Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Prantsusmaa ise- ja välispoliitika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Prantsusmaa ise- ja välispoliitika #1 Prantsusmaa ise- ja välispoliitika #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Edvard Torm Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
docx

Ajalugu konspekt 20. sajandi l osa

rahvusvahelist positsiooni (näiteks muu maailma toetav suhtumine buuridesse). Inglismaa peamiseks välisvaenlaseks oli saanud Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale. See sundis Inglismaad loobuma senisest hiilgava isolatsiooni poliitikast (hoiduti liitudest Euroopa riikidega ning üritati teiste riikide omavahelisi tülisid enda huvides ära kasutada) ja otsima enesele liitlasi, kelleks said saavad Pr (1904) ja Vm (1907). Prantsusmaa (lk.25-27): Sisepoliitika: Vabariik (III vabariik; kuni 1871.a. oli keisririik), mitmeparteiline süsteem. Iseloomulik oli paljuparteilisus (parlamendis omas esindatust tavaliselt üle 10 partei). Parteide skaalal tugevnesid paremäärmuslased (näiteks monarhistid, kes tahtsid taastada 1848.a. kukutatud Orleansi dünastiat) ja pahempoolsed väikekodanlikud parteid (radikaalid; sotsialistid). Sisepoliitikat sajandivahetusel aktiviseeris Dreyfus`i afäär (Vt

Ajalugu
thumbnail
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad konsolideeruma (keskajal oli põhiline kirik) hilis-keskajal, vara-uusajal, siis Suur Britannia ja Prantsusmaa arenevad (?) varem kui Saksamaa. Alguses on enese identifitseerimisel oluline roll siiski kirikul, kui hilis-keskajal toimud reformatsioon, siis ca 16saj valitsejad püüavad alamaid kokku viia ikkagi religiooni abil. Tulemuseks on ususõjad aga pikemas perspektiivis Prantsusmaal ja Suurbritannias rahvas hakkab ikkagi koonduma. Suurbritannias saab domineerivaks religiooniks anglikaani kirik ­ See näitab valitseja truudust jne ­ ühtne religioon ühendab inimesi

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Maailm 20. sajandi algul. Imperialism. 1905. a revolutsioon.

· 1912.a. tulid võimule taas parempoolsed, kes alustasid ettevalmistusi sõjaks Saksamaaga ning kavandasid selleks ulatuslikke relvaprogramme. Majanduse arengult jäi Pr Euroopas maha Saksamaast ja Inglismaast; majandus säilitas endiselt agraarse (valdavalt põllumajandusliku) iseloomu. Palju kapitali veeti riigist välja (mitte ei paigutatud kodumaise tööstuse arendamiseks) kolooniatesse või laenati (näiteks Venemaale). Välispoliitika: · Prantsusmaa oli suure koloniaalimpeeriumi omanik (kolooniad valdavalt Põhja- Aafrikas ja Kagu-Aasias, 17 korda ületasid emamaa territooriumi). · Peamine välisvaenlane oli 19.sajandi teisest poolest alates Saksamaa, põhjuseks lüüasaamine 1870-1871 Prantsuse-Preisi sõjas ning Elsass-Lotringi piirkonna kaotamine. · Saksamaa vastasteks liitlasteks Venemaa (1893) ja Inglismaa (1904). Saksamaa (õpik lk.28-29) Sisepoliitika:

Ajalugu
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

peremliikmetega. Terrorirünnak oli suure sõjaajendiks. 1914- Austria-Ungari kuulutasid välja sõja Serbiale. Saksamaal jätkus ultimaatum, nõuti Venemaa mobilisatsiooni lõpetamist ja Saksamaa kuulutas Venemaale sõja. Saksa väed tungisid Belgiasse, et jõuda Prantsusmaale. Nüüd sõdis maailmasõjas Lääs. Serbia kuulutas sõja Saksamaale. Belgia kuulutas sõja Austria-Ungari. Austria-Ungari kuulutas sõja Venemaale. Sõdis alguses vähe: Antaat: Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa + Belgia ja Bosnia. Keskriigiga (Saksamaa, Austria-Ungari) astus juurde Türgi. Lõpuks sõjas osales 43 riiki. Sõda toimus Euroopas, Aafrikas, Ookeanil. Hukkus 24 miljonit inimest. Vene sõjaplaanides oli Baltimaadel eriti tähtis koht Petrogradi kaitse seisukohalt (Puhvertsoon). Esimese maailmasõja eel rajati Eestisse rohkesti militaarobjekte: Vene Balti laevastiku sadam ja sõjalaevatehased Tallinnas, suurejooneline Peeter Suure nimeline merekindlusvöönd põhjarannikul

