Prantsuse realism (1)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

1 HALB

Lõik failist

Kordamine Prantsuse realismi kontrolltööks

Realism valitses 19. sajandi keskpaigal, kõrgperiood 1850-1880

Realism tuleneb ladinakeelsest sõnast realis – esemeline (res – asi)

Realistid huvitusid kaasajast, lähemast ümbrusest, harilikest inimestest, argielust.

Realismi tekkimise eeldused:

poliitiline tagurlus
tööstuse tormiline areng, töölisliikumine
tööstuse arenguga kaasnes linnastumine , mis lõhkus inimeste sidemed loodusega ja arendas endisest sotsiaalsemat eluviisi
heaolu lubav tööstuslik areng tõi kaasa suure ebavõrdsuse
darvinism
materialistliku maailmavaate tekkimine

Darwini seos realismiga on lihtne, sest darvinism on üks realismi tekke eeldusi .

Realistid kujutasid oma loomingus harilikke inimesi ( nt käsitööline, teenijanna, sunnitööline, prostituut). Hukkamõistu osaliseks said rikkad ja võimuvaldajad, tõusikud, ahned , hingetud, liigkasuvõtjad, silmakirjatsejad jne.

Realistid otsisid ainest olevikust, argipäevast – eluvaatlustest, tehti märkmeid, uuriti protokolle, arhiive, ürikuid.

Lemmikvorm on proosa, lemmikžanrid on realistlik romaan ja novell , sajandi lõpu poole ka draama.

Silmapaistvad Prantsuse realistid on nt R. Stendhal, H. de Balzac , G. Flaubert , D. de Maupassant , A. Daudet ja J. Verne.

Stiilipiinu põdes G. Flaubert , sest ta oli äärmiselt range oma kirjutiste suhtes: ei tohtinud esineda kahekõnet, autorimina pidi kirjutades kaduma, lauseehitust ei saanud korrata , üks ja sama sõna ei tohtinud kahel korral sama lehekülje ulatuses esineda.
Pealegi kiusasid teda kõik tema kangelased, tal oli raskusi oma teoste valmis saamisega ja ei jäänud nendega kunagi rahule.

G. Flaubert oli G. de Maupassant’i ema lapsepõlvekaaslane ja kaks kirjanikku sõbrustasid hiljem ka omavahel, Flaubert oli Maupassant’ile eeskujuks ja õpetajaks.

Flaubert’i teosed on nt tuntuim romaan „ Madame Bovary “, „Püha Antoniuse kiusamine “, novellikogu „Kolm lugu“, ajalooline romaan „Salambo“, romaan „Tundekasvatus“.

„Madame Bovary“ sattus kohtu alla, sest see kujutas naist ebasündsast küljest, nii ta iseloom kui ka käitumine olid tol ajal tabu. Väidetavalt oli tegu kõlbluse ja religiooni solvamisega.

„Madame Bovary“ on romantismivastane teos, sest autor naeruvääristab romantikute subjektivismi ja lüürilisi emotsioone, püüdlusi muuta tegelikkust vastavaks oma soovunelmatele ja fantaasiale.

„ Emma , see olen mina!“ tähendabki seda, et autor kirjutas enda halvad küljed ja iseloomujooned sellesse tegelasse, et seeläbi end puhastada .

Bovarism on seisund, kus inimene näeb end sellena , kes ta tahab olla või on oma unistustes, unustades seejuures oma tegeliku mina. ( Bovarism on tuletatud Flaubert’i romaani “Madame Bovary” peategelase nimest ja viitab kalduvusele samastuda oma unelmates romaanikangelase või -kangelannaga.)

Stendhali romaan „Punane ja must“ omab kahte tähendust: punane – ohvitserikarjäär; must – vaimulikukarjäär või must – vanameelne ühiskond; punane – ideaalne ühiskond.

„Tõtt, karmi tõtt“ viitab vast sellele, et autor üritab olla võimalikult täpne, otsekohene ja piinlikult aus.

Teose „Punane ja must“ peategelane on külasepa poeg Julien Sorel, kes võitleb iseenda ja ühiskonnaga, mis teda sellisena, nagu ta on, ei aktsepteeri.

Beilism tähendab küünilist minakultust – elust tuleb kõik rikkused välja kaevata, koguda ebatavalisi kogemusi.

Stendhali teosed on nt romaan „Punane ja must“, romaan „ Parma klooster“, reisikirjad „ Rooma , Napoli ja Firenze “, romantiline esikromaan „Armance“.

Balzac sündis Kesk-Prantsusmaal, Tours’i linnas, sai hea koolihariduse , lõpetas Pariisi juriidilise kooli. Kuigi temast sai jurist , ei töötanud ta kunagi sel ametikohal, ometi proovis ta kätt äris, teades kogu aeg, et temast saab kirjanik.

Balzaci suurteoseks pidi saama „Jumalik komöödia“, mis pidi koosnema 140 romaanist , valmis sai vaid 90. Pealkirja jaoks sai ta kahtlemata inspiratsiooni Dante „Jumalikust komöödiast“. „Inimlik komöödia“ jaguneb kolme ossa : „Kommete etüüdid“, „Filosoofilised etüüdid“ ja „Analüütilised etüüdid“.

Jõgiromaan on ulatuslik, paljudest (iseseisvatest) romaanidest koosnev romaanitsükkel, mida seovad ühised tegelased. Peale Balzaci on neid loonud E. Zola , M. Proust, R. Rolland , J. Glasworthy ja P. Baroja .

Monomaania on ühe kinnisidee, kujutelma või huviala haiglasliku ainuvalitsuse kütkeis olek. Nt Flaubert’i kirjutatud Emma Bovary kannatab selle all, sest tal lasub lakkamatu hirm, et ta teod avastatakse ja sellega kaasnev süütunne.

Balzaci tegelaskonda kuulub kogu tolleaegne tegelikkus, selline nagu on Balzac ise, on ka tema kangelased. Me võime näha nt Pariisi pankureid ja provintsitõusikuid, vaeseid aadlimehi ja nende kõrval rikkaid aadlikke.

Maupassant’i koht prantsuse realistlikus kirjanduses …. ei tea.. otsige ise ka midagi.

Ta ei kasuta oma novellides moraliseerivat jutustajahoiakut, tema pessimism inimelu analüüsimisel on ääretu.

Ei tea.

Maupassant’i romaanid on „Tugev nagu surm“, „ Pierre ja Jean“, „Bel-Ami“, „Üks inimelu“.

Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga , lõpus on puänt. Nt. Maupassant, Flaubert.
Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika žanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam.
Jutustuse kolm põhikomponenti on süžee, tegelased ja miljöö.
Jutustus esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline.
Nt. Daudet

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

triineljas Õppematerjali autor

prantsuse realism realism sajand

Sarnased õppematerjalid

doc

Prantsuse realism

Prantsuse realism 1. Millal valitses realistlik kirjandusvool? Algab 19. sajandi keskpaigast, kõrgperiood aastail 18501880. 2. Mida sõna ,,realism" tähendab? Res ld k asi, realis esemeline, realism faktide poeesia, tõetruu eluvaatlus. 3. Millest realistid huvitusid? Realistid huvitusid kaasajast, lähemast ümbrusest, harilikest inimestest, argielust. 4. Mis oli realismi tekkimise eelduseks? 1)poliitiline tagurlus. 2)tööstuse tormiline areng, töölisliikumine. 3)tööstuse arenguga kaasnes linnastumine, mis lõhkus inimeste sidemed loodusega ja arendas endisest sotsiaalsemat eluviisi.

Kirjandus

doc

Realism

19.saj. realistid töötasid välja romaanizanri klassikalise kompositsiooni. Prantsusmaa realistid: Stendhal, Balzac, Flaubert. Inglismaal: Dickens, Thackeray, õed Bronted ja Venemaal: Tolstoi, Dostojevski. 2)Jõgiromaan ja selle viljelejad: Jõgiromaaniks nim. Ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased. Viljelejad: Balzac, Zola, Galdosi, Proust, Rolland, Galsworthy, Baroja. 3) Realismi mõiste, aeg, tunnused: Realism oli kunstimeetodina tuntud juba antiikkirjanduses. Realism tähendab tõelist, esemelist või midagi materiaalset. Realism kui kirjandusvool paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Tunnuseks oli kujutada kaasaegset elu nii nagu see tegelikult oli, ilma liialdusteta ega ilustusteta. 4) ,,Inimlik komöödia": jaguneb kolmeks- filosoofilised-, analüütilised-,kommete etüüdid. Kommete etüüdid jagunevad veel 6- stseenid eraelust

Kirjandus

doc

Realism ja Naturalism

1.Mis on realism ? 2. Milliste tunnuste järgi tunneb ära realistliku kirjandusteose ? Realism on kirjandusvoog. Tekkis 1830.(-1870.)Prantsusmaal (ka Inglismaal ja Venemaal). Ning 19. Saj lõpp ja 20.saj algul levis mujal maailmas. Realism kujutab tegevust võimalikult elutruult ja võimalikult tõepäraselt. Käsitletakse ühiskonnaprobleeme nagu vaesus, ebavõrdsus, prostitutsioon, töötus, alkoholism, kuritegevus (kapitaliühiskonna probleemid). Välditakse tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Inimesi tegutsema panevad põhjused on sotsiaalsed. Eestis esimene realistlik romaan E. Vilde ,,Külmale maale" 1896 ja ajalooline triloogia ,,Mahtra sõda." 3. Mille poolest realistlik kirjandusteis erineb romantilisest?

Kirjandus

doc

Kirjanduse I poolaasta konspekt

Realism 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Romantismile vastukaaluks kujunes realism. Kuigi realism ja romantism kogu aeg põimusid. Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell

Kirjandus

odt

Realism

1.Realism(aeg, tunnused) Realism kirjandusvooluna paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Realism tähendas tollajal vastuseisu eelkõige romantismile, ent peaaegu kogu sajandi vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Kui romantikute töödes leidus rohkesti realismi meenutavaid lehekülgi, siis realistidel, olgu tegu Stendhali, Balzaci või Dickensiga kohtab rohkesti romantiliselt liialdatud tegelasi. Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduste ja ilustusteta.

Kirjandus

docx

Realism

tegelikult oli, kõigi tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduseta ja ilustusteta. Järelikult kirjanik uuris indiviidi ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku.XIX saj realistlikku suunda kirjanduses nim kriitiliseks realismiks. Realsim arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert), Inglismaal (Dickens, Thackery, õed Brönted) ja Venemaal (Tolstoi, Dostojevski). Realismi põhizanr on romaan. XX saj alguses arenes realism mitmes suunas: naturalism, filosoofiline romaan jne. Stendhal (1783-1842), pärisnimega Marie Henri Beyle, rahvus prantslane. Iseloomulikku: tegelaste seos kaasaegse ajastu ja ühiskonnag, samuti sündmuste ja konfliktide loogiline esitus ning ajaloolise tõe taotlemine. Ideaalid, eeskujud: Napolena I Bonaparte, valgustajad Haridus, tegevusalad: Pariisi kõrgem polütehnika instituut (matemaatika), teenis prantususe

Kirjandus

doc

Realism

1. Realism -19 sajandi 30 aastatel Olemus: Hakati kujutama ümbritsevat elu ja püüti teha seda teha ilma liialduste ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt. Kirjanikud asusid kriitiliselt uurima sotsiaalset olustikku, tõid avalikkuse ette ajastu pahesid, lootes seeläbi inimeste elu parandada. Valdavaks sai reaalsetest probleemidest lähtuv tendents või tunnetuslik hoiak, mille alusel kujunes sajanadi keskpaiku uus kirjandussuund realism. See vastandus oma eelkäijale-romantismile. Püüti kujutada tõelisust nõnda, nagu seda näevad tavalised inimesed. Realismi kui üldise loomingusuuna või- tüübi arengusse on andnud oma osa paljude eelnevate ajastute kirjanikud ja kunstnikud. Juba antiikkirjanduses võib täheldada mitmesuguseid realismi vorme: jumalatel ja titaanidel olid kõik inimlikud voorused ja pahed, väärtused ja puudused, samuti on tõetruult kujutatud tolleaegset tegelikkust.

Kirjandus

doc

Kirjanduse konspekt - realism, sümbolism

Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loetakse Balzac. Tema tegelased on tegutsejad, võitlejad. Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde. Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism. Naturalism Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove

Kirjandus

Rohkem sarnaseid