Prantsuse valgustusaja filosoofid-nende põhiseisukohad (0)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris
Filosoofia arvestus PSHG III kursus
Mõisted
Filosoofia - kreekakeelest tulnud sõna, tähendab tarkusearmastust otsetõlkes. Filosoofia
uurib ilu, tõe ja hüve loomust, teadmiste võimalikku saavutamist, välismaailma olemasolu.
Filosoofia on kogu selle tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises.
FIlosoofia eesmärk on luua võimalikult terviklik maailmapilt.
Metafüüsika ­ on filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise
olemuse ja alusmõistete uurimisega. Põhiprobleemid on näiteks Jumala olemasolu, hinge
surematus, keha ja vaimu vaheline seos.
Idealism - , mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. HEGEL
tõde on väljaspool meid ja meie tunnetust ­ reaalsus on midagi nähtamatut
Ratsionalism(ratio ­ mõistus): mõistusepärane, maailma tõelisust on võimalik haarata ainult
puhastest mõtlemise printsiipidest lähtudes. Maailm on korrastatud, seal loogiline
mõistusepärane kord. Maailma on võimalik haarata deduktiivselt (üldistest printsiipidest
tuletatakse üksikjuhtumid). Üldteadused. Matemaatika: matemaatilised üldistused.
Reaalsus/tõelisus on juba valmis kujul ja täiuslikult Jumala poolt loodud. On tarvis lihtsalt
need ära tabada. Eelkõige Prantsusmaal ja Saksamaal levinud. Ratsionalism - puhta
mõistuse filosoofia ­ kui mõistus ütleb, et nii on, siis see ongi tõde, vastandub imperialismile,
kus tunnetuse kaudu võimalik tõde leida. Ratsionalistid ­ me ei vaja kogemusi, vaid mõistus
annab tõese pildi maailmast ja loob oma maailmapildi. Kuna kogemust pole vaja, siis pole
vaja kahelda ka metafüüsikas ­ Kant ka esialgu ratsionalist.
Empirism: tõelisust saab tajuda meeleelundite abil. On tarvis meelelist kogemust maailma
kohta. Tõelised on ainult üksikud objektid. Üksikobjekte omavahel saab panna süsteemi ja
korrastada. Meetod induktsioon (üksikutelt tuletatakse üldised printsiibil). Alus
loodusteadustele ja õigusteadusele. Inglismaal levinud, hiljem ka Saksamaal.
Võõrandumine ­ on Marxi sõnul võõrandumine tööst, inimene kaotab töö tulemuse. Tõeline
inimlikkus tuleneb tööst. Seda saab ära hoida, kui oleks klassideta ühiskond. Rosseau sõnul
võõrandab kultuur, teadus ja kunst inimest oma loomulikust seisundist.
a priori / a posteriori - A priori - enne kogemust. kogemus-eelset teadmised on osadel
92% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Prantsuse valgustusaja filosoofid-nende põhiseisukohad #1 Prantsuse valgustusaja filosoofid-nende põhiseisukohad #2 Prantsuse valgustusaja filosoofid-nende põhiseisukohad #3 Prantsuse valgustusaja filosoofid-nende põhiseisukohad #4 Prantsuse valgustusaja filosoofid-nende põhiseisukohad #5 Prantsuse valgustusaja filosoofid-nende põhiseisukohad #6 Prantsuse valgustusaja filosoofid-nende põhiseisukohad #7 Prantsuse valgustusaja filosoofid-nende põhiseisukohad #8 Prantsuse valgustusaja filosoofid-nende põhiseisukohad #9
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kairipp Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Midagi. Miks on oluline Jumala olemasolu uskumine ?
  • Mida ette võtta ?
  • Kummagil või õigus mõlemal või pole üldse õigus ?
  • Milline ta on omal puhtal kujul ?
  • Mida see tähendab ?
  • Midagi. Miks on oluline Jumala olemasolu uskumine ?

Mõisted

Sisukord

  • Filosoofia arvestus PSHG III kursus
  • Mõisted
  • Filosoofia
  • Idealism
  • Ratsionalism
  • Võõrandumine
  • A posteriori
  • Filosoofid (millised on antud filosoofi põhiseisukohad)
  • B.Pascal
  • J.J. Rousseau
  • I.Kant
  • Puhta mõistuse kriitika
  • Puhta mõistuse idee
  • Moraal
  • Kanti moraaliskeem: Kanti kategooriline imperatiiv
  • L. Feuerbach
  • A.Comte
  • J.Bentham ja J.S. Mill
  • G.W.F. Hegel
  • Kelle teosed ja milliste põhiproblemidega tegelevad
  • Mõtted (
  • Emile – Rousseau
  • Puhta mõistuse kriitika – I.Kant
  • Vaimu fenomenoloogia
  • Positiivse filosoofia kursus- A.Comte
  • Kirjelda: Milline on loetletud filosoofide suhtumine religiooni
  • Rousseau
  • Comte
  • Benthamil ja Millil
  • G.F.Hegel
  • Prantsuse valgustuse põhijooned
  • Radikalism
  • Agiteeriv suunitlus
  • Ateistlik põhihoiak

Teemad

  • Metafüüsika
  • deduktiivselt
  • Ratsionalism - puhta
  • mõistuse filosoofia – kui mõistus ütleb, et nii on, siis see ongi tõde, vastandub imperialismile
  • kus tunnetuse kaudu võimalik tõde leida. Ratsionalistid – me ei vaja kogemusi, vaid mõistus
  • annab tõese pildi maailmast ja loob oma maailmapildi. Kuna kogemust pole vaja, siis pole
  • vaja kahelda ka metafüüsikas – Kant ka esialgu ratsionalist
  • Empirism
  • induktsioon
  • A priori
  • asi iseeneses
  • dialektika
  • Tees, antitees ja süntees – nt türannia
  • revolutsiooni teel lammutame selle kõik, sünteesina tekib vabariik. Lõpp-produkt alati parem
  • täiuslikum
  • materialism
  • Positivism
  • utilitarism
  • kategooriline imperatiiv
  • saksa idealist (tõde on väljaspool meid ja meie tunnetust – reaalsus on midagi
  • nähtamatut), huvitub ratsionalismist( puhta mõistuse filosoofia – kui mõistus ütleb, et nii on
  • siis see ongi tõde, vastandub imperialismile, kus tunnetuse kaudu võimalik tõde leida). Kant
  • ka esialgu ratsionalist. Muutus toimub, kui loeb inglise imperistide teoseid – John Locke ja
  • David Hugh (kõigepealt kogemus, siis mõistmine). Ainult kogemus tunnetuse piiriks
  • metafüüsika muutub mõttetuks ehk Kant hakkab selles kahtlema
  • mõtlesin
  • nii, et aju ragises
  • Kas on
  • punane värv või on see kokkulepitud tegelikult jne?
  • est, tajumine et igal asjal on põhjus. Kui millelgi
  • pole põhjust, pole see asi meie jaoks ka mõtestatud. Sp püüab inimene alati seletada
  • ning
  • Põhjuslikkus saab ilmneda ainult ajas ja ruumis. On veel selliseid
  • mõisteid/kategooriaid nt „üks“ ja „palju“ hulgamõisted. Peavad olema meis enne kui tunnetus
  • saab võimalikuks
  • Kanti moraaliskeem: Kanti kategooriline imperatiiv
  • Nt pole vaja olla alkohoolik, et mõista, et liigjoomine on halb
  • metafüüsika eitamine
  • ontoloogia(asjade olemus) eitamine
  • enesestmõistetavuse eitamine
  • subjektiivuse eitamine
  • tugev normiteadlikkus
  • Kelle teosed ja milliste põhiproblemidega tegelevad
  • B.Pascal
  • Hegel
  • Positiivse filosoofia kursus- A.Comte
  • Pascal

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

20
docx
32
doc
59
pdf
60
doc
37
docx
87
doc
27
docx
51
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto