemkojas istusid kõrgaadlikud ja vaimulikud. Alamkoja liikmed valiti. Valimisõigus oli varandusliku tsensuse alusel umbes viiendikul meessost elanikkonnal. Parlament üritas kuningalt nõuda võimalikult suuri järeleandmisi- kuningalt võeti õigus parlament laiali saata, kõik riigis kehtestatavad maksud vajasid parlamendi nõusolekut. 1642.aastal algas kodusõda
· Toetajateks sõdurid, käsitöölised, väikekodanlus, osa talupoegi. John Lilburne oli levellerite ideoloogiline juht. · Kõikidele kodanikele võrdsed õigused, ka valimisõigus kõikidele meestele. · Parlament koosnegu vaid alamkojast. · Kaotada kuningavõim, kuid kehtestada demokraatlik vabariik. · Majanduses nõuti monopolide kaotamist ja abi vaestele. · Liikumise kõrgpunkt Sõdurite ülestõus 1649. Cromwell surus talle ustavate vägedega selle veriselt maha. · Tähendas demokraatliku mahasurumist ning suunda diktatuurile. c) Tõelised Levellerid: · Vaesed talupojad olid rahulolematud mõisnike tunnistamisega maaomanikeks ja pooldasid maa kuulumist kõigile, kes seda harivad. · Ühe grupi nendest moodustasid digerid, kes hakkasid üheskoos ja võrdselt elades harima jää k/t maid.
Parlament Parlament ja sõjavägi usuküsimustes erimeelt vabariigi ajal 1648- Cromwell korraldas parlamendi puhastuse: ülemkoda laiali, alamkojas vaid independendid. Alles päraparlament Parlament Taastas parlamendi ülemkoja Stuartite Parlamendi moodustasid toorid ja viigid restauratsiooni ajal Parlament 18. Parlamentarismi kindlustamine sajandil Enamuspartei juht- peaminister 1707- Inglismaa ja Sotimaa parlamentide ühendamine Parlamendi võim väikseim vabariigi ajal ja suurem James I, Charles I, restauratsiooni ja 18. sajandi. Mis põhjustas Inglise kuningate ja parlamendi vastuolusid 17. sajandil? Millised tagajärjed see kaasa tõi? Astuti kuninga vastu välja, parlament sai suure poolehoiu, Charles I hukati. 1640- kokku tulnud parlament esitas kuningale kaebuste nimekirja, millele Charles I reageeris sellegi esinduskogu laialisaatmisega
Kuningas on võimu saanud jumalalt. Nõudis palju makse. Pillav eluviis, jagas rohkelt pensione, monopolide müük, parlamendi ignoreerimine, ebakuninglik välimus. Charles I (1625-1649) Ajas parlamendi laiali, absolutistlik valitsemine. Kogus makse, mida parlament ei kinnitanud. 1629 saatis parlamendi laiali. Tegi uusi makse. Müüs monopole, puride jumalateenistus keelati. 1640 sõda Sotimaaga vaja raha, kutsuv parlamendi kokku. Ülestõusud. Hukati 1649. 30. jaanuaril. Charles II (1660-1685) Sõlmis Breda kokkuleppe ohvitseridega. Ei pidanud Breda kokkuleppest kinni. Tahtis olla absolutistluk, parlament takistas. Toetas katoliiklasi. Cromwell 1653 ajas parlamendi ja riiginõukogu laiali. Hakkas valitsejaks lordprotektorina. 1649 ründas Iirimaad (Drogheda kaitsmine, Iirimaa vallutamine) 1652 Iirimaa korraldamise seadus. 1650 vallutas Sotimaa. 1655 jagas Inglismaa 11 sõjaväeringkonnaks. Oli puritaan,
Iga järgnev kuningas vaid kindlustas seda veelgi. Louis XIV asub valitsema 1643. a sai Prantsusmaa kuningaks Louis XIV Bourbon, olles ise vaid viieaastane. Regendiks oli tema ema, leskkuninganna Austria Anna, päritolult küll hispaanlanna. Tõeliseks valitsejaks sai aga kuninganna armuke, itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin. Kõrgaadlikud ja linlased ei olnud rahul maksude pideva suurendamisega (kuningakassat oli ju vaja millegagi täita) ning 1649. a puhkes suur mäss (Fronde), mille kardinal maha surus. Kui Mazarin 1661. a suri, saabus prantsuse absolutismi kõrgaeg. Kuningavõim muutus enneolematult tugevaks. Louis XIV-le kuulub lause: "Riik see olen mina." Ennast pidas ta kõige keskpunktiks ja teenis endale lisanime Päikesekuningas. Kuid ütluses "Riik see olen mina" peitus tõepoolest tõde kuningas tegeles riigis kõigega, tal ei jäänud märkamata ka pisiasjad
ratsaväge. Kas parlamendis eneses oli usulistes küsimustes erimeeli. Parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaanid ehk independendid nõudsid isiklikku usuvabadust mitte riiklikku religiooni. Enamus parlamendis eelistas aga kirikukorraldust. Seepeale hõivas Cromwell Londoni ning tegi parlamendis puhastuse. Allesjäänud parlamenti kuulus vaid kümnendik esialgseslt ning Ülemkoda oli saadetud laiali. Samuti mõistis uus parlament kuninga kui türanni surma. 1649. aastal Charles I hukati. 19. mai 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Tegelikult kehtis riigis aga sõjaväeline diktatuur. Valimisi ei korraldatud, sest kardeti, et need toonuksid kaasa Cromwelli reziimi lagunemise. Parlament küll lagunes kuid uuel moodustamisel said hääleõigused vaid indenpendentide kogudused ehk jätkati Cromwelli reziimi. Äärmuslike puritaanlike vaadetega Cromwell oli rahva hulgas ebapopulaarne. Kõik lõbu oli kuulutatud patuks. Pärast Cromwelli
1649 19. mai- Inglismaal kuulutati välja vabariik, täidesaatev võim läks Riiginõukogule Oliver Cromwell- independentide liider, kes oli Riiginõukogu eesotsas, 1653 saatis ta selle ja parlamendi laiali, tekkis sõjaline diktatuur 1660- Bredas(Madalmaades) sõlmiti kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks, millest Charles II kinni ei pidanud 1679- parlament koostas Isikuvabaduse Akti viigid- Oranje Willemi pooldajad toorid- Jamesi pooldajad 1688- viigid ja toorid ühinesid katoliikliku James II vastu Kuulus Revolutsioon- James II asendamine Oranje Willemiga 1689- parlament võttis vastu Õiguste billi, mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel ususallivuse akt- pidi lõpetama usutülid Inglismaal troonipärimise akt- reguleeris edaspidist troonipärimist Robert Walpo- 1721-1742 valitsuse eesotsas olnud viigide liider, kes juhtis Ministrite Kabinetti
jooksul. Pärast surma asus troonile 5 aastane Louis XIV, kuni tema täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. 1661.aastal otsustas Louis XIV hakata ise riigiasju ajama. Temale kuulus ütlus RIIK See olen mina. Salapolitsei jälgis rahva meeleolu ja karistas kõiki kuninga tahte vastu väljaastunuid Tema valitsus aega loetakse kõrgajaks Euroopas. Tema võimu tõstis esile hiilgav õukonnaelu, mis asus Versailles kuhu ehitati mitu lossi ja park. Senisest enam hakkasid valitsejad huvituma kunstist ja kirjandusest, prantsuse keel asendus ladina keelega. Sellel ajal muutus moemaailm, hakati valmistama Prantsusmaal vahuveini ja jäätist. Tema ajal oli silmapaistvam rahandusminister Colbert, kes kutsus Prantsusmaale välismaa meistreid manufaktuure asutama ning jagas neile riigikassast soodsaid laene, kehtestas kõrged sisseveotollid,
1.Mis on esinduskogu (nt generaalstaadid)? (konsp) Generaalstaadid ehk prantsuse seisuste esinduskogu. 1614 saatis Louis XIII nad laiali kaheks aastaks. 2.Seisused ja nende roll Prantsusmaal (lk 38-40) Kõik seisused on võrdsed. 3.Absolutism Prantsusmaal, näited kuningatest ja kardinalidest (lk 38-45) Kogu võim oli ühel inimesel kuningal. Seni oli valitseja võimu piiranud seisuste esinduskogu, kuid see kaotas absolutismi ajal tähtsuse. Kuningas polnud kohustatud kellelegi aru andma. Louis XIII, Louis XIV, kardinal Richelieu(Louis XIII usaldusisik ja Prantsusmaa tegelik vaitseja) 4.Absolutismi kolm sammast - sõjavägi, ametnikud, majandus (konsp.) 1)Kuningale alluv sõjavägi tekkis palgaarmee, kes ainutl sõjaväega tegelesid, kaitsesid kuningat(musketärid)
täpsust, napisõnalisust ja selgust. Domineerima pääses ratsionalism, mille olulisim edendaja oli ilmselt René Descartes. Saksamaa Friedrich II peetakse meheks, kes tegi Preisimaast suurriigi. Seni oli see olnud küll üks Saksamaa suurimaid ja mõjukamaid riike, kuid võrreldes Habsburgide Austriaga nõrk, samuti jäi ta tähtsuselt alla mitmele teisele Saksa riigile, kuna Saksimaa hertsog oli ühtlasi Poola kuningas ja Baieri hertsog valitses tunduvalt rikkamat maad. Muutused olid alanud 17. sajandil, mil Brandenbugi kuurvürst Friedrich Wilhelm tugevdas oma sõjaväge ja liitis Preisi hertsogkonna Brandenburgiga. Tema poeg Friedrich III kuulutas end 1701 Friedrich I nime all Preisimaa kuningaks, tolle poeg Friedrich Wilhelm I aga kehtestas riigis absolutismi. Friedrich Wilhelm I, Friedrich II isa, oli lausa patoloogiliselt kitsi ja seetõttu äärmuslik
aastal sai Inglismaa valitsejaks James I, kes oli kasvanud Sotis ja tal oli raske inglasi mõista. Talle tundusid eriti vastuvõtmatud Inglise parlamendi õigused. Põhiküsimuseks kuninga ja parlamendi vahel oli maksude määramine ja tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid. 1628. aastal võeti vastu Õiguste Petitsioon, millega kaitsti isikuvabadusi ja omandiõigusi. 1629. aasal saatis Charles I parlamendi laiali ja raha hankimiseks kehtestati vanad maksud. Vaenust Charles I vastu puhkes Soti ja Inglismaa vahel sõda. 1640. aastal tuli parlament taas kokku. Kui see saadeti uuesti laiali, sest parlament keeldus Charles I taotlust saada raha sõjaks sotlaste vastu. Juulis 1640 sõlmiti sotlastega vaherahu ning parlament kutsuti taas kokku. Parlament võttis vastu akti, millega võis parlamenti laiali saata ainult ta enda nõusolekul. Parlament muutus kuningast sõltumatuks. Alamkoda moodustas 1649. aastal Kõrge Kohtu ehk tribunali, mille otsusega
2 1. KODUSÕJA PÕHJUSED Kodusõja puhkemine Inglismaal oli 1641 42 aasta poliitilise kriisi otsene tulemus (4). Kriisi olid põhjustanud ülestõusud Sotimaal (1638) ja Iirimaal (1641). Sotimaal põhjustas protestantide ja rahvuslaste ägedat reaktsiooni Charles I toetus piiskoppide tugevamale võimule, kirikliku liturgia muutmisele, autokraatlik suhtumine Soti huvidesse ning kuningliku soosingu ebavõrdne jagamine. Kompromissi otsimise asemel jäi Charles I endale kindlaks. Puhkesid Piiskoppide sõjad (1639 1640). Kuninga rumalale jõuga ähvardamisele 1639 aastal järgneski 1640 aastal katse vägivalda rakendada. Charles I valis kehvad väejuhid ja rahanappus nurjas sõjaväe varustamise. Halvasti ettevalmistatud Inglise armee sai elukutseliste ohvitseride juhitud Soti armeelt 1640 aastal rängalt lüüa. Piiskoppide sõjad nõrgendasid Charlesi
Philippe Erlanger ''Buckinghami hertsog: kuningate käskija'' Kokkuvõte Käsitletud raamat, ''Buckinghami hertsog'', rääkis lugejale George Villiers'i, lihtsa maapoisi, imelisest tõusust kuningate James I ja Charles I soosikuks. Mary Beaumont oli väga auahne naine olnud kogu oma elu ja tahtis, et ka tema poeg jõuaks oma elus kaugele. George katkestas õpingud ja läks Prantsusmaale, kus teda õpetasid need, kel olid aimu ratsutamisest, koerte ja lindude kasvatamisest, muusikast jne
kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused). Järgmised gen. staadid kutusti kokku alles 1789. aastal. Abs valitsemisviis - Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle. Tavaliselt rajas ta endale alluva
tööndus edenes) poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistatiPrantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism. Absolutism prantsusmaal- valitsemisvorm, mille korral riigijuhil on piiramatu võim. Kõrgaeg Louis XIV ajal. ’’Riik, see olen mina’’. Majandus põhines merkantilismil.Püsisid seisuslikud esinduskogud. Inglise kodusõda-kuningavõim nõrgeneb. Tulemus- ümarpead võitsid, kuningas hukati, parlamendi võit. Lõppes 1649. Tekkis kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast, puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt. Kuningas Charles I Stuart- 1625-1649. Cromwell- parlamendi vägede etteotsa sai puritaanist cromwell. Kodusõja tulemusel võimule sain Olivl Cromwell. Parlamentalism- Parlament jaguneb kaheks- kuninga pooldajad e. pikajuukselised ja parlamendi pooldajad e. ümarpead. Parlament Charles I (1625-1649)ajal: Pikk ja lühike parlament. Ülem-ja alamkoda, kõik riigis kehtivad maksud vajasid
majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabaduskirja alusel 2 kohaline parlament. 17. sajandi algul kui viimane Tudor, Elisabeth I suri, jätmata pärijat, tuli troonile Soti päritolu James I Stuart. Ta seadis oma eesmärgiks kehtestada absolutismi, mandri-tüüpi isevalitsus, kus monarh on seadustest üle. Välismaalase ja katoliiklasena ei saavutatud aga inglaste usaldust, vaid mindi parlamendiga konflikti. Charles I ajal läks parlament kuninga avalikult tülli. Charles I põhiseaduse rikkumisest ärritunud parlament koostas 1628 Õiguste petitsiooni, mis oli mõeldud valitseja võimu piiramiseks. Seal sisaldusid ka esimest korda kaasaegse põhiseadusliku valitsemiskorra
Prantsuse akadeemia (1653), moetrendid, söögikombed, heategevus. Süvenes, jätkus merkantilistlik majpoliitika (Colbert) > aktiivne asumaade pol. maanteed, kanalid, luksuskaubad, kaitsetollid, suur hulk ettevõtjaid. Aadlit ja ametnikekohti müüdi, maksukogumisõigust renditi. 3. Milline kuulus lause omistatakse Louis XIV-le? Mida saab sellest lausest järeldada Louis XIV ja tema ajastu kohta? ''Riik see olen mina.'' Kuningal õigus kõigeks. Tema isiklikult pidi konsulteerima vaid kehtestades makse. 4. Miks tühistas Louis XIV hugenottide allesjäänud õigused? Katoliiklased kadestasid hugenotte, kellel oli parem elujärg >laiemad põhjused nende karistamiseks. Kirikud suleti, vallandati riigiametitest, makse tõsteti. 17.saj lõpus hugenotid mässasid, see suruti maha, nad rändasid Saksamaale, inglismaale, madalmaadesse, arendades nende majandust, ühiskonda. 5. Kirjelda Versailles` lossis/õukonnas toimunut
Tähtsad isikud uusajal. Louis XIII- Prantsusmaa kuningas aastatel 1610-1643. Louis XIV- Prantsusmaa kuningas aastatel 1643-1715. Tema käsul ehitati Vesaille´s loss. on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 5aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani.Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis tantsima balletti jne. Richelieu- oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane.
1614.aastal saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul. Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need oma esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu hooleks. Richelieu asendas senised kõrgaadli hulgast pärit ametnikud uute, enamasti väikeaadlike ja linnakodanike hulgast väljavalitutega. Nemad täitsid palju meeldamini kuninga ja kardinali korraldusi. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg XIV (1643-1715). Louis XIII [lu'ii kolmeteistkümnes] (27. september 1601 Fontainebleau 14. mai 1643 Saint- Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjutas Louis'd tema soosik Charles d´Albert, hertsog de Luynes. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi
1598 – Nantes`i ediktiga Prantsusmaal saavutati ajutine usurahu; katoliiklus kuulutati valitsevaks usundiks. 17.sa 1613 - Venemaal tõusis troonile Romanovite dünastia. 1614 – Prantsusmaal kutsuti absolutismiajastu saabudes viimast korda j kokku seisusete esinduskogu generaalstaadid. 1624 – kardinal Richelieu sai Prantsusmaal esimeseks ministriks. 1618 – 1648 – Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1642 – 1649 – Kodusõda Inglismaal ja kuningas Charles I hukkamine. 1649 – 1660 – Inglismaa oli vabariik; Cromwelli diktatuur. 1643 – 1715 – Louis XIV valitsusaeg prantsusmaal. 1660 – Stuartite dünastia restauratsioon Inglismaal. 1683 – Türklased piirasid edutult Viini. 1688 – Kuulus revolutsioon ja parlamentarismi kinnistumine Inglismaal. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer
HENRY IV (1594-1610) Prantsusmaal kehtis tugev kuningavõim juba keskaja lõpul, peale Saja-aastast sõda, kuid seoses ususõdadega see nõrgenes. Merkantilistlikku ja absolutistlikku poliitikat ajas 16. sajandi lõpus Navarrast pärit kuningas Henry IV (1594-1610). Ta oli katoliiklik Prantsusmaa kuningas, kes rajas Bourbonide dünastia. Tema ajal rajati Prantsusmaale siiditööstus ja asuti kaitsma Prantsusmaad võõramaise toodangu sissetuleku eest. Väga oluline oli tema esimese ministri, hertsog Sully tegevus maa majandusliku ühtsuse loomisel. Henry IV ajal asutati esimene kirjanduslik salong (Rambouillet`) Pariisis, kuhu kogunesid kirjanikud, kunstnikud, aristokraadid ja seltskonnadaamid. Henry IV mõrvasid jesuiidid. Tema surma järel tabasid riiki tagasilöögid. Kuna troonipärija Louis XIII oli alles 9. aastane, valitses riiki tema ema Maria de Medici. LOUIS XIII (1610-1643) 1610. a. Henry IV tapetakse ja troonile asub tema poeg Bourbon Louis XIII. Kuna
o ,,Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast" o Pooldas progressi ideed mille kohaselt ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. o Arvas, et rahvast tuleb harida ja kasvatada o Kujundas vastikustunnet sõdade vastu o Rõhutas rahvaloomingu tähtsust Prantsuse absolutism 17-18 saj Kuningavõim 17. saj algul · 1610 langes mõrvari käe läbi Henry IV o Tema suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluse lõpetamine o 1593 võttis vastu katoliikluse (hugenottide jaoks nüüd reetur ja kaotas katoliiklaste usalduse) · Probleemid hugenottide ja katoliiklaste vahekorraga, kuningavõimu suhe feodaalaadliga (kuninglike printsidega), kodanluse ja vana aristokraatia vahekord, vastuolud Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga Generaalstaadid · Kuninglike printside juht prints Conde nõudis seisusteesinduse kokkukutsumist
Parlamendi liikmed kuulusid ka järgmistesse parlamentidesse. rahvas polnud ka muude olukordadega rahul-> Cromwell ajas Riiginõukogu ja parlamendi laiali(tekkis väike parlament, tegelikult aga diktatuur); Madalmaades sõlmitud lepe Stuartite monarhia taastamiseks taastas parlamendi; uus kuningas Charles II; Parlamendi koostas isikuvabaduste Akti(vahistada võis vaid kohtu alusel); CharlesII järglaseks määrati tema vend James II; opositsioon määras aga järeltulijaks Jamesi tütre mary ja tema mehe; vastavalt troonipärijatele tekkisid toorid ja viigid, kellest kujunesid parteid; 1688. a. viigid ja toorid kukutasid katoliikliku James II, troonile tuli Mary ja Willem(William III); võeti vastu Õiguste bill, mis reguleeris Parlamendi õigusi kuningavõimu piiramisel; 8. Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks. 1415 sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli > tekkis Brandenburgi kuurvürstiriik,
aadlite käest võeti ära kohalik valitsemine ja nende asemele seati ametisse riigiametnikud intendandid. Richelieu pidas ka kultuuri ühtlustamist vältimatuks. Ametlikuks kultuuri ideoloogiaks sai klassitsism. Richelieu asutas Prantsuse Akadeemia (eesmärgiks hoida prantsuse keele puhtust, tähelepanu pööramine kirjanduse vormilistele külgedele). *Louis XIV Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV(1643-1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad Itaalia päritolu esimene minister kardinal Jules Mazarin, kes oli Louis XIV ema Austria Anna armuke. 1661.a. suri Mazarin ja 23-aastane Louis XIV asus ise valitsema, erinevalt oma isast Louis XIII-st otsustas ta tegeleda riiki puudutavate asjadega (,,Riik see olen mina!"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks
aadlite käest võeti ära kohalik valitsemine ja nende asemele seati ametisse riigiametnikud intendandid. Richelieu pidas ka kultuuri ühtlustamist vältimatuks. Ametlikuks kultuuri ideoloogiaks sai klassitsism. Richelieu asutas Prantsuse Akadeemia (eesmärgiks hoida prantsuse keele puhtust, tähelepanu pööramine kirjanduse vormilistele külgedele). *Louis XIV Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV(1643-1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad Itaalia päritolu esimene minister kardinal Jules Mazarin, kes oli Louis XIV ema Austria Anna armuke. 1661.a. suri Mazarin ja 23-aastane Louis XIV asus ise valitsema, erinevalt oma isast Louis XIII-st otsustas ta tegeleda riiki puudutavate asjadega (,,Riik see olen mina!"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks
kirku liikmed, kehtestati parlamentaarne monarhia mis püsib tänini. Generaalstaadid seisuste esinduskogu Pikk parlament parlament mis püsis koos 12 aastat 16401652. 16101643 Louis XII valitsemisaeg, eriti valistemisasjadest ei hoolinud ja jättis need oma esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu hooleks. 16431715 Louis XIV valitsemisaeg, päris trooni 5aastaselt, võimule sai 23aastaselt ning otsustas erinevalt oma isast ise asju ajama ja riiki juhtima hakata, uskus et sai oma võimu Jumalalt, võis oma seadusi igal ajal muuta või tühistada, kuulus ütlus '' Riiksee olen mina'', omas arvukat salapolitseid, valitsemiaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas, tuntud Versailles'e lossid kus elas kuninga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
