Milliseid muudatusi tõi revolutsioon olustikku ja olmesse? 18. Millised olid revolutsiooni tagajärjed? 19. Millal sai Prantsusmaast keisririik? 20. Milised olid Napoleoni-aegsed ümberkorraldused Prantsusmaal? 21. Mis oli ja millal loodi Reini Liit? 22. Millal alistati Austria ja Preisimaa? Millal ja miks ning kelle vastu kehtestati kontinentaalblokaad? Millised riigid sellest välja jäid? Miks? 23. Miks, millal ja kelle vahel sõlmiti Tilsiti rahu? Lepingu tingimused? 24. Milles seisnesid reformid Saksamaal? 25. Kuidas olid Euroopa riigid jaotunud 1810. Aastaks? Millised riigid millisesse rühma kuulusid? 26. Miks ja millal puhkes Prantsuse Vene sõda? Tulemus? 27. Millised olid lõplikud tagajärjed Napoleoni lüüasaamisel Venemaal? 28. Selgita, kes või mis on: absolutistlik monarhia; generaalstaadid; Rahvuskogu; Asutav Kogu; jakobiinid; zirondiinid; Robespierre; Danton;
· Opositsiooni riigipööre Konvendi dekreet, millega vangistati ja hukati Robespierre oma kaaskonnaga. 7. Direktooriumi aeg revolutsiooni taandumine (1795-1799) a) Võimule tulid uusrikkad revolutsiooni ajal rikastunud inimesed. b) 1795 uus põhiseadus: · Seadusandlik Korpus uus rahvaesindus. · Direktoorium uusrikaste valitsus (5 liiget) c) Revolutsiooni lõpp: · Direktoorium oli ebapopulaarne (rahva vilets elu) · Napoleon Bonaparte esiletõus võimuahne noor kindral (surus maha rojalistid, korraldas edukaid vallutussõdu, määrati Pariisi garnisoni ülemaks) · Riigipööre 9. nov 1799 Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone ja saatsid laiali Direktooriumi. · Võim läks 3-le konsulile, neist tähtsaim Napoleon. Prantsusmaa revolutsioon ja kirik 1
-rahvustunde tõus -valgusidude levik -kulturiväärtuste hävitamine/kaitse EUROOPA NAPOLEONI SÕDADE AJAL Napoleoni ümberkorraldused: -tema ümberkorraldused tugevdasid riiki ning parandasid sele majanduslikku olukorda -1804 kuulutas senat ta imperaatoriks -parandas riigi suhteid kirikuga, sõlmis rooma paavstiga konkordaadi Reini liidu loomine ja püha saksa rooma riigi lõpp: -1806 suveks moodustati 16 prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini liit -protektoriks sai Napoleon -kohustus osalema vallutussõdades -vastukaaluks preisimaale ja austriale -liiduga ühinenud riigid lahkusid pühast rooma riigist -hiljem ühinesid liiduga teised saksa riigid, välja arvatud austria ja preisimaa Püha saksa rooma riigi lõpp: -riigilinnade arv langes 314lt 30le -õigusvastaselt võõrandati malta ordu ja saksa ordu valdused -tükeldati vürstpiiskoppide ja kloostrite võimualad -hävitati ülem-saksamaa kloostrite võrgustik Koalitsioonisõjad 1805-1807:
kolooniategavasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuseSuur Armee- Napoleoni esimene armee, millega ta alustas sõda Vene vastu 1812 aastal.Rahvastelahing- 1813 toimunud Leipzigi linna all peetud lahing, napoleoni ja koalitsioonipartnerite vahel, lahing lõppes napoleoni kaotusegasada päeva- enne Waterloo lahingut olevad viimased 100 päeva, mil napoleon oli veel võimul.Napoleoni vastased koalitsioonid- Inglismaa,hispaania,portugali, vene, preisimaa ja rootsi riigide poolt moodustatud armee, seismaks napoleoni vastu.restauratsioon- varasema poliitilise korra taastamine II Isikud Louis XVI- prantsuse kuningas, kes valitses prantsusmaal enne revolutsiooni, ta hukutati 1793 aastal. Robespierre- jakobiinide radikaalse suuna esindaja, rahvapäästekomitee juht pärast marati hukkamist
25. juuni- inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant Quiberoni poolsaarel (Bretagne's). 10. oktoober- toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2. november- loodi Direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus. 1796 3. märts- algas Napoleoni sissetung Itaaliasse 1797 4. september- toimus 18. fruktidoori riigipööre 1798 1. juuli- Prantsuse väed tungisid Egiptusesse 1799 10. november- toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks. SPR KRONOLOOGIA Suur Prantsuse Revolutsioon 18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse
J. Rouget de Lisle`i loodud laul , mis on tänaseni Prantsusmaa hümn. 15) Koalitsioonisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu. 16) "Tsiviilkoodeks"- see sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.(võeti vastu 1804. aastal ) 17) Reini Liit- Pärast okupeerimist 16. Saksa riigist loodud üksus.(1806) Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, selle eestkostjaks sai Napoleon. 18) Kontinentaalblokaad- Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. 19) Vasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. 20) Sada päeva- Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai 1815a. uuesti võimule. Olnud võimul 100 päeva purustati ta Waterloo lahingu Prantsusmaa- vastase koolitsiooni poolt. 21) Reaktsioon- vastupanu ühiskondlikule arengule e. tagurlus. 22) Püha Liit- 1815. a
Zirondiinid, aadlikud (Marie-Antoinette), jakobiinid Danton, Robespierre 1794. Lihtrahvas 1794. aasta aprillis hukati Danton ja 1794. Aasta juulis Robespierre. 1795 võttis Rahvuskonvent vastu uue põhiseaduse. 18. brümääri riigipööre (9. nov. 1799) revolutsiooni lõpp, konsulaadi ajajärk- Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadikud vastu otsuse saata direktoorium laiali. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. Revolutsiooni tulemused: Valitsemine ja majandus Prantsusmaa vabariigiks Uus riigilipp, hümn "Marseljees" Senise seisusliku süsteemi lagundamine. Kodanike võrduse põhimõte. Kodanikuõigused ja vabadused põhiseaduses. Aadlikud ja vaimulikud kaotasid poliitilised eesõigused Kiriku majanduslik ja poliitiline nõrgenemine. Vaimulike allutamine riigile. Varapõhine maksustamine Keelati talupoegade teotöö Riigistati kiriku- ja riigist lahkunud aadlike maad
Hukati ka kuninganna Marie Antoinette. Põhjused: revolutsiooni läbikukkumise oht, rojalistide mässud(talupoegade rahutused). Millise 2 võimuorgani kätte koondus võim jakobiinide diktatuuri ajal? Rahvapäästekomitee, üldise julgeoleku komitee. Millised olid Suure prantsuse revolutsiooni käigus toimunud positiivsed muudatused? Miks tähtsad? Valitsemine Prantsusmaa sai vabariigiks, uus riigilipp/hümn Majandus varapõhine maksustamine, sisetollide kaotamine, likvideeriti tsunftid vaba ettevõtlus, meetermõõdustik (m/km) Sotsiaalsed suhted rahvas sai riigi tegemistes kaasa lüüa, seisusliku süsteemi lagundamine; aadlikud ja vaimulikud kaotasid poliitilised eesõigused Usuasjad kiriku majanduslik ja poliitiline nõrgenemine, vaimulike allutamine riigile, kirikumaad riigistati Kodanike õigused kodanike võrdsuse põhimõte, kodanikuõigused ja vabadused põhiseaduses Mida negatiivset tõi kaasa revolutsioon? Too 2 näidet.
heaks. 1790. kaotati kõik kloostrid, vaimulikud muudeti tava kodanikeks. Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioon. 1789, võttis vastu Lafayette. Pr.revolutsiooni ideoloogia keske etikett. rahvas on kõrgem kui võim; õigus vastuastuda rõhumisele. Väga sarnane Ameerika deklaratsioonile. Kuninga kolimine Versailles'st Tuileries lossi - nõuti, et kun. oleks rahvaga koos naiste marss Versailles’sse- näljamarss Louis XVI ja konstitutsioon. Louis XVI kõrvaldati positisioonilt, kuid 16.juulil 1791 määrati tagasi, et saaks vastu võtta konstitustiooni. Võeti vastu konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik Korpus (Legislatiiv). Louis XVI kukutamine (Louis Capet). 1792 lõplik kukutamine. Mais saadeti laiali kun.ihukaitsevägi. Juunis tungis rahvas plaeesse. Talle tõmmatu pähe früügia müts. Kun.mängis mängu kaasa. 10.augustil tungis rahvas taas lossi võttes vangi kuninga koos perekonnaga- lõplikult kukutatud
tapeti. ,,Revolutsioon õgib oma lapsi", kõik kes olid revolutsiooni alustanud said hiljem surma. Tuli kõrvaldada vaenlased. Loodi mehhaaniline tapariist giljotiin, millega löödi pea maha. 1793 lõpus võeti pea maha ka Marie Antoniette-il. 1794 hakkasid poolehoidhjaid koguma ka teised. 27. Juuni 1793 kukutati jakobiinide võim. 1794 aastat tekkis vaheperiood,ühiskond rahunes maha,revolutsioonilained vähenesid. Riigivalitsemine oli väga ebastabiilne. 1795 augustis võeti vastu uus konstitutsioon,kinnitati võimudelahususprintsiip. Täidesaatev võim nim. direktooriumiks (5 direktorit ja nendele alluvad) ja seadusandlik nim. seadusandlikuks korpuseks. Direktooriumi liikmed olid äraostetavad, seadusandlikul ei olnud võimu. Sisepoliitiliselt oli Prantsusmaa väga raskes olukorras. Tekkis ka mäss.Töötus oli suur,inflatsioon, kadusid eksport, import,riiki raha sisse ei tulnu,majandussuhted teise riikidega kehvad. Kõik oli allutatud rangele tsensuurile
vaimulikke ja aadlikke, liberaalseid XVII oli Bourboni dünastia juht pärast aadlikke oli aga vähem kui kolmandik. oma isa, kuningas Louis XVI Nii oli reformide läbiviimiseks vajalik, et hukkamist.Kuningas 17931795. igal saadikul oleks oma isiklik Kolmas seisus -17.juuni 1789 Sieyes hääl.Jacques Necker määrati uueks tegi ettepaneku teha 3. Seisusel rahanduse peakontrolöriks, oli rahva endal Rahvuskogu. seas populaarne.Päästmaks riigikassat Maikuus kogunenud generaalstaatidel rahapuudusest,seadis ta esialgu otsustas 3. Seisus end ainsaks rahva peasihiks kokkuhoiu õukonna
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1799) Algus 14 juuli 1789 Bastille`i vallutamine Lõpp ? 1794 jakobiinide diktatuuri kaotamine 1799 Napoleon Bonbarte`i võimuletulek Konsulaat. SPRi põhjused: 1. Valgustusideede levik ühiskonnakriitika. 2. Ameerika iseseisvussõja mõju 4. juuli 1776 USA iseseisvusdeklaratsioon. 3. Kriis majanduses osalemine USA iseseisvussõjas, Inglise odavad vabrikukaubad, 1788 aasta viljaikaldus ja leivahinna tõus. 4. Vastuolud ühiskonnas 97% maksid makse ja ülejäänud 3% nautisid ilusat elu. 5. Rahulolematus Louis XVI ja Marie Antoinette`iga. Generaalstaadid: 5