Ajalugu
thumbnail
89
doc

Ajalugu

1.3.2 SISEPOLIITIKA Mitmepartei süsteem. Parteide skaala väga lai. Peaministriteks olid radikaalide liider G.B. Clemenceau hüüdnimega "Tiiger" ja Emile Combes hüüdnimega "Papa Combes" sest ta oli väga vana. Combes'i saavutusek oli kooli ja kiriku lahutamine 1905. aastal. Combes sai peaministriks 1902. Ta oli antiklerikaal. 1912 - peaministriks sai Raymond Juan Poincare, kes tegelse suuresti sõjaks ettevalmistumisega. 1934 - rahutused Pariisis. Fasistid üritasid võimule tulla. 1935 - Prantsusmaa ja NLi vastastikuse abistamise leping. 1.3.3 VÄLISPOLIITIKA Hoida oma kolooniaid ja kasutada nende abi sõjaks valmistumisel. 1.4 SUURBRITANNIA 1901 - lõppes Suurbritannia hiilgeaeg - Viktooria aeg. Uueks kuningaks sai Edward VII, kes valitses 1910. aastani. 1910 - kuningaks sai Georg V. Suurbritannia oli suurim impeerium maailmas. Tal oli kõige rohkem kolooniaid. 1.4.1 MAJANDUS Suur osa Suurbritannia tuludest tuli kolooniatest. Tööstuse areng aeglustus. Põllumajanduses

Ajalugu
thumbnail
13
doc

Maailm 20. sajandi algul

AUTO muutis inimese liikuvamaks LENNUNDUSE arengu algus RAUDBETOON ja TERAS võimaldas ehitada kõrghooneid · Tarbeesemete kättesaadavus kasvas seoses tööstuse arengu ja konveiersüsteemi kasutuselevõtuga (USA / Fordi tehased 1913). · Kiirenevad muutused olmes tõid kaasa samasugused muutused kunstis · 20.sajandi alguses olid tähtsamad keskused: majanduselus- USA idaranniku linnad kunstielus- Pariis / Prantsusmaa Peep Reimer 1 1.3. Töölisliikumise kujunemine ja kasv: · 19.sajandiks oli seoses tööstusliku pöördega välja kujunenud töölisklass (ehk proletariaat) · Töölisliikumise eesmärgiks oli töölisklassi olukorra (töö ja palgatingimuste) parandamine · Töölisliikumise vormideks olid: A) streigid B) meeleavaldused

Ajalugu
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade

Ajalugu
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

vabastamisena. Üritati seestpoolt õõnestada. Sõja ajal tõusiski esile Saksa idee Vene riigi läänepoolsete alade eraldamiseks puhveraladena. Venemaa reageeris ja sai aru, et Balti riigid on ohus, kuna seal on nii palju baltisakslasi ja nad asusid heas strateegilises kohas. Sõjategevus: Otsustavaks sõjatandriks kujunes Läänerinne, kuhu Saksamaa koondas põhijõud. Nende sõjaplaani järgi tuli kiiresti purustada Prantsusmaa ja seejärel Venemaa. Vene sõjaplaani järgi pidi suur löök minema Austria-Ungarile. Liitlastele (Pr ja Sb) alustas Vene pealetungi augustis, mis lõppes Tannenbergi katastroofiga. Küll aga vallutasid nad Lõuna-Poola. Septembriks oli Saksa vägi saavutanud suurt edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel õnnestus Prantsusmaal sakslased tagasi lüüa. Marne´i lahing (5.-6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid J

Ajalugu



Lisainfo

Prantsusmaa 1920-1930. Selle konspekti järgi on võimalik teha hea esitlus powerpoindiga või millegi muuga. Sellest konspektist ma tegin powerpoindi esitluse ja sain viie.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun