Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Prantsuse valgustusaja filosoofid, nende põhiseisukohad (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Midagi. Miks on oluline Jumala olemasolu uskumine ?
  • Mida ette võtta ?
  • Kummagil või õigus mõlemal või pole üldse õigus ?
  • Milline ta on omal puhtal kujul ?
  • Mida see tähendab ?
  • Midagi. Miks on oluline Jumala olemasolu uskumine ?
 
Säutsu twitteris
Filosoofia arvestus PSHG III kursus
Mõisted
Filosoofia - kreekakeelest tulnud sõna, tähendab tarkusearmastust otsetõlkes. Filosoofia uurib ilu, tõe ja hüve loomust, teadmiste võimalikku saavutamist, välismaailma olemasolu. Filosoofia on kogu selle tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. FIlosoofia eesmärk on luua võimalikult terviklik maailmapilt .
Metafüüsika – on filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ja alusmõistete uurimisega. Põhiprobleemid on näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus , keha ja vaimu vaheline seos.
Idealism - , mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. HEGEL
tõde on väljaspool meid ja meie tunnetust – reaalsus on midagi nähtamatut
Ratsionalism (ratio – mõistus): mõistusepärane, maailma tõelisust on võimalik haarata ainult puhastest mõtlemise printsiipidest lähtudes. Maailm on korrastatud, seal loogiline mõistusepärane kord. Maailma on võimalik haarata deduktiivselt (üldistest printsiipidest tuletatakse üksikjuhtumid). Üldteadused. Matemaatika : matemaatilised üldistused. Reaalsus/tõelisus on juba valmis kujul ja täiuslikult Jumala poolt loodud. On tarvis lihtsalt need ära tabada. Eelkõige Prantsusmaal ja Saksamaal levinud. Ratsionalism - puhta mõistuse filosoofia – kui mõistus ütleb, et nii on, siis see ongi tõde, vastandub imperialismile, kus tunnetuse kaudu võimalik tõde leida. Ratsionalistid – me ei vaja kogemusi, vaid mõistus annab tõese pildi maailmast ja loob oma maailmapildi. Kuna kogemust pole vaja, siis pole vaja kahelda ka metafüüsikas – Kant ka esialgu ratsionalist.
Empirism : tõelisust saab tajuda meeleelundite abil. On tarvis meelelist kogemust maailma kohta. Tõelised on ainult üksikud objektid. Üksikobjekte omavahel saab panna süsteemi ja korrastada. Meetod induktsioon (üksikutelt tuletatakse üldised printsiibil). Alus loodusteadustele ja õigusteadusele. Inglismaal levinud, hiljem ka Saksamaal.
Võõrandumine – on Marxi sõnul võõrandumine tööst, inimene kaotab töö tulemuse. Tõeline inimlikkus tuleneb tööst. Seda saab ära hoida, kui oleks klassideta ühiskond. Rosseau sõnul võõrandab kultuur, teadus ja kunst inimest oma loomulikust seisundist.
a priori / a posteriori - A priori - enne kogemust. kogemus- eelset teadmised on osadel inimestel olemas. pole seotud empiirikutega. nt. kera. sõna kera juba ütleb, et tegemist on ümmarguse asjaga.
A posteriori - kogemusejärgne, pärast kogemust. Kand nõustus osaliselt empiirikutega, kes väitsid, et kogemusejärgselt on võimalik kogeda. Nt. kuldne kera - alles pärast kogemust saame öelda, et kuldne.KANT
asi iseeneses – asi puhtal kujul. Kandi sõnul ei saa meie teadmised maailmast kunagi terviklikud olla, kuna meie mõistus ei suuda anda lõplikku tähendust neile asjadele, millele me ei suuda mõelda.KANT
dialektika – vastuolude võitlus. Dialektikas on tees ja selle vastandiks on antitees . Süntees on antiteesi ja teesi ületamine, tekib midagi uut ja palju väärtuslikumat. Hegel võrdleb ajalugu dialektikaga, ajalugu ületab pidevalt vastuolusi. Tees, antitees ja süntees – nt türannia, revolutsiooni teel lammutame selle kõik, sünteesina tekib vabariik. Lõpp-produkt alati parem, täiuslikum.
materialism - reaalsus lõppkokkuvõttes koosneb mateeriast , kõige vaimse taga on midagi materiaalset. Esindajateks Marx ja Feuerbach . Materialism on vastuolus idealismiga, sest materialism eitab maailma loomist ja hinge surematust.
positivism Positivism - filosoofia suund, mille järgi tõelised, positiivsed teadmised saadakse üksnes eriteadustest või nende andmete sünteesist. Tunnetest tuleks välistada mõttetud, metafüüsilised arutelud. COMTE
utilitarism - Selle eesmärk on suurim heaolu võimalikult suurele inimhulgale ( Bentham ). Üksik, kes otsib omaenese õnne, peab aru saama, et see on vaid saavutatav, kui oma püüdlused üldisele eesmärgile kohandada . Bentham arvas , et hüve on võimalik matemaatiliselt välja arvutada, kuid John Stuart Mill reformis Benthami utilitarismi, eemaldades matemaatika ja öeldes, et naudingu kvaliteet on olulisem kui kvantiteet .
kategooriline imperatiiv - toimi üksnes selliste maksiimide ehk põhimõtete alusel, mille saamist üldiseks seaduseks sa saad soovida. Inimene peaks moraali enda seest otsima ja see peaks ka teistele kehtima, sa peaksid selles veendunud olema. Teised ei pea seda järgima, aga see peaks olema võimalik. Moraal on üldkehtiv- see võib sulle piiranguid seada ja ebameeldiv olla.
nt. Kui sul on kõht tühi, siis lähed poodi ja võtad saia. Kõigil on see võimalus, aga me arvatavasti ei taha, et kõik seda teeks.
Filosoofid (millised on antud filosoofi põhiseisukohad)
B. Pascal - visandab pildi inimesest, kes seisab kahe lõputuse vahel (suur ja väike). Mõistus suudab haarata seda, mis on lõplik, ja AINULT süda seda, mis on lõpmatu.
Tal on 2 mõtteviisi:
1) mõistusest lähtuv – geomeetriavaim- kuidas inimene tajub matemaatikat, definitsioone jne.
2) lõplik ja peenetundelisuse vaim – juhitud südamest ja võib tajuda asju lõpmatuses.
Olulisema otsuse saab langetada süda (mitte organ), näiteks jumala olemasolu. Süda peab langetama otsuse jumala vastu või mitte – pigem uskuda , sest kui polegi olemas, siis sa ei kaota midagi. Miks on oluline Jumala olemasolu uskumine? Defineerib , kuidas oma elu siin elame, kas igaveseks eluks vms või praegu hetkes üritame kõik võtta. Kui otsustab jumala kasuks, rajab inimene oma elu jumalale , ususse jumalasse, siis päästab see inimese kahe lõpmatuse vahelt ja olemasolu viletsusest (kahe lõpmatuse vahel), sest inimene on õnnetu olend , oma vaimu tõttu peaaegu nagu inglid ja madaluse tõttu peaaegu nagu loom. Filosoofias muutub korraga aktuaalseks üksikinimene.
J.J. Rousseau – Filosoofia ajaloo punkar. Filo rajaneb tunnetel, emotsioonidel, tung kõik ümber rajada, raevukalt. Tõestab,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Prantsuse valgustusaja filosoofid-nende põhiseisukohad #1 Prantsuse valgustusaja filosoofid-nende põhiseisukohad #2 Prantsuse valgustusaja filosoofid-nende põhiseisukohad #3 Prantsuse valgustusaja filosoofid-nende põhiseisukohad #4 Prantsuse valgustusaja filosoofid-nende põhiseisukohad #5 Prantsuse valgustusaja filosoofid-nende põhiseisukohad #6 Prantsuse valgustusaja filosoofid-nende põhiseisukohad #7 Prantsuse valgustusaja filosoofid-nende põhiseisukohad #8 Prantsuse valgustusaja filosoofid-nende põhiseisukohad #9
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kairipp Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

20
docx
Filosoofia p eriood
32
doc
Keskaja filosoofia
59
pdf
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
60
doc
Filosoofia SH
37
docx
Sotsiaal ja õigusfilosoofia
87
doc
Filosoofia materjale
27
docx
Filosoofia gümnaasiumile
51
docx
Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun