Prantsuse kunst 16. sajandil (2)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Prantsuse kunst 16. sajandil

Prantsuse kunst 16. sajandil Pr.-maale tulid renessansi ideed sõjakäikudelt Itaaliasse. Prantsusmaale hakati kutsuma itaallastest kunstnikke ja arhitekte, sh. ka Leonardo. Siiski ei toimunud tavaline kunsti matkimine, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. Loire'i oru lossid o François [Fra(n)ssoo] oli mitme lossi ehitaja või täiendaja · Blois' loss

Kunstiajalugu

2

doc

Prantsuse kunst 16 saj

Prantsuse kunst 16.saj. Renessanssi jõudmine: tellijaks kuningas, õukond, suuraadlikud. Mõjutasid prantsuse sõjakäigud Itaaliasse. Tänu nendele gootikast loobumine ja uue maitse omaksvõtmine. François I, renessanslik valitseja, püstitati uhkeid losse, kunstide esindaja. Loire'i oru lossid: püstitati kuningale ja kõrgaadlile, olid residentsid. Vaja, et olla eemal lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste

Kunstiajalugu

3

doc

Renessanss väljaspool itaaliat

Madalmaade renessanss 15.sajandil Jätkub hilisgootika õitseng nii skulptuuris kui arhitektuuris. Ei levi uuestisünni teooriad. Erines Itaaliast iseseivuse puudumise tõttu, kuulus hispaaniale (kunstiga anti edasi rahvuslikkust, majanduslikult kiire areng ­ linnakodanluse rikkus). Kunsti tellisid linnakodanikud, ehk siis kunstnikud olid linnakodanluse teenistuses. Ei otsita ideaalproportsioone antiigist. Kunst oli väga maalähedane. Tähtsal kohal inimeste võrdsus ja õigus. Levivad ketserlikud ideed ja seega usulised pildid on olmelisemad ja õpetlikud. Palju on moraalitsemist, inimese hingeelu on oluline, keha on teisejärguline. Puudub itaalialik toretsemine ja elegants. Esimesel kohal on hingeelu avamine. Tõuseb tahvelmaali osatähtsus, kunst on privaatne ja kuulub kodanlusele. Itaallastel on ranged matemaatilised reeglid, Madalmaade kunstnikud lähtuvad kogemusest.

Kunstiajalugu

35

docx

Egiptusest Futurismini

Õue taga asus sammassaal, seal paiknesid jumalakujud. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosneb kahest kõrgest müüriplokist. Omaette tüübi moodustasdi nn. Päikeseetmplid, mille tährtsaimaks osaks oli kõrge obelisk müüriga piiratud õuel. Obelisk oli tavaliselt samuti hieroglüüfidega kaetud. Templeid raiuti ka kaljusse, kusjuurs imiteeriti vabalt seisvate ehitiste detaile, eriti sambaid. 2. Madalmaade maalikunst 15 sajandil Madalmaades olulisimaks maalitehnikaks tahvelmaal /altarimaal.Madalmaade maalijad kasutasid 15 sajandi jooksul õlivärve, aga itaalias levisid need alles sajandi lõpul. Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA Õlivärvide segamine võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, mis paremini vastavad looduses nähtavaile. Õlivärvide mahlakus ja erksus andsid edasi ülipeeni detaile.. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele. Looduse kujutamiseks puudusid reeglid

Kunst

1

doc

Prantsuse renessansskunst

· LOUVRE'I LOSS o Enamus sellest barokk- või klassitsismistiilis o Mõned tiivad renessanssstiilis ­ vanem osa ( idaosa nelinurkse siseõuega - sellest läänetiiva hoovipoolne fassaad ) ­ arhitekt LESCOT Poolsambad, pilastrid Arvukalt skulptuure ja reljeefe ­ Goujoni omad 3-korruseline ­ ülemine on poolkorrus ­ Atika korrus o Koosneb vanast ja uuest Louvre'ist · Prantsuse renessanss-skulptuur: O JEAN GOUJON NÜMFIDE RELJEEID "SÜÜTUTE KAEVUL" ­ praegu Louvre's o Germain PILON HENRI II JA KUNINGANNA CATERINA DE' MEDICI HAUAMONUMENT "DIANA HIRVEGA" ??AUTORLUS · Prantsuse renessanssmaal: o Pole eriti silmapaistev o Esindatud ainult portree O JEAN CLOUET FRANCOIS ­ Jean Clouet' poeg

Kunstiajalugu

2

rtf

Kõrgrenessanss Saksamaal

* Portreemaal "Saksi hertsog Heinrich Vaga abikaasaga", praegu asub see maal Drestenis. PRANTSUSE RENESSANSSKUNST: Renessanss algas alles 16 saj keskpaigast, püsivad gooti mõjud. · Pr.maale tulid renessansi ideed sõjakäikudelt Itaaliasse. Prantsusmaale hakati kutsuma itaallastest kunstnikke ja arhitekte, th. ka Leonardo. Siiski ei toimunud tavaline kunsti matkimine, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. · Tähtsaim oli arhitektuur. Loire jõe orgu kerkis ridamisi losse: Francois I jahiloss Chambord (tänapäeval presidendi suveloss); Chenonceaux' loss, ehitatud sillana üle jõe, kaaristu; Amboise; Blois; AzayleRideau. · Lossid erinesid Itaalia palazzodest * Olid veel gootipärase põhiplaani & masside jaotusega, kuid reness

Kunstiajalugu

16

pdf

Château de Chambord

Pärast tema surma kaks aastat hiljem hakkab loss lagunema 1788.aasta revolutsiooni ajal saab loss kannatada 1840 kuulutatakse loss riiklikuks ajaloomälestiseks Arhitektuuriline ja kunstiajalooline taust Loire´i oru lossid ehitati kuninga ja kõrgaadliku tahtel omada residentse, kus saaks olla eemal lihtrahvast ja mille lähedal leiduks jahipidamiseks sobivat maastikku. François´l oli soov ehitada palee, mis ühendaks itaalia renessansi ja traditsioonilist prantsuse stiili. Ta kutsus seda projekti ellu viima Leonardo da Vinci. Suur skulptor alustaski 1517. aastal kuninga ideede elluviimist, ent 1519. aastal katkestas surm tema töö projekti kallal. Siiski võeti paljud tema kavandid lossi ehitamisel aluseks. Chambordist sai Loire´i oru tähtsaim loss, mis esindas 16. sajandi algupoolele segaststiili, milles ühinevad linnuste ja renessanslike pazzode jooned.  Linnustele viitab ehitise masside jaotus, ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus

Antiikarhitektuur

7

doc

Renessanss

Fresko Trinita Santa Maria Novella kirikus, kasutas kolmnurkkompositsiooni UCELLO (1397-1475) kuulus kunstnike-problemaatikute hulka, kes puhtteaduslikult püüdsid lahendada perspektiivi ja valguse-varju küsimust. On maalinud peamiselt lahingustseene. ,,San Romano lahing". Kõrgerenessanss võtab omaks vararenessansi jooned ja arendavad neid edasi. Ideaaliks sai idealiseeritud tõde. LEONARDO DA VINCI (1452-1519). Tema kunst oli üldistav ja suurejooneline.Oli ka skulptor ja arhitekt, kui töödest pole midagi teada. Maale on vähe alles ja need on halvasti säilinud. Milanos lõi ,,Madonna kaljukoopas" ja 1495-1497 lõi Santa Maria della Grazie kloostri kiriku söögiruumi seinale teose ,,Püha õhusöömaaeg". Maalis ,,Mona Lisa" e. ,,Gioconda". Oletuste kohaselt on seal kujutatud kas aadliku del Gioconda naist või iseennast naisena. On võimalik ka, et ,,Mona Lisa" asub Ermitaazis.

Kunstiajalugu

Kommentaarid (2)