kodanikud. kodandluse sobitumine Vana korra hierarhiasse. Nad ei kuulunud gildidesse, nad olid tohutult rikkad. Sageli olid nad jõukamad, kui kodanikkond, kes juhtisid linna või isegi aadel, aga samad puudus neil poliitiline võim. Joseph Sieyèsi pamflet "Mis on kolmas seisus?" Ta ise oli vaimulik- K: mis on kolmas seisus? V:kõik. K:mis on kolmas seisus poliitiliselt? V: mitte midagi. Prantsuse revolutsiooni puhkemine (Generaalstaadid, Rahvuskogu, Necker, Bastille' vallutamine, Lafayette, Rahvuskaart ja kolmevärviline kokard). Lõpuks Louis XVI ei jäänud muud üle kui kokku kutsuda generaalstaadid, et saada mandaat ja leida lahendus. 5. mai 1789 Generaalstaatide istung Versailles. Kõige häälekamalt meelestatud kolmas seisus, kelle arvelt võeti enamjaolt makse. Nad protesteerisid ning nõudsid seisuste kaupa hääletamis esimene ja teine seisus vaimulik ja aadel 1 hääl ning kolmadal seisusel rohkem hääli. Sellega ei
makse. ' Kokkuleppele ei jõutud, järgmise sammuna III seisus astus generaalstaadist välja ja moodustati rahvuskogu 1789, kuhu kuulusid kolmanda seisuse inimesed. See tähendas seda, et generaalstaadid olid kaotanud õiguse makse tõsta või midagi otsustada, sest suurt osa rahva esindusest ju ei olnud. Ka I ja II seisuse inimesed asusid rahvuskogusse ja see nim Asutavaks Koguks. Seda võib seega nim õigeks Prantsusmaa esinduseks. See võttis vastu luua Prantsusmaale konstitutsioon ja see oli sel ajal tõsiselt revolutsiooniline. Algas suurem revolutsioniliikumine. Kuningas püüdis alguses Asutava Kogu vastu protesteerida ja kuna rahvas pooldas siis tekkis rahva seas vastureaktsioon. Rahvas nõuds Asutava Kogule õiguseid ja välja astumised läksid järjest hullemaks. Peksti puruks aknaid ja tungiti sisse igale poole, et varastada viina ja relvi. Lumepalli effekt. Kõige suuremaks rahva välja astumise päevaks sai 14.
- Toidupuudus, hinnatõus, talupoegade rahulolematus mäss, sõdade vastu, tööpuudus, lüüsaamised sõjatandril. Tagajärg: 1793. aprillis loodi erakorralise võimuorgan Rahvapäästekomitee, koosnes jakobiinidest. Juhiks Danton (12 liiget). Arreteerisid zirondiine. Jakobiinide diktatuur Nende põhiseaduse sisu üldine valimisõigus (alates 21.aastast), demokraatia Tegevused, reformid: · Kehtestati surmanuhtlus kahtlaste nimekirja alusel, hukati Marie Antoinette' · Kõikide feodaalkohustuste kaotamine, talupojast saab maaomanik · Üldine sõjaväekohustus, sõjaväevarustamise kohustus · Kehtestasid maksimum- ja miinimumhinnad kõikidele toodetele · Üleminek meetermõõdustiksüsteemile, uue usu juurutamine, rõivastus lihtsamaks, vooruse
I kongress 1774 katkestati kaubandussidemed Viiesajanõukogu alam ja Vanematenõukogu ülem; Britanniaga riigipea Viieliikmeline direktoorium. II kongress 1776 regulaararmee, ülemjuhataja 49.Konsulaadi ja esimese keisririigi periood George Washington (I USA president 1789-1797) Napoleon 1769-1821 4.juuli 1776 Iseseisvusdeklaratsiooni 9.november 1799 Napoleoni riigipööre Suure vastuvõtmine Prantsuse revolutsiooni lõpp Iseseisvussõda 1775-1783 Inglismaaga lõppes Konsulaat 1799-1804, seal oli 3 konsulit, sealhulgas Versailles`i rahuga, moodustus iseseisev riik, Napoleon ja Sieyes
· 1867. Ülestõus>pärast lüüasaamist uued meetodid nt: obstruktsioon iirlaste parlamendis (iirlased takistasid parlamendi tegevust ning nõudsid home rule · 1831-1901 Kuninganna Victoria>viktoriaanlus · 19. Saj II pool Inglismaa domineerimine 1) Tööstuses 2) Rahanduses 3) Kaubanduses Prantsusmaa · 1789.a algas Suur Prantsuse revolutsioon · 1793.a hukati kuningas Louis XVI> algasid revolutsiooni sõjad Preisi ja Austria vastu · Napoleon sündis 1769 1) 10-aastaselt Prantsusmaale sõjakooli 2) Lemmikud ajalugu ja kirjandus 3) Rev. Ajal hakkas jakobiiniks(verejanuliseks) sai sõjaväes kindraliks 4) 1798.a Napoleon saadeti Egiptusesse>lahing türklaste ja inglaste vastu 5) 1799. Napoleoni riigipööre, saab konsuliks 6) 1802.a eluaegseks konsuliks>1802 sai keisriks · Napoleoni vastu sõlmisid liidu Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria 1) 1805
Seda selleks, et vaigistada rahva rahulolematust ja otsida teid riigi finantskriisi lahendamiseks. Generaalstaatides oli esimesel ja teisel seisusel võrdselt mõlemal 300 esindajat, kolmandal seisusel oli 600 esindajat. Kokkuvõttes ei omanud need numbrid siiski mingit tähtsust, sest hääletama valmistuti seisuste kaupa. 17. juunil 1789 kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks ja andis vande mitte minna laiali enne, kui on koostatud ja vastu võetud konstitutsioon. 9. juulil 1789, kui Rahvuskoguga on liitunud osa aadlikke ja vaimulikke, nimetab see end ümber Asutavaks Koguks (koos 9. juuli 1789 30. september 1791). Asutava Kogu otsused: kaotatakse seisuslikud eesõigused (põhimõtteliselt kadus feodaalkord), võetakse vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", kaotatakse aadli seisus, provintside asemele uued haldusüksused departemangud (kokku riigis 83). 3. septembril 1791 võetakse vastu konstitutsioon, millega kehtestati Prantsusmaal
2. Millised muudatused toimusid Prantsuse revolutsiooni algul 1789-1792? Esimesena kaotati seisuslikud õigused.Võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametisse astumisel.Talupojad vabastati teotööst.1790.aastal kaotati aadliseisus.Veel muudatusi oli ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon".See deklaratsioon võrdsustas kõik inimesed.Võis teha kõike mis ei kahjustanud teist.Kolmandaks oli esimene põhiseadus e. Konstitutsioon.Põhiseadus sätestas võimude lahususe.Seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu.Prantsusmaal kaotati sisetollid ja tsunftid ja muudeti haldusjaotust.Seadusandlikku Kokku valiti 745 saadikut.Ühel poolel olid jakobiinid ja teisel poolel olid Monarhia pooldajad.Keskel oli ,,Soo".Sellepärast kutsuti keskmist Sooks, sest hääletamise toetati kord üht ja kord teist jõudu. 1792.aasta augustis toimus väljaastumine mille käigius vahistati kuningas ja tema
Turgot. Turgot alustas mitmesuguste reformidega, nagu näiteks viljakaubanduse vabakslaskmine ja tsunftisunduse kaotamine. Viljakaubanduse vabakslaskmine valmistas pahameelt rahva hulgas, kes arvas, et kuningas ise spekuleerib viljaga. Tsunftisunduse kaotamine ei meeldinud aga käsitöölistele, kuna käsitööga võisid nüüd tegeleda kõik soovijad, mitte ainult tsunftimeistrid. Kuna reforme ei soosinud ka kuninga lähikondlased, siis saadeti Turgot 1776. aastal erru ja reformid tühistati. Siiski oli kuninga autoriteet kolmanda seisuse hulgas kõvasti langenud. Kuigi kolmas seisus oli maksustatud kõrgete maksudega, ei jätkunud riigil ikka raha. Peale priiskava õukonna kulus raha ka pikaajalistele sõdadele, ning et raha juurde saada, soovitasid riigi rahandustegelased ka vaimuliku ja aadlikud maksustada. Seda ei tohtinud aga teha ilma Generaalstaatide nõusolekuta, kes olid viimati koos käinud 175 aastat tagasi. Uuesti tulid Generaalstaadid kokku 5. mail 1789
· uuendused moes · kõnetlusvormideks said "kodanik", "sina" · moraali kujundamine, kiriku mõju vähendamine Revolutsiooni posit. tagajärjed olid: feodaalkorra ja monarhia kukutamine, valgustusideede levik, rahvustunde tõus. Revolutsiooni negat. pool oli: suur vägivald ja terror. 1799.a. moodustasid Prantsusmaa vastu koalitsiooni Austria, Inglismaa, Hispaania, Napoli, Türgi, Venemaa ja toimus teine koalitsioonisõda: *1800.a. - Marengo lahing, Napoleon võitis Austria vägesid. *1801.a. - Luneville rahu Austria ja Prantsusmaa vahel *1802.a. - Amiensi rahu Inglismaa ja Prantsusmaa vahel 1804.a. - Napoleon kuulutati keisriks ja kehtestati "Tsiviilkoodeks" 1805.a. moodustasid koalitsiooni Austria, Inglismaa, Venemaa, Rootsi, Sitsiilia, Taani ja toimus kolmas koalitsioonisõda ja 1806.a. ühinesid Preisimaa, Inglismaa, Venemaa, Rootsi ning toimus neljas koalitsioonisõda: *1805.a. - Austerlitzi lahing, Napoleon võitis Austria- Vene väge *1805.a
vanausulised e. raskolnikud. Venemaa ja Lääne-Euroopa hakkasid tihedamalt suhtlema (kaubad, välismaalastest vaimulikud). Hariduse parandamise eest Venemaal võitles Juraj Krizani, kes pooldas täielikku ainuvõimu. Kirikut juhtis sinod, hiljem ilmalik ülemprokurör. Peeter I'le ei meeldinud kloostrid, ta piiras nunnade/munkade arvu. Vanausulisi kiusati taga. Peeter oli läänemeelne ning hakkas haridust pooldama.1724 rajati Peterburis Teaduste Akadeemia; 1755 asutati Moskva ülikool; hakati rajama ka keskkoole. 4. Peeter I reformid. Sisepoliitikas jätkas Peeter I keskvõimu tugevdamist. Ta korraldas ümber haldusjaotuse, asendas vanad riigi- ja haldusorganid uutega (Bojaaride Duuma Senatiga, prikaasid kolleegiumidega) ning asutas kiriku võimu kitsendamiseks Püha Sinodi, mille liikmed ta määras ise. Aadliriigi tugevdamine suurendas rahva koormisi. Selle tagajärjel puhkenud ülestõusud suruti karmilt maha. Peeter laskis tõlkida
Sinna kuulus 41 Saksa riiki Mõjukaimad liikmed olid Austria ja Preisimaa. Läbivalt tuleb teada: Isikud: Louis XIV - Prantsusmaa kuningas Danton - Rahvapäästekommitee juht, tapeti giljotiiniga, sest tal olid vastuolud Robespierre ja revolutsiooni poolehoidjatega Marat - Jakobiinide radikaalse suuna esindaja Robespierre - Jakobiinide radikaalse suuna esindaja Nelson - Inglismaa admiral, kes osales ning suri Trafalgari merelahingus Napoleon - Kõigepealt venemaa 1. konsul, seejärel elusaegne konsul ning seejärel keiser Rouget de Lisle - Prantsuse sõjaväelane Barclay de Tolly - Venemaa kindral , sõjaväelane Mihhail Kutuzov - Aleksander I määras ta enda asemel armee ülemjuhatajaks Metternich - Austria välisminister, mõjukuse tõttu ``kogu euroopa välisminister'' Sündmused: Bastille vallutamine - 14. juuli 1789. Pani alguse revolutsioonile Vabariigi väljakuulutamine - Napoleoni riigipööre -
Euroopa Napoleoni sõdade ajal I Napoleoni Prantsusmaa (lk 84) 1804. aastal kuulutati Napoleon Prantsuse keisriks, parlament saadeti laiali. Napoleoni ümberkorraldused: 1) Kaotati revolutsioonikalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde 2) Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik 3) Võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 4) Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. II Reini Liidu loomine (lk 85) See on liit, mis moodustati 1806
filosoofiaprofessor Johann Gottlieb Fichte. Ta rõhutas mõtte vabadust ja tahte sõltumatust, milles avaldub inimväärikus. Selles seoses mõistis Fichte hukka ka absolutistliku monarhia, mida hindas valgustajate vanem põlvkond. Kuid nagu paljud teised saksa mõtlejad, suhtus ta eitavalt vägivalda ning esitas idee, mille kohaselt saksa mõttemaailmale on omane evolutsiooni ja koostöö vaim. Napoleoni sõdade aeg 1799. aastal esimeseks konsuliks tõusnud ja 1804. Aastal Napoleon I nime all keisriks kroonitud Napoleon Bonaparte'i juhtimisel peetud sõjad tõid kaasa muutused Saksa riikide süsteemis. 1803 likvideeriti keskajast pärit piiskopkonnad ja väikesed ilmalikud riigikesed, mida oli kokku üle 100. Nende arvel suurenesid eriti Baieri (liitis endaga u. 80 väikeriiki), Baden ja Württemberg, millest kujunesid keskmise suurusega riigid ning mis Preisi ja Austria kõrval hakkasid kaasa rääkima Saksamaa asjades. 1806 moodustati nende baasil
* vabariigi loomine * inimesed võrdsed seaduse ees * eraomandi puutumatus * rahvustunde tõus * liigne terror ja vägivald * mõistuse liigsuur kultus * uus ajaarvamine 3. Napoleoni ajastu Euroopas: mis aitas Napoleonil võimule tulla, tema õnnestumised ja ebaõnnestumised, sündmuste järjestamine, miks ta ei suutnud võimu hoida, hinnang tema rollile ajaloos Mis aitas Napoleonil võimule tulla? Nimetage vähemalt kolm põhjust. · tahti säilitada uut tekkinud korda ning leiti, et just Napoleon on see, kes seda säilitada suudab · riigipööret teostades toetas Napoleonit sõjavägi · prantslaste rahvustundele rõhumine Napoleoni isik ja tegevus: positiivsed ja negatiivsed küljed? Napoleonil oli suur töövõime. Ta võis piirduda vaid paari- kolme tunni pikkuse magamisega ööpäeva jooksul. Samuti võis ta tegelda mitme asjaga korraga (nt: kuulata mõne väejuhi ettekannet ja dikteerida samal ajal oma päevakäsku. Ta oli ka sügavalt haritud
1. Kes oli Napoleon I Bonaparte ? Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoeleon juba prantsuspärast nimekuju Napoléon Bonaparte. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul. 25. detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18
Põhiseadus ei kehtinud. Hukati massiliselt. Kiirkorras kohtumõistmine. 16. Mida muutis Prantsuse revolutsioon= Vabariigi kehtestamine, kuningavõimu kukutamine, seisuste kaotamine, inimeste võrdus, feodaalkohustuste kaotamine, talupojast sai maaomanik, kaotati kirikukümnis, diktatuur ja terror, kümnendsüsteem, muutus mood, dokumentide hävitamine, vaimulikud abiellusid, üldine valimisõigus. Napoleoni sõdade ajastu 1793-üldine sõjaväekohustus 1. Napoleon Bonaparte= Elukutselt väejuht ja keiser. 2. Napoleoni tee võimule= 1799 korraldas riigipöörde. Valitses esialgu konsulina, hiljem lasi end keisriks kuulutada (1804). Monarhia prantsusmaal teostati- keisririik. 3. Napoleoni ümberkorraldused= seadustekogu, parandas suhteid kirikuga, lõi oma õukonna, vallutatud maades loodi sõltumatu riikide süsteem. 4. Reini Liit= moodustati 16 saksa riigist. Sellega likvideeriti Püha Rooma riik. 5. Napoleoni sõja põhivastased= Inglismaa, Venemaa, Preisimaa, Austria. 6
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NAPOLEON BONAPARTE Referaat ajaloos Koostaja: 2015 SISUKORD 1. ELULUGU..............................................................................................................................3 2.NAPOLEONI SÕJAD.............................................................................................................4 3.ISIKLIKKU................................................
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NAPOLEON BONAPARTE Referaat ajaloos Koostaja: 2015 SISUKORD 1. ELULUGU..............................................................................................................................3 2.NAPOLEONI SÕJAD.............................................................................................................4 3.ISIKLIKKU................................................
Kuid tema muudatustele seisid vastu suuraadlikud, kes nägid selles oma võimupositsioonide hävitamist ning "jumalast antud" eesõiguste kitsendamist. Kuninga soosingul suutis Turgot siiski osa oma reformidest läbi suruda, kuid et 1775. aastal oli viljaikaldus ning leiva hind tõusis, siis oli selles mugav süüdistada Turgot'd ning enamik tema reformidest tühistati. Peagi saadeti ta ka erru ning riigi uueks tegelikuks majandusjuhiks sai Sveitsi päritolu pankur Jacques Necker. Temagi püüdis läbi viia refomre, kuid tunduvalt tagasihoidlikumas ulatuses ning pidas ennekõike oluliseks kokkuhoidu. 1781. aastal avaldas ta riigieelarve trükis, lootes, et see paneb valitsevaid ringkondi mõtlema, kuidas olukorda parandada, kuid selle asemel tekitas see skandaali, mille järel Necker sunniti lahkuma. Varsti sai uueks majandusjuhiks Charles Alexandre de Calonne, kes püüdis majandust
1685 tühistas Louis XIV Nantesi edikti ja hakkas hugenotte taga kiusama. Ta lähtus riiklikult ühtsest poliitikast. Absolutismi üks tunnuseid oli õukonnakultuur. Louis XIV lasi ehitada Versaille lossi. 1682 kolis õukond sinna. Loss ehitati barokkstiilis. Moes olid pitsid ja satsid. Pitsitööstus õitses. Pitsid olid kallid ja neid pärandati. Venemaa uusajal Venemaal saadi üle feodaalsest killustatusest täna moska suurvürstiriigile. Ivan III ühendas teised riigid moskva alla. Vallutati juurde uusi territooriumeid kaasanis ja läänemere ääres. Peale Ivan poja Fjodori surma algas segaduste aeg. Troonile tõusis Boriss Godunov 1598, kes oli Fjodori naise vend. 1612 tõusis rahvas üles poolakate vastu. Loodi venelaste maakaitsevägi, keda juhtisid Minin ja Pozarski. 1613 tuli kokku maakogu, kes valis uueks tsaariks Mihhail Romanovi, algas Romanovite dünastia valitsemisaeg, mis kestis kuni 1917 aastani. See sündmus tähistab venemaal uusaja algust.
kui kuninga omad. Nõuti, et kuningas ei tohi vägivallatseda ning kuninga võimu peab piirama konstitutsiooniga. Kuningas siiski üritas olukorda leevendada ning saatis Versailles'i sõjavägi, et ajada rahvuskogu laiali. See ei õnnestunud. Otsutati, et põhiseaduse väljatöötamiseks peab moodustama eraldi komitee. Jällegi oli kuningas kahe vahel laveerides. Ta vallandas tollase finantsministri Jacques Necker'i, kes oli soovitanud generaalstaatidel kokku tulla. Necker seisis kolmada seisuse huvide eest- rahvas toetas teda. Rahvas sai pahaseks. 14. juuli 1789 Bastille vallutamine revolutsiooni algus. Rahvas vallutas Bastille vangla. Rahvuskogu moodustas rahvuskaardi, mille eesmärk oli vabatahtlikest moodustada sõjavägi vastukaaluks kuninga sõjaväele. Samas ka, et rahvuskaart hoiaks korda ning toetaks rahvuskogu liikumisi. Lafayette oli kuulus kindral, olles Washingtoniga koos osalenud Ameerika iseseisvussõjas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